Jemqorlyq týraly zańdy jurtshylyq jetik bilýi tıis
Ol óziniń qyzmettik mártebesi men ókilettikterin jeke, toptyq jáne ózge de beıqyzmettik múddeler úshin paıdalaný jolymen jeke ıgilikterdi alý áreketinen kórinis tabady. Qazaqstan Respýblıkasynyń №267 «Sybaılas jemqorlyqqa kúres týraly» zańy 1998 jyly 2 shildede qabyldandy. Bul zańnyń ereksheligi - bılik basyndaǵy laýazym ıeleriniń qyzmet babyn jeke basynyń maqsattaryna paıdalanýyna, keleńsiz áreketterge barýyna tosqaýyl qoıýǵa yqpaldy ekendiginde. Qyzmettik mindetine jatpaıtyn áreketteri áshkere bolǵan laýazym ıesi atalǵan zań negizinde jaýap beredi.
Memleket múddesine, halyqtyń memleketke, zańdarymyzǵa degen senimine nuqsan keltiretin laýazym ıesiniń teris áreketi jazasyz qalmaýy kerek. Qazaqstan - TMD elderiniń ishindegi sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly arnaıy zań qabyldaǵan birinshi jáne birden-bir memleket.
Memlekettik organdardyń osy baǵyttaǵy jumystarynyń barysy Elbasynyń jeke baqylaýynda tur. Sybaılas jemqorlyqtyń ózekti máseleleri, onyń paıda bolýy, onymen kúres júrgizýdiń qylmystyq-quqyqtyq quraldary qyzý pikir talastar týǵyzý ústinde. Osyǵan uqsas qoǵamǵa qaýipti is-áreketter memleketimizdiń basqarý júıesindegi sáıkesti býyndardy tunshyqtyryp, olardyń qalypty, zańdy qyzmet jasaýyna kedergi keltiredi. Al is júzinde birqalypty durys qyzmet atqaratyn memlekettik organdardyń qyzmeti ǵana qoǵamnyń ekonomıkalyq damýyna, onyń músheleriniń quqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etýge qabiletti. Osyǵan oraı, memlekettik basqarý júıesin qorǵaý, oǵan qylmystyq qol suǵýdy boldyrmaý eń mańyzdy másele ekeni aqıqat. Óıtkeni, memlekettik apparat qoǵamdy basqarý júıesindegi ártúrli úrdisterdiń retteýshisi bolýy tıis. Alaıda jemqorlyqpen kúres barysy kún saıyn qarqyn alyp keledi degenimizben, jegiqurtqa aınalǵan osy bir qaterli dertten boıyn aýlaq ustaǵysy kelmeıtinderdiń qatary da ýaqyt ótken saıyn kóbeıe túsýde. Sol sebepti de memlekettiń uıymdasqan qylmys jáne sybaılas jemqorlyqpen kúres salasyndaǵy eń basty nazary ekonomıkalyq damý protsesteriniń basqarylýyna, uıymdyq-qurylymdyq býyndardyń tıimdi joldaryna, ishki ózin-ózi baqylaý júıesin qurýǵa jáne qylmystylyqty tazartýǵa aýdarylýy qajet.
Memlekettik organdarda jumys jasaıtyndardyń ózgeniń taǵdyryna, jumysyna degen nemquraıdylyǵy, tońmoıyn sheneýnikterdiń toıymsyzdyǵy, qarapaıym anyqtama alý úshin shet-shegi joq kezek kútken kóptegen azamattardyń júıkesine júk túsiretini aıan. Halyq arasynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy bilimdilik te jetispeıdi. Sol sebepti de mundaı aýyr keseldi tek memlekettik jáne quqyq qorǵaý organdarynyń kúshimen jeńý qıyn. Jemqorlyqpen kúresýdi búkil halyq bolyp qolǵa alsaq qana toqtatýǵa bolady. Osyny shynaıy oryndaý úshin árbir laýazym ıesi óziniń jan-dúnıesin udaıy taza, adal ustaýy tıis. Sonda ǵana olar qarapaıym halyqtyń senimin aqtap, qoǵamnyń tejeýsiz damýyna úles qosqan bolar edi.
Sondaı-aq quqyǵy buzylǵan azamattar der kezinde quqyq qorǵaý organdaryna habar bermegendikten, kináli tulǵalar jaýapkershilikten qutylyp ketedi. Osyndaı olqylyqtarǵa jol bermeý úshin, halyqtyń quqyqtyq saýatsyzdyǵyn joıatyn, quqyqty túsindirý jumysynyń deńgeıi men sapasyn arttyratyn sharalardyń bolýy kerek-aq. Jurtshylyq ózderiniń quqyqtaryna qarsy is-áreket jasalǵan jaǵdaıda qandaı is-qımyl qoldaný kerektiginiń naqty joldaryn tolyq bilýleri qajet.
Shınalhanov