Jeke tabys salyǵy boıynsha deklaratsııany 31 naýryzǵa deıin tapsyrý kerek
Deklaratsııa turǵylyqty (tirkelgen) meken-jaıy boıynsha salyq organyna tabystalady.
Deklaratsııany:
- jeke notarıýstar;
- advokattar;
- ózge de kirister alǵan jeke tulǵalar, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynan tys jerlerde;
- Qazaqstan Respýblıkasynan tys jerlerde ornalasqan sheteldik bankterdegi bank shottarynda aqshasy bar jeke tulǵalar tapsyrýǵa mindetti.
Sondaı-aq, deklaratsııany múlikti satý kezinde qun ósiminen tabys (múliktik tabys) alǵan ne páterdi jalǵa berýden tabys alǵan jeke tulǵalar tapsyrýǵa mindetti.
Bul rette, menshik quqyǵy tirkelgen kúnnen bastap 12 aıdan az ýaqyt sheginde Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda menshik quqyǵynda bolǵan turǵynjaılar, saıajaı qurylystary, garajdar, turaq oryndary, kólik quraldary, tirkemeler, jeke qosalqy sharýashylyq obektileri satylǵan jaǵdaıdaǵy qun ósimi ǵana múliktik tabys bolyp tabylady (Salyq kodeksiniń
331-baby 1-tarmaǵynyń 1) jáne 7) tarmaqshalary). Múliktik tabystan alynatyn jeke tabys salyǵy 10% mólsherlemesi boıynsha esepteledi (Salyq kodeksiniń 320-baby). Salyq aǵymdaǵy jyldyń 10 sáýirine deıin tólenýi kerek.
240.00 jáne 270.00 nysandardy bir jylda tapsyrý kerek pe?
240.00 nysandy deklaratsııany jalpyǵa birdeı deklaratsııalaý sheńberinde 270.00 nysandy kirister men múlik týraly deklaratsııany usyný jónindegi mindet júktelgen adamdar usynbaıdy. Sebebi barlyq kirister (buryn 240.00 nysanynda kórsetiletin) 270.00 nysandy deklaratsııada kórsetilýi tıis.
Salyq salynatyn tabysty qalaı anyqtaımyz?
Jeke tulǵanyń salyq salynatyn tabysy mynadaı tártippen:
salyq salynýǵa jatatyn jeke tulǵanyń tabysy
azaıtý
tabysty túzetý somasy (Salyq kodeksiniń 341-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen)
azaıtý
salyq shegerimderiniń somasy (Salyq kodeksiniń 342-babynda kórsetilgen tártippen belgilengen mólsherde).
Deklaratsııany tapsyrý ádisteri
Jeke tabys salyǵy boıynsha deklaratsııany «E-Salyq Azamat» mobıldik qosymshasy, salyq tóleýshiniń kabıneti, «Elektrondyq úkimet» portaly arqyly, sondaı-aq memlekettik kiris organdaryna kelip qaǵaz túrinde usynýǵa bolady.
QR aýmaǵynan tys jerde alǵan kiristen salyqty qalaı tóleý kerek?
Rezıdent salyq tóleýshiniń Qazaqstan Respýblıkasynan tys jerlerdegi kózderden alǵan kirisi úshin Qazaqstan Respýblıkasynan tys jerlerge tólengen kiris nemese paıdaǵa salynatyn salyqtardyń nemese korporatıvtik bolmasa jeke tabys salyǵyna uqsas ózge de sheteldik salyqtyń (sheteldik tabys salyǵy) somalary Qazaqstan Respýblıkasynda korporatıvtik nemese jeke tabys salyǵyn tóleý kezinde esepke jatqyzylady (shegeriledi). Ol úshin sheteldik tabys salyǵyn tólengenin rastaıtyn qujaty bolýy qajet.
Alaıda, Salyq kodeksimen kózdelgen esepke alanýǵa jatatyn somanyń mólsheri árbir sheteldik memleket boıynsha jeke anyqtalady.