Jeńildetilgen mıkrokredıt alýǵa jastardan 800-ge jýyq ótinim túsken

ASTANA. QazAqparat – Kásipkerlik bastamalardy iske asyrý úshin jastarǵa jyldyq 2,5%-ben beriletin mıkrokredıt alýǵa 761 ótinim túsken, dep habarlaıdy QazAqparat Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine silteme jasap.

10 sáýirdegi málimet boıynsha, «Agrarlyq kredıttik korporatsııa» AQ-ǵa kásipkerlik bastamalardy iske asyrý úshin jastarǵa jyldyq 2,5%-ben beriletin jeńildetilgen mıkrokredıt alýǵa 761 ótinim túsken. Jalpy, bıyl 5 796 mıkrokredıt berý josparlanyp otyr.

Mıkrokredıtter jeke kásipker retinde tirkelgen 21 jastan 35 jasqa deıingi jastarǵa óz isin ashý nemese keńeıtý úshin, 5 jyldan aspaıtyn merzimmen beriledi. Bul rette qatysýshylardyń «Agrarlyq kredıttik korporatsııa» AQ-ǵa ótinimmen júgingen ýaqyttaǵy jasy eskeriledi.

Mıkrokredıttiń mólsheri 5 mln teńgege deıin, al qatysýdyń eń uzaq merzimi – 5 jyldan (kez kelgen maqsatqa) 7 jylǵa deıin (mal sharýashylyǵy salasyndaǵy jobalar úshin) bolýy múmkin.

Nomınaldy syıaqy mólsherlemesi – jyldyq 2,5%-dan aspaıdy.

Mıkrokredıt alýshylar úshin negizgi borysh pen syıaqyny óteý boıynsha jeńildik kezeńi beriledi, ol mıkrokredıt merzimi uzaqtyǵynyń úshten birinen aspaıdy.

Kepilmen qamtamasyz etý – mindetti shart. Oǵan jyljymaly (mamandandyrylǵan tehnıka) jáne jyljymaıtyn múlik qabyldanady. Kepilmen qamtamasyz etý bolmaǵan jaǵdaıda kepil berýshini (ata-analaryn, týystaryn jáne t.b.) tartýǵa bolady.

Ótinim berý úshin qujattar paketin «Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ fılıalyna tapsyrý qajet.

Qajetti qujattar tizimi:

1. Jeke basyn kýálandyratyn qujat;

2. Joba boıynsha bıznes-jospar;

3. Shottyń bolýy týraly qyzmet kórsetetin bankten anyqtama;

4. Kredıttik bereshektiń, onyń ishinde qarjy uıymdarynan merzimi ótken bereshektiń bolýy týraly anyqtama (kredıtter bolǵan kezde);

5. Qatysýshynyń/úmitkerdiń jalaqysyn jáne (nemese) ózge de tabystaryn rastaıtyn qujat (jınaqtaýshy zeınetaqy qorynan úzindi kóshirme) bolǵan kezde;

6. Kepildi qamtamasyz etý retinde beriletin múlikti baǵalaý týraly esep;

7. Kepil berýshi jáne kepilmen qamtamasyz etý jónindegi qujattar.

Mıkrokredıtter tómende kórsetilgen tizimdegilerdi qospaǵanda:

- turǵyn jyljymaıtyn múlikti (onyń ishinde malshylar úshin ýaqytsha/turaqty turǵyn úılerdi) satyp alý, salý nemese jóndeý, jer ýchaskelerin satyp alý (kez kelgen nysanaly maqsatpen);

- baǵaly qaǵazdardy satyp alý (portfeldik ınvestıtsııalar);

- qarýdy (onyń ishinde qarý óndirýge arnalǵan quramdas bólikterdi), quramynda esirtki bar zattardy nemese azamattyq aınalymnan alynǵan basqa da múlikti óndirý nemese satyp alý;

- oıyn bıznesin uıymdastyrý jáne (nemese) damytý;

- Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda tyıym salynǵan terrorıstik jáne kez kelgen ózge de qyzmetke baılanysty qyzmet;

- motorly kólik quraldaryn shyǵarýdy jáne óz óndirisindegi júzimnen sharap óndirýdi, sondaı-aq temeki jáne/nemese alkogol ónimderin satyp alýdy kózdeıtin jobalar, aktsızdeletin taýarlardy/ónimderdi shyǵarý;

- kredıtorlyq bereshekti óteý;

- bıznesti júrgizýge baılanysty emes jeke tutynýshylyq maqsattardan basqa kez kelgen maqsatqa beriledi.

Mıkrokredıtter arnaıy komıssııanyń sheshimi negizinde beriledi, onyń otyrystarynda úmitkerler ózderiniń bıznes-jobalaryn tanystyrady.

Mıkrokredıt berý týraly sheshim komıssııalyq jáne naqty is-qımyl josparymen ózekti, dáleldi, ekonomıkalyq negizdelgen, qoǵamdyq mańyzy bar, ómirsheń bolýy tıis jobanyń pysyqtalýyn baǵalaýdyń naqty krıterııleri negizinde qabyldanady.

Ótinimder 16 oblysta jáne Astana, Almaty, Shymkent qalalarynda qabyldanyp jatyr. Al, Shyǵys Qazaqstan oblysynda ótinimderdi qabyldaý jaqyn arada bastalady.

«Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ fılıaldarynyń mekenjaılary myna saıtta kórsetilgen.