«Jeńilgendi jer kóteredi, jeńgendi el kóteredi» - baspasózge sholý
***
«Keshe Aqordada Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Qazaqstanǵa memlekettik saparmen kelgen Ulybrıtanııa Premer-mınıstri Devıd Kemeronmen kezdesip, kelissóz júrgizdi», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi nómirindegi «Ulybrıtanııa - Qazaqstannyń strategııalyq seriktestigi» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, bul kúngi keń quramdaǵy kelissózden keıin Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Ulybrıtanııa Premer-mınıstri Devıd Kemeron birlesken baspasóz máslıhatyn ótkizdi. Baspasóz máslıhaty barysynda Nursultan Nazarbaev D.Kemeronǵa sapary úshin alǵysyn bildirip, bul sapar eki eldiń qarym-qatynastarynyń jańa paraǵyn ashqanyn atap ótti. «Búgin biz Strategııalyq seriktestik týraly birlesken málimdemege qol qoıdyq. Ol yntymaqtastyq áleýetin ǵana emes, qarym-qatynasymyzdy sapaly jańa deńgeıge shyǵarýdaǵy eki memlekettiń saıası erik-jigerin de kórsetedi. Kelissózder barysynda ekijaqty ózara is-qımyldyń barlyq tetikteri men qajetti tásilderin qoldana otyryp, olardy júzege asyrýǵa barynsha kúsh salý turǵysynan men Kemeron myrzany tolyq qoldadym», - dedi Memleket basshysy.
Osy basylymnyń jazýynsha, keshe Premer-Mınıstr Serik Ahmetovtiń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda taýar naryqtarynda básekelestikti qorǵaý júıesin jetildirý máselesi qaraldy. Kún tártibindegi máselege oraı Básekelestikti qorǵaý jónindegi agenttik basshysy Bolatbek Qýandyqov baıandady. Úkimet otyrysynda, sondaı-aq, atalǵan máselelerge oraı Vıtse-premer - Óńirlik damý mınıstri Baqytjan Saǵyntaev, Premer-Mınıstrdiń orynbasary Qaırat Kelimbetov, Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstri Erbolat Dosaev sóıledi. Talqylaýdy túıindeı kele, Úkimet basshysy S.Ahmetov Qazaqstan, Reseı jáne Belarýstiń monopolııaǵa qarsy zańnamalaryn ortaq túsinikke keltirýdegi mańyzdy qujat bolatyn básekelestik týraly Modeldik zań sońǵy eki jyl boıyna keń kólemde talqylanyp kele jatqanyn atap ótti. Osyǵan oraı Básekelestikti qorǵaý agenttigine básekelestik týraly Modeldik zańnyń mátinin kelisý boıynsha jumystardy jalǵastyrýdy tapsyrdy. Maqala «Básekelestikti damytý - ekonomıka órisi» degen taqyryppen berilgen.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty dırektorynyń orynbasary, tarıh ǵylymdarynyń doktory Svetlana Smaǵulovamen aradaǵy suhbat «Tarıhta zertteýin kútken taqyryp kóp» degen taqyryppen berildi. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ǵalym: «Qazaqstan tarıhnamasynda atalǵan jyldardaǵy asharshylyq tarıhy anyǵyna jetip zerttelmegendikten, tyń negizderdi batyl turǵyda izdestirip, bul taqyrypty kontseptýaldy turǵyda tereń qarastyra, ǵylymı baǵasyn berýimiz kerek. Osy ýaqytqa deıin asharshylyq qurbandarynyń naqty sany anyqtalmaı otyr. Bul máseleni zerttegen ǵalymdardyń eńbekterinde qurban bolǵandardyń sany túrlishe kórsetilip keledi. Mine, osyǵan oraı ǵylym salasyndaǵy tyń ádistemelik tásilderdi qoldanyp, jańa baǵyttardy ıgerý qajet. HH ǵasyrdyń 20-30 jyldary qarastyratyn taǵy bir másele, bul - qýǵyn-súrgin. Keńestik ıdeologııanyń qurbanyna aınalǵan qanshama qaıratkerlerimizdiń taǵdyry zerttelýsiz jatyr. Bul máseleni de qolǵa alý úshin memleket tarapynan qoldaý bolsa», - deıdi.
Ótken jeksenbide Astanada Elbasy júldesi úshin «Qazaqstan barysy» týrnıri ótti. Shyǵysqazaqstandyq balýan Aıbek Nuǵymarov - «Qazaqstan barysy» týrnıriniń jeńimpazy atandy. Aıbek aqtyq saıysta Qaraǵandydan kelgen Erjan Shynkeevti jyǵyp, taza jeńiske qol jetkizdi. Byltyrǵy «barysymyz» Beıbit Ystybaev jartylaı fınalda súrindi. Tóreshiler alǵashynda Beıbittiń qolyn kótergen bolatyn. Qazylar alqasy aqyry bir sheshimge kelip, jeńisti Shynkeevke qaıta ustatty. Úshinshi oryn úshin bolatyn beldesýge Ystybaev shyǵýdan bas tartyp, qola júlde shymkenttik Jumanazar Ersultanovqa buıyrdy. «Aıqyn» gazetinde osy baıraqty básekeniń kóńilge kirbiń túsirer tustaryna qatysty basylymnyń bas redaktory Nurtóre Júsiptiń «Jeńilgendi jer kóteredi, jeńgendi el kóteredi» degen taqyryptaǵy maqalasy basyldy. «Jarys bolǵan soń - bireý jeńedi, bireý jeńiledi. Osy rette «jeńilgendi jer kóteredi» desek te, jarys shartyna moıynsyna bilý de jigittik ekenin eske salǵymyz keledi. Qazylar alqasynyń sheshimi túpkilikti bolýy tıis. «Sheshim durys bolmady» dep jarystan bas tartý, kúreske shyqpaı qalý - orynsyz. Árkimde minez bar. Biraq bárimiz ortaq qaǵıdaǵa baǵynýymyz kerek. Bas asaýlyq jasaıtyndarǵa týrnırdi uıymdastyrýshylar tarapynan áýeli eskertý, sosyn barlyq tıtýldarynan aıyratyndaı qosymsha sharalar qabyldaý quqyǵy berilgeni jón», - deıdi maqala avtory.