Jenevada álemdi qarýsyzdandyrý máselesi talqylandy

ASTANA. QazAqparat - Jenevadaǵy BUU bólimshesi janyndaǵy Qazaqstannyń Turaqty ókildigi London ýnıversıtetimen birlese, «Qarýsyzdandyrý jáne jańa qarý tehnologııalaryn damytý: syndary men múmkindikteri» taqyrybynda jıyn ótkizdi. Oǵan stýdentter jáne dıplomatııalyq mıssııa ókilderi qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat SІM baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Іs-sharanyń ashylýynda, Jenevadaǵy Qazaqstan Turaqty ókili Janar Aıtjanova jasandy ıntellektini jáne kıber qaýipsizdik máselerin damytý, sonymen qatar, zamanaýı ıadrolyq qarýlar júıesin jańǵyrtýmen baılanysty jańa syndarǵa qarsy áreket etýge arnalǵan halyqaralyq sharalardy qoldanýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti.

Sonyń ishinde, Turaqty ókili 2018 jylǵy 18 qańtarynda ótken BUU Qaýipsizdik Keńesindegi Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń sóz sóıleýin belgilep, soǵan sáıkes

«ǵylymı-tehnologııalyq progrestiń qazirgi múmkindikteri jáne jahandanýdyń shynaıy bolmysy jappaı qyryp-joıatyn qarýdy taratpaý mindetin adamzattyń aman saqtalyp qalý máselesine aınaldyryp otyr». Sol sebepti, jappaı qyryp-joıý qarýlarynyń jańa túrlerin jasaý úshin ǵylymı ashýlardy qoldanýǵa tyıym salý boıynsha halyqaralyq qujattardy ázirlep, mindetti oryndaý mańyzdy bolyp keledi. «Álem. XXI ǵasyr» manıfestinde atalyp ótkendeı, BUU jappaı qyryp-joıý qarýyn jasaýǵa jáne ony jetildirý úshin qoldanýy múmkin ǵylymı ashýlardyń esebin júrgizý boıynsha tizilim qurý qajet.

Jenevadaǵy BUU bólimshesiniń bas dırektory, Qarýsyzdandyrý boıynsha konferentsııanyń bas hatshysy Maıkl Meller keleshektegi daý-janjaldardyń sıpatyn ózgertetin jańa tehnologııalardy zertteýdiń jáne olardyń áser etýiniń ýaqytylyǵyn atady.

Jıynǵa shaqyrtylǵan ataqty sarapshylar qatysýshylarǵa dúnıejúziniń jetekshi elderindegi áskerı-óndiristik keshenderden qabyldanǵan sońǵy ǵylymı óńdeýler salasyndaǵy qazirgi zamanǵy tendentsııalar jóninde aıtyp, sonymen birge qarýsyzdandyrý jáne taratpaý rejıminiń potentsıaldy syndaryn baǵalady.

Qarýsyzdandyrý boıynsha konferentsııa janyndaǵy Brazılııa Elshisi Gýlerme Patrıota qarýsyzdandyrý salasyndaǵy óz eliniń bastamalary men jańa tehnologııalardyń damýyna degen amaldaryn atap ótti.

Pagýosh ǵalymdary qozǵalysy Jeneva bólimshesiniń dırektory Sergeı Batsanov ıadrolyq qarýdy jańǵyrtýdan, álemge qaýip týyp otyrǵany týraly eskertti.

Sonymen qatar, ol Qazaqstan Prezıdenti N. Nazarbaevtyń BUU Qaýipsizdik Keńesindegi saıası senimdegi halyqaralyq ómirge qaıta oralý jáne júıelik dıalogtyń qajettiligi týraly sózin arnaıy bólip kórsetti.

QK janyndaǵy Germanııa Turaqty ókildiginiń orynbasary Toralf Pılts jáne Qarýsyzdandyrý máselerin zertteý boıynsha BUU Instıtýty dırektorynyń mindetin atqarýshy Kerstın Vıgnard sýyq qarýdyń avtonomdyq júıesin damytý jáne atalǵan salany retteý boıynsha bar usynystar máselelerin sıpattap berdi. Degenmen, K. Vıgnard paıymdaýynsha, jańa tehnologııalar árdaıym jańa kúdiktilikterge potentsıaldy jáne ekitalaı bolady, bul óz kezeginde júıeniń tolyqtaı álsizdigine ákeledi.

Barlyq qatysýshylar beıbitshilik pen qaýipsizdikti saqtaý úshin saldar progresiniń áseri jónindegi ózekti máselelerdi talqylaýǵa múmkindik bergenine Qazaqstanǵa alǵys bildirdi. Osy pikirtalastyń qarýsyzdandyrý jáne taratpaý rejımin nyǵaıtyp, ony retteý mehanızmderin óńdeýge sebep bolatyndyǵyna senýshilik bildirildi.

Іs-sharaǵa London ýnıversıtetiniń shamamen 120 stýdenti, memleket-múshelerdiń ókilderi men BUU baıqaýshylary qatysty, olardyń arasynda ǵylymı-zertteý ınstıtýttar men úkimettik emes uıymdardyń sarapshylary bar.