Jeke quramdy áleýmettik qamtamasyz etý árqashan basymdyqqa ıe bolady – vıtse-mınıstr
- Eń aldymen, turǵyndardy qulaqtandyrý sharalarynan bastaıyqshy. Qazaqstandyqtar tótenshe jaǵdaı kezindegi is-qımyl týraly qanshalyqty habardar?
- Halyqty tótenshe jaǵdaılardan qorǵaý jónindegi basty is-sharalardyń biri - ýaqtyly habardar etý, ıaǵnı tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy qandaı da bir qaýipti faktorlardyń týyndaýy nemese týyndaý qaýpi týraly qulaqtandyrý.
Elimizde «Barshanyń nazaryna!» tótenshe jaǵdaılardyń qaýpi nemese týyndaýy jáne qalyptasqan jaǵdaıdaǵy is-qımyl tártibi týraly aqparattyq habarlamalar berý maqsatynda 3 640 qulaqtandyrý qurylǵysy (onyń ishinde 2092 – sırenalyq-sóıleý qurylǵysy jáne 1548 – elektr sırenasy) isteıdi.
Sonymen qatar habarlandyrý teleradıo habarlaryn taratý operatorlarynyń arnalaryn ustap qalý jolymen júzege asyrylady.
Qoljetimdi quraldardyń biri - uıaly baılanys abonentteriniń qysqa SMS-habarlamalaryn jappaı taratý. Alaıda qoldanystaǵy tehnologııa tehnıkalyq turǵydan jedel taratýdy júzege asyrýǵa múmkindik bermeıdi. Óıtkeni SMS-habarlama bir saǵat ishinde ortasha eseppen 200 myńnan 350 myńǵa deıin abonentke ǵana jetkiziledi, bul ortasha eseppen 4-ten 6 saǵatqa deıin ýaqyt alady.
Qazirgi ýaqytta «Darmen» mobıldi qosymshasy paıdalanylady, ol naqty tańdalǵan oblys aýmaǵyndaǵy halyqty 2-4 sekýnd ishinde ýaqtyly habardar etýdi qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Aıta ketý kerek, «Darmen» qosymshasymen magnıtýdasy 6 jáne odan joǵary jer silkinisi bolǵan jaǵdaıda Almaty qalasynyń taý eteginde ornalasqan seısmologııalyq belgi bergishter iske qosylǵan kezde turǵyndar smartfondaryna tıisti habarlamalardy avtomatty rejımde jiberý boıynsha fýnktsıonal iske asyryldy. Bıyl osy qosymsha arqyly daýyldy eskertýler, avtotrassalardyń jabylýy, sabaqtardyń toqtatylýy jáne basqa da 9 244 ret SMS joldandy.
AQSh, Japonııa jáne Izraıl halqyn qulaqtandyrý salasyndaǵy halyqaralyq tájirıbeni nazarǵa ala otyryp, TsDIAÓM-niń úılestirýimen bıylǵy tamyzda Cell Broadcast tehnologııasyn paıdalana otyryp, halyqtyń mobıldi qurylǵylary jáne eldegi barlyq uıaly baılanys operatorlarynyń jelileri arqyly Mass Alert halyqty ortalyqtandyrylǵan shuǵyl jappaı qulaqtandyrýdyń avtomattandyrylǵan júıesi engizildi. Búgingi tańda Almaty qalasynyń ákimdigi bul júıeni búkil megapolıs aýmaǵynda jáne qala shekarasynan 10 km qashyqtyqta iske qosty. Sonymen qatar jer silkinisi kezinde 5,5 jáne odan joǵary baldan bastap avtomattandyrylǵan erte eskertý júıesimen Mass Alert ıntegratsııasy tolyǵymen oryndaldy. Endi ony el aýmaǵynda qoldaný máselesi pysyqtalyp jatyr.
Sonymen qatar halyqqa arnalǵan aqparat vedomstvolyq ınternet-resýrstarda («Jedel aqparat» modýlinde) jáne áleýmettik jelilerdegi TJM bólimsheleriniń resmı akkaýnttarynda (Telegramm, Instagram jáne t.b.) ornalastyrylady. Sonymen birge buqaralyq aqparat quraldaryn, ishki ister organdarynyń jedel-qyzmettik avtokólikterin, adamdar kóp jınalatyn obektilerdiń daýys zoraıtqysh qondyrǵylaryn tartý, aýla-aýlany aralaý jáne basqa da qosymsha habarlaý tetikteri bar.
- Al adamdardy tótenshe jaǵdaı kezindegi is-qımylǵa naqty daıyndaý jaǵy qalaı?
- Jalpy TJM aýmaqtyq bólimsheleri tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy TJ kezindegi is-qımyl qaǵıdalary boıynsha halyq arasynda turaqty negizde aqparattyq-túsindirý jumystaryn júrgizedi.
Jer silkinisi kezindegi is-qımyl algorıtmi boıynsha (evakýatsııa, halyqty jınaý oryndary, úı-jaıdan shyǵý joldary, páterdegi qaýipsiz oryndar, turmystyq elektr quraldaryn óshirý, dabyl shabadanyndaǵy bar zattar)boıynsha túsindirý jumystarynyń biryńǵaı formaty ázirlendi. Jer silkinisi kezindegi birinshi kezektegi is-qımyldar týraly aqparatty jetkizýde jáne qaýipsizdik mádenıetin arttyrýda halyqtyń qamtylýyn ulǵaıtý maqsatynda adamdar jappaı baratyn obektilerde, ónerkásiptik jáne áleýmettik obektilerde, uıymdarda, bilim berý jáne densaýlyq saqtaý mekemelerinde, MIB pen PIK tartý arqyly turǵyn úı sektorynda is-sharalar ótkiziledi. Jalpy jyl basynan bastap halyqty jer silkinisiniń týyndaýyna daıyndaý maqsatynda 22 916 seısmıkalyq jattyǵý ótkizildi.
Bıylǵy jyldyń basynan bastap TJM aýmaqtyq bólimsheleri 3 mln dana túrli úgit materıalyn shyǵardy, 3 myńnan astam beınerolık ázirledi, elimizdiń qalalary men aýdandarynyń bılbordtarynda azamattyq qorǵaý salasynda 1 myńnan astam materıal ornalastyrdy, TJ is-qımyldary boıynsha 12 myńǵa jýyq aqparattyq-anyqtamalyq stend resimdeldi, bilim berý uıymdarynda el boıynsha 1 mln. astam oqýshyny qamtýmen 7 myńnan astam ınteraktıvti sabaq ótkizildi.
Tótenshe jaǵdaılar kezindegi is-áreketterdi oqytý taqyrybyndaǵy saýalnamalar «Egov mobile» mobıldik qosymshasyndaǵy «Saýalnamalar» bólimine engizildi.
Qosymsha balalardyń derbestik daǵdylaryn damytý jáne yqtımal qaterlerdi baǵalaý maqsatynda TJM Oqý-aǵartý mınıstrligimen ózara yntymaqtastyq týraly memorandýmdar jasasty. Bilim alýshylardyń jas erekshelikterin eskere otyryp, 1-den 11-synypqa deıingi bilim berý protsesiniń oqý baǵdarlamasynyń pánderine balalardyń qaýipsiz minez-qulqynyń negizderin zerdeleý biriktirilgen. «Jeke qaýipsizdik» sabaqtary kelesi oqý jylynda «Birtutas tárbıe» baǵdarlamasynda qosymsha qarastyrylǵan.
- Júıeni jaqsartý úshin qandaı jańa jobalar nemese bastamalar josparlanyp otyr?
- Jyl basynda kezdesken problemalardy eskere otyryp, birqatar jańa TJM jobalary iske qosyldy. Jalpy TJ-nyń aldyn alý jáne olardy joıý júıesi qaıta qaraldy. Osyǵan baılanysty zamanaýı quraldarmen jáne tehnologııalarmen jabdyqtalǵan, monıtorıng júrgizýge jáne jaǵdaıdy boljaýǵa múmkindik beretin Komandalyq ortalyqtyń Respýblıkalyq jedel shtaby jańǵyrtyldy. Jańa basqarý taktıkasy qoldanyldy. TJM uıymdyq-shtattyq qurylymy ózgertildi. Qaıtalanatyn kómekshi qyzmetteri bar, artyq basqarý býyndary bar kóp satyly qurylym ortalyqtandyrylyp, Memleket basshysynyń kelisimin aldy.
Memlekettik organdar men ákimdikterdiń daıyndyǵyna tekserý júrgizý arqyly aldyn alý máselelerinde baqylaýdy júzege asyrý fýnktsııalary bar Tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý komıteti quryldy.
Qurylystyń qunyn edáýir arzandatýdy jáne iske asyrý merzimderin qysqartýdy kózdeıtin tez salynatyn konstrýktsııalardan órt sóndirý depolaryn salý jobasy engizildi. Alǵashqy biregeı joba bıyl Astanada iske asyryldy, órt sóndirý deposy 4 aıda salyndy.
Batys óńiriniń strategııalyq mańyzdylyǵyn eskere otyryp, TJ-ǵa shuǵyl jáne jedel den qoıý jáne qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin Kaspıı teńizinde «Teńiz jasaǵy» AQ quryldy.
TJ aımaqtarynda, onyń ishinde shet memleketterde gýmanıtarlyq júkterdi súıemeldeý jáne qorǵaý, sondaı-aq basqarý pýnktterin kúzetý, áskerı bólimderde terrorızmge qarsy operatsııalarǵa qatysý jónindegi mindetterdi oryndaý maqsatynda TJM «Aıbat» arnaıy maqsattaǵy bólimsheleri quryldy.
Sapaly tehnıkamen jáne kıim-keshekpen jaraqtandyrý boıynsha áleýet artyp keledi. Qutqarýshylardyń nysandy kıim-keshekterin jaqsartý boıynsha pılottyq joba iske qosyldy, ol kúndelikti de, qyzmet kórsetý jaǵdaıynda da paıdalanýda oń nátıje kórsetti.
Astana, Almaty jáne Pavlodar qalalarynyń sý aıdyndarynda júzý shekaralaryn anyqtaý jáne batyp bara jatqan adamdardy erte tabý júıesi engizildi. Shomylý kezeńinde alǵash ret daýys zoraıtqysh qurylǵylary bar ushqyshsyz ushý apparattary, sondaı-aq túngi kórý aspaptary paıdalanyldy, bul monıtorıngti 24 saǵat boıy júzege asyrýǵa múmkindik berdi.
Halyq arasynda órt profılaktıkasy qaıta qaraldy. Qaǵaz úgit-profılaktıkalyq materıaldardan tsıfrlyq jetkizgishterge kóshý júzege asyryldy. QR kodtar men LED ekrandardy paıdalana otyryp, aldyn alýdyń zamanaýı ádisteri engizildi.
Ahýaldy monıtorıngteý protsesterin avtomattandyrý jáne tsıfrlandyrý boıynsha birqatar jobalar iske qosyldy, ınteraktıvti kartany qoldana otyryp, TJ geoaqparattyq júıesi, TJ damýyn boljaý, evakýatsııalaý pýnktterin tańdaý jáne tsıfrlyq qaýipsizdik pasporttarynan málimetter alý múmkindigi ashyldy.
Bıylǵy jyly engizilgen tabıǵı órtterdiń tutaný oshaqtaryn erte anyqtaý júıesi jedel áreket etýge jáne el ekonomıkasyna eleýli zalal keltirmeýge múmkindik berdi. Qaraǵandy, Aqmola, Qostanaı, Pavlodar jáne Abaı oblystarynyń orman alqaptarynda; jarylý qaýpi bar muzdaq kólderde; jerdi qashyqtyqtan zondtaý jáne monıtorıng júıelerine; Astana qalasynyń «Sergek» qalalyq beınebaqylaý kameralary men datchıkterine táýlik boıy onlaın-qoljetimdilik qamtamasyz etildi.
- Elimizde tótenshe jaǵdaılardyń qandaı túrleri ózekti jáne mınıstrliktiń olarǵa daıyndyǵy qalaı?
- Tótenshe jaǵdaılar maýsymdyq sıpat alady. Mysaly, qazirgi ýaqytta turǵyn úı sektorynda órtterdiń basym bóligi oryn alatyn jylytý kezeńi ózekti bolyp otyr. Sondaı-aq órt qaýipti kezeń jáne aldaǵy qysqy kezeńge daıyndyq jalǵasyp jatyr.
TJM jylytý kezeńinde órtterdiń, adamdardyń qaza bolýy men jaraqattanýy qaýpin azaıtý maqsatynda halyqpen profılaktıkalyq jumys, onyń ishinde aqparattyq-túsindirý jumystary júrgiziledi. Jeke turǵyn úı qorynyń órtke qarsy jaı-kúıin baqylaý qoldanystaǵy memlekettik zańnamada kózdelmegen (ótinishter men shaǵymdardy esepke almaǵanda). TJM tek túsindirý jumystaryn júrgizedi, onyń barysynda qyzmetkerler úılerdi aralaıdy jáne turǵyndardyń kelisimimen úı-jaılar tekserilip, usynystar beriledi jáne nusqaýlar beriledi. Órt qaýipsizdigin buzýshylyqtar anyqtalǵan kezde ákimshilik sharalar qoldanylmaıdy.
Jyl saıyn jylytý kezeńine daıyndyq sheńberinde (15 tamyz - 15 qazan) halyqqa peshterdi ornatý jónindegi talaptardy túsindirý boıynsha órt qaýipsizdigi aktsııasy ótkiziledi.
Halyqtyń áleýmettik osal toptaryna erekshe nazar aýdarylady. Ákimdiktermen birlesip áleýmettik osal sanattar turatyn 101 myń turǵyn úı esepke qoıyldy, búginde olar 98% profılaktıkalyq jumyspen qamtyldy, 278 myń adamǵa nusqaý berildi. Sonymen qatar, ótken jylytý maýsymdarynyń tájirıbesine súıene otyryp, profılaktıkalyq jumystar avtonomdy jylytý júıelerimen baılanysty jazataıym oqıǵalar qaýpi bar turǵyn úılerdi qamtıdy. Máselen, 220 myńnan astam úı aýlalardy aralap, 580 myńǵa jýyq adamǵa nusqaý berildi.
Turǵyn úı sektorynda anyqtalǵan buzýshylyqtar barlyq jerde birdeı - tazartylmaǵan murjalar, aqaýly elektr jelileri jáne jylytý peshteri.
Órt belgi bergishterin ornatý qaýipsizdikti qamtamasyz etýde jáne qaýipti faktorlardy erte anyqtaýda mańyzdy ról atqarady. Aǵymdaǵy jyldyń 1 maýsymynan bastap jeke turǵyn úılerde 8 myń turǵyn úı ornatyldy. 2016-2024 jyldardaǵy jylytý kezeńderinde 53 datchık iske qosyldy, olar is júzinde 245 adamnyń ómirin saqtap qaldy.
Azamattyq qorǵaýdyń memlekettik júıesiniń 2024-2025 jyldardaǵy qysqy kezeńdegi tótenshe jaǵdaılarǵa daıyndyǵy aǵymdaǵy jyldyń 10 qazanynda tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne olardy joıý jónindegi vedomstvoaralyq memlekettik komıssııanyń otyrysy sheńberinde qaraldy. Óńirlerdiń ákimdikterine qysqy kezeń bastalǵanǵa deıin azamattyq qorǵaýdyń aýmaqtyq kishi júıeleri kúshteri men quraldarynyń qysqy kezeńniń qaýip-qaterlerine jáne tótenshe jaǵdaılardyń týyndaýyna den qoıýǵa daıyndyǵy máselesin qarastyra otyryp, tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne olardy joıý jónindegi komıssııanyń otyrystaryn ótkizý tapsyryldy.
2024-2025 jyldardaǵy qysqy kezeńdegi tótenshe jaǵdaılarǵa jedel den qoıý maqsatynda TJM buıryǵymen sany 37,4 myń adam jáne 13,6 myń birlik tehnıka bolatyn azamattyq qorǵaýdyń memlekettik júıesiniń kúshteri men quraldaryn toptastyrý bekitildi, ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdardyń mindetteri aıqyndaldy.
El óńirlerinde 1 548 jylytý pýnkti daıyndaldy. Sonymen qatar qoldanystaǵy 40 trassalyq medıtsınalyq-qutqarý pýnkti jylytý pýnktteri retinde paıdalanylatyn bolady.
Azamattyq qorǵaý qyzmetteriniń basqarý organdarynyń, kúshteri men quraldarynyń qysqy kezeńdegi TJ-ǵa den qoıýǵa daıyndyǵyn baǵalaý úshin 2024 jylǵy 21-22 qarasha aralyǵynda «Qys-2024» RKShOJ ótkizý josparlanǵan. Oqý-jattyǵýdyń basshylyq shtaby Aqmola oblysynda. Oqý-jattyǵý sheńberinde qysqy kezeńde, onyń ishinde avtojoldarda tótenshe jaǵdaılar týyndaǵan jaǵdaıda ýákiletti organdardyń is-qımyl algorıtmi pysyqtalatyn bolady.
- Álemdik tájirıbeni eskere otyryp, tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne joıý strategııasyna ózgerister engizý josparda bar ma?
- Iá, árıne. Árbir naqty adamnan álemdik qoǵamdastyqqa deıingi barlyq deńgeılerde apattardyń aldyn alý mádenıetin arttyrý qajet.
Álemdik tájirıbeni eskere otyryp (Avstralııa, AQSh, Kanada) Qazaqstanda orman órtterin monıtorıngileý jáne boljaý úshin spýtnıktik júıe paıdalanylady.
Bıyl engizilgen tabıǵı órtterdiń tutaný oshaqtaryn erte anyqtaý júıesi jedel áreket etýge jáne el ekonomıkasyna eleýli zalal keltirmeýge múmkindik berdi. Qaraǵandy, Aqmola, Qostanaı, Pavlodar jáne Abaı oblystarynyń orman alqaptarynda; asa serpindi muzdaq kólderde; Jerdi qashyqtyqtan zondtaý jáne monıtorıng júıelerine; Astana qalasynyń «Sergek» qalalyq beınebaqylaý kameralary men datchıkterine táýlik boıy onlaın-qoljetimdilik qamtamasyz etildi.
Apattardyń aldyn alý sharalarynyń tıimdiligi, áreket etý jyldamdyǵy jáne zardap shekken aımaqtardy qalpyna keltirý ýaqtyly qarjylandyrýǵa baılanysty. Mindetti saqtandyrýdy engizý, turaqty ınfraqurylymǵa ınvestıtsııalar salý, rezervtik qorlardy qurý jáne halyqaralyq qarjylandyrýdy tartý – osy sharalardyń barlyǵy apattardyń saldaryn azaıtýǵa jáne halyqty qorǵaýdy qamtamasyz etýge kómektesedi.
TJ salasyndaǵy álemdik tájirıbege sáıkes saqtandyrýdyń eki túri qoldanylady – mindetti (Japonııa - jer silkinisi, AQSh - sý tasqyny) jáne erikti (Avstralııa – orman órtteri men qurǵaqshylyq, Germanııa – sý tasqyny jáne daýyl).
Bıyl Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi Qazaqstan úshin apatty táýekelderden múlikti saqtandyrýdyń ońtaıly modelin ázirleý úshin Azııa Damý Bankinen tehnıkalyq kómek tartty.
Qazirgi ýaqytta apatty oqıǵalardan saqtandyrý modelin aıqyndaý boıynsha jumys júrgizilip jatyr, sodan keıin odan ári apatty oqıǵalardan saqtandyrýdy engizý jáne qoldanystaǵy normatıvtik quqyqtyq bazaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý jónindegi jol kartasy ázirlenip bekitiledi.
Túrkııa Respýblıkasyndaǵy iri jer silkinisi men Reseı Federatsııasyndaǵy Tótenshe jaǵdaılardy joıý tájirıbesin eskere otyryp, Mınıstrlik tótenshe jaǵdaılardy joıýǵa daıyndalǵan eriktilerdi tartý boıynsha jumys júrgizip jatyr.
Volonterlikti damytýdyń jáne qoldaýdyń 2024-2026 jyldarǵa arnalǵan Jol kartasy sheńberinde Qostanaı oblysy TJD bazasynda TJ-ǵa den qoıý salasynda volonterlerdiń mobıldik tobyn qurý jónindegi pılottyq joba iske asyryldy.
Mobıldi topqa irikteýden kásibı avarııalyq-qutqarý qyzmetterin daıarlaý baǵdarlamasy boıynsha oqýdan ótken 15 úmitker ótti. 2025 jyldan bastap osy baǵdarlama boıynsha barlyq óńirlerde TJ departamenti mobıldi toptardy daıarlaýdy bastaıdy.
Ár túrli qutqarý operatsııalarynyń nátıjesi kóbinese tartylatyn kúshter men quraldardyń sanyna ǵana emes, sonymen qatar qoldanylatyn tehnologııalardy tańdaýǵa da baılanysty. Órt sóndirýshiler men qutqarýshylardyń qyzmetine keshe fantastıkalyq bolyp kóringen túrli ınnovatsııalyq tehnologııalar myqtap endi. Búgingi tańda iri órtterdi sóndirý, izdestirý-qutqarý jumystaryn júrgizý pılotsyz ushý apparattaryn, teplovızorlardy, ımpýlsti sóndirýdiń rıýkzaktyq júıelerin jáne órtti sóndirý jáne qutqarý quraldary salasyndaǵy basqa da ınnovatsııalardy mindetti túrde qoldana otyryp júzege asyrylady. Mysaly, ulttyq standarty TMD elderiniń standarttaryna sáıkes keletin órt sóndirýshiniń jaýyngerlik kıimi. Alaıda, biz ozyq elderdiń úlgilerimen salystyryp, órt sóndirýshilerimizdi «jaýyngerlik jaǵdaıda» synaýǵa berdik jáne olardyń eskertýleri boıynsha kıimniń qoldanystaǵy formatyn ózgerttik. Ol jeńilirek, yńǵaıly, ergonomıkalyq boldy, nátıjesinde órt sóndirýshi tapsyrmalardy oryndaýǵa az energııa jumsaıdy, demek ol az sharshaıdy jáne jumysty kóbirek oryndaı alady.
Ózgerister kóldeneń betindegi munaı negizindegi zattardy sóndirý úshin qoldanatyn órt kóbigine de áser etti. Álemdik óndirýshilerdiń jańa ázirlemeleri («CAFS» jáne «NATTISK» júıeleri) kóbikti tómen qaraı aǵyp ketpeı, tik betke jabysyp, janyp jatqan úı-jaılardyń tóbeleri men qabyrǵalaryn sóndirýge múmkindik beredi.
Órt sóndirý tehnıkasy da jetildirilýde, eger buryn kópqabatty ǵımarattarda órtti sóndirý úshin bizge avtotsısternalar men avtojarystar qajet bolsa, qazir biz «eki – bir» ámbebap tehnıkamen-avtojarys-tsısternamen jaraqtandyra bastadyq. Bul arnaıy mashınalardyń az sanyn tarta otyryp, keńirek tapsyrmalardy tıimdi oryndaýǵa bolady.
Mınıstrliktiń órt sóndirý bólimsheleriniń qarýlanýynda 90-ǵa jýyq ushqyshsyz ushý apparattary bar, olar bastapqy kezeńde órt oshaqtaryn ýaqtyly anyqtaýǵa, Tótenshe jaǵdaılar oryndaryna aerovızýaldy barlaý júrgizýge, iri orman jáne dala órtteriniń taralýyna jol bermeı, órtterdi joıý jóninde jedel sharalar qabyldaýǵa múmkindik beredi.
Birqatar óńirde qazandyqty temperatýralyq belsendirilgen sýdyń kómegimen obektilerdi ýaqytsha nemese avarııalyq jylýmen qamtamasyz etýge, sondaı-aq órtterdi bý-sý qorǵanysh perdelerimen sóndirýge qabiletti agregatpen jaraqtandyrylǵan kóp maqsatty órt-qutqarý mashınalary bar. Bul tehnologııa arqyly kóbik qoldanbaı LVZ-men órtti sóndirýge bolady.
El aýmaǵyndaǵy kóptegen qaýipti nysandy (munaı bazalary, oq-dári qoımalary) eskere otyryp, órt sóndirýshiler úshin qaýipsiz jaǵdaılardy qamtamasyz etý maqsatynda búgin TJM bólimshelerin robotty qondyrǵylarmen jaraqtandyrý boıynsha jumys istep jatyrmyz.
Bıyl mınıstrlik órtterdi sóndirýge jáne avarııalyq-qutqarý jumystaryn júrgizýge arnalǵan qazirgi zamanǵy 4 robotty órt sóndirý keshenin satyp alýdy josparlap otyr.
- Kórshi memleketterdiń aýmaǵynda tótenshe jaǵdaı bolyp, sodan Qazaqstanǵa qaýip tónetin jaǵdaılar jıi kezdesedi...
- Shekaralas elderdegi tótenshe vedomstvolardyń kezekshi qyzmetterimen ózara is-qımyl (Reseı, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Qytaı Halyq Respýblıkasy) bekitilgen aqparattyq ózara is-qımyl reglamentteri men algorıtmderine sáıkes kún saıyn telefon baılanysy, Telegram mobıldik qosymshasy jáne elektrondyq poshta boıynsha jedel aqparat almasý júzege asyrylady, budan basqa, apta saıyn «vinteo» qosymshasyn beınejazbaǵa qosý arqyly tehnıkalyq tekserý júrgiziledi. Transshekaralyq tótenshe jaǵdaılar qaýpi tóngen jáne týyndaǵan kezde kezekshi-dıspetcherlik qyzmetter arasynda barlyq qolda bar baılanys quraldary boıynsha Komandalyq ortalyqtyń jedel kezekshisi dereý habardar etedi.
- Basqa eldermen tájirıbe almasý jaǵy qalaı?
- Azamattyq qorǵaý salasynda Qazaqstan Respýblıkasy 38 halyqaralyq shart jasasty, onyń ishinde 22 ekijaqty jáne 16 kópjaqty. Osy kelisimder sheńberinde bizdiń qyzmetkerler Reseı, Qytaı, Belarýs, Ázirbaıjan, Ózbekstan jáne t.b. elderdiń áriptesterimen tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne olardy joıý salasynda tájirıbe almasady.
Japonııa, Koreıa, Germanııa jáne BUU, Halyqaralyq Azamattyq qorǵanys uıymy, TMD, ShYU sııaqty halyqaralyq uıymdardyń eldik yntymaqtastyq agenttikteri sheńberinde bizdiń qyzmetkerler kópjaqty formatta semınarlar men trenıngterge únemi biliktiligin arttyryp otyrady.
Ózderińiz biletindeı, Japonııa jer silkinisine tózimdi qurylys, halyqty oqytý jáne erte eskertý salasynda úlken tájirıbe jınady. Máselen, osy jyldyń basynda bizdiń mınıstrliktiń delegatsııasy tabıǵı apattardyń, onyń ishinde jer silkinisteriniń aldyn alý boıynsha tájirıbe almasý jáne zertteý maqsatynda Japonııa Halyqaralyq yntymaqtastyq agenttigi uıymdastyrǵan Japonııaǵa tanystyrý saparymen bardy.
Halyqaralyq Azamattyq qorǵanys uıymy jyl saıyn Egıpet, BAÁ, Serbııa, Saýd Arabııasy, Reseı jáne basqa da aldyńǵy qatarly elderde TJ salasyndaǵy túrli taqyryptar: taý-ken qutqarý operatsııalary, sý astyndaǵy izdeý jumystary, bıik ǵımarattardaǵy órt sóndirý, apat kezinde zardap shekkenderdi avtokólikterden alý boıynsha oqý kýrstaryn ótkizedi, oǵan QR TJM qyzmetkerleri qatysady. Qazaqstanda ıt óńdeýshilerdi, súńgýirlerdi oqytý jáne UUA paıdalaný boıynsha birneshe ret AQHU kýrstary ótkizildi.
Sondaı-aq Reseı, Belarýs, Qyrǵyzstan tótenshe vedomstvolarynyń birlesken alqalary sheńberinde órtti sóndirý, TJ-nyń aldyn alý jáne olardy joıý, ózara qulaqtandyrý, ǵylymı qyzmet jáne kadrlar daıarlaý, TJ júıesindegi qadaǵalaý qyzmeti salasynda birlesken oqý-jattyǵýlar, trenıngter, semınarlar ótkizý kózdelgen jumys jospary bekitiledi.
Bıyl Qazaqstannyń UQShU-ǵa tóraǵalyq etýi sheńberinde biz Almaty oblysyndaǵy QR TJM «Jartasty qala- Astana» oqý – jattyǵý polıgonynda UQShU-nyń «Skala-2024» tótenshe vedomstvolarynyń qutqarý bólimshelerimen jattyǵýlar ótkizdik.
- Tótenshe oqıǵa bolǵan jerge qutqarýshy birinshi bolyp jetip, jetip qana qoımaı, óz ómirin qaýipke tige júrip, ózgeni aman alyp qalýǵa baryn salady. Bul – ózindik bir romantıkasy bar, naǵyz er azamattarǵa laıyq kásip. Alaıda qutqarýshynyń áleýmettik jaǵynan jetkilikti deńgeıde qamtylmaı kele jatqanyn kóp estımiz...
- Iá, qazirgi jaǵdaıda sheshilýi qajet máselelerdiń biri - qutqarýshynyń bedelin kóterý. Óz ómirin qaýip-qaterge tigetin adamdar, olardyń da januıasy, balalary, jaqyndary men týystary bar. Sondyqtan, bul másele óte mańyzdy. Jeke quramdy áleýmettik qamtamasyz etý árqashan basymdyqqa ıe bolady: jalaqyny kóterý, turǵyn úı máselelerin sheshý, medıtsınalyq qamtamasyz etý jáne basqa da máseleler nazarda.
Azamattyq qorǵaý organdary qyzmetkerleriniń mártebesin arttyrý úshin olardyń áleýmettik qorǵalýyn kúsheıtý - birinshi kezektegi mindet. Búgingi tańda Parlament Májilisinde «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine azamattyq qorǵaý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań jobasy qaralýda, onda azamattyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerlerin áleýmettik qamtamasyz etýge baǵyttalǵan normalar kózdelgen. Atap aıtqanda, zań jobasymen mynalar usynylady: AQQ qyzmetkerlerine aǵymdaǵy turǵyn úı tólemderin júzege asyrý; qyzmet boıynsha aýysqan kezde qyzmetkerge jáne onyń otbasy múshelerine kóterme járdemaqy tóleý; bıýdjet qarajaty esebinen qyzmet boıynsha aýysqan kezde qyzmetkerge óz múlkin tasymaldaýǵa, sondaı-aq temirjol, sý, avtomobıl kóliginde, onyń ishinde kóship kelgen otbasy músheleriniń jol júrýine jumsalǵan shyǵyndardy óteý onymen birge; tótenshe jaǵdaı jarııalanǵan jerde, sondaı-aq tótenshe jaǵdaı nemese soǵys jaǵdaıy kezinde mindetterdi oryndaý kezinde qyzmetkerlerdi aqshalaı yntalandyrý.
- Órt sóndirýshiler qazir qansha eńbekaqy alady?
- TJM qaıta qurylǵan sátten bastap qutqarýshylardyń mártebesin arttyrý úshin QR Úkimetimen birlesip eńbekaqyny kezeń-kezeńimen arttyrý júrgizilip jatyr. Máselen, 2023 jylǵy 1 qańtardan bastap órt sóndirýshilerdiń laýazymdyq jalaqysy 50%-dan 60%-ǵa deıin kóterildi, tótenshe jaǵdaılarǵa jedel den qoıýǵa turaqty daıyndyǵy úshin órt sóndirý jáne avarııalyq-qutqarý jumystary qyzmetiniń qyzmetkerlerine laýazymdyq jalaqysynyń 10% mólsherinde ústemeaqy engizildi.
- Mınıstrlik qyzmetkerlerine eńbekaqy tóleý men jeńildikter júıesine ózgerister engizý josparda bar ma?
- 2025 jylǵy 1 qańtardan bastap barlyq kúshtik organdardyń eńbekaqy tóleýdiń jańa júıesine 2 kezeńge kóshýi josparlanyp otyr (2025-2026 jyldary): 2025 jyly joǵarylatý qyzmetkerler men áskerı qyzmetshilerge, azamattyq qorǵaý organdarynyń áskerı qyzmetshilerine TJM ortalyq apparaty (kómekshi qyzmetter), Tótenshe jaǵdaılar departamentteri (kómekshi qyzmetter), M. Ǵabdýllın atyndaǵy Azamattyq qorǵaý akademııasy men áskerı bólimder. 2026 jyly azamattyq qorǵaý organdarynyń barlyq qyzmetkerleri men áskerı qyzmetshileriniń jalaqysy 1%-dan 23%-ǵa deıin ósedi (2025 jylmen salystyrǵanda).
- Keıingi jyldary óz mindetterin oryndaý kezinde qansha qyzmetker qaıtys boldy? Qaza tapqandardyń otbasylaryna qandaı qoldaý kórsetiledi?
- Iá, mundaı statıstıka júrgiziledi, ókinishke qaraı elimiz táýelsizdik alǵaly beri qyzmettik boryshyn atqarý kezinde TJM-niń 73 qyzmetkeri qaza tapty.
Qaza tapqan qyzmetkerlerdiń otbasylaryna jan-jaqty qoldaý kórsetiledi. Qyzmetker qaıtys bolǵan jaǵdaıda asyraýyndaǵy adamdarǵa nemese muragerlerge sońǵy atqarǵan laýazymy boıynsha alpys aılyq aqshalaı qarajat mólsherinde birjolǵy ótemaqy tólenedi. Sondaı-aq jerleý úshin olardyń úsh aılyq aqshalaı qarajaty mólsherinde birjolǵy aqshalaı ótemaqy beriledi.
Balalarǵa kámelettik jasqa tolǵanǵa deıin nemese kúndizgi oqý ornyn bitirgenge deıin, sondaı-aq jubaıyna asyraýshysynan aırylý boıynsha járdemaqy tóleýge qaramastan, sońǵy atqarǵan laýazymy boıynsha aqshalaı qarajattyń qyryq paıyzy mólsherinde aı saıynǵy aqshalaı tólem júzege asyrylady.
Sonymen qatar qaza tapqan qyzmetkerlerdiń otbasylaryna mańyzdy kúnderdi merekeleý qarsańynda ótkiziletin saltanatty is-sharalarǵa shaqyra otyryp, turaqty negizde materıaldyq kómek kórsetiledi.
Qaıtys bolǵan qyzmetkerlerdiń balalaryn qoldaýǵa erekshe nazar aýdarylady, QR, RF jáne Belarýs TJM arnaýly oqý oryndarynda oqý úshin bilim berý granttary beriledi. Búgingi tańda qaza tapqan qyzmetkerlerdiń 4 balasy joǵaryda atalǵan oqý oryndarynyń kýrsanttary bolyp tabylady.
Sondaı-aq jergilikti atqarýshy organdar men kásipkerlerdiń qoldaýymen qaza tapqan 6 qyzmetkerdiń otbasylaryna páter berildi.
- Tehnıka jaǵyna qaraı oıyssaq, TJM tehnıkasynyń eskirgenin jıi estımiz. Qazir bizge ne jetispeıdi? Materıaldyq-tehnıkalyq bazany jaqsartý úshin qandaı qadamdar jasalyp jatyr?
- Vedomstvo qyzmetkerlerdiń áleýmettik qamsyzdandyrylýyn jaqsartý, materıaldyq-tehnıkalyq jaraqtandyrýdy nyǵaıtý, biregeı órt sóndirý depolary men jataqhanalar, qutqarý stantsııalaryn salý, avıatsııa parkin jańartý baǵytynda jumys júrgizip keledi.
Sondaı-aq lızıngtik qarjylandyrý sheńberinde 11 áýe kemesi men 282 arnaıy tehnıka satyp alý josparlanǵan. Qazirgi ýaqytta L-410 ng ortasha qashyqtyqtaǵy 4 týrbovıntti ushaqty jetkizýge shart jasaldy, 4 Ka-32A11VS tikushaǵyn jáne 3 Mı-8AMT tikushaǵyn satyp alý boıynsha Memlekettik satyp alý veb-portalynda satyp alýlar jarııalandy, ótinimderdi qabyldaý satysynda 2024 jylǵy 29 qazanǵa deıin tur. Arnaıy tehnıkany satyp alý boıynsha sany - 282 (10 ataý). Satyp alýdy QR TJM (TJD) 20 aýmaqtyq bólimshesi júrgizedi.
- Jalpy, TJM-ǵa qansha qarajat bólinedi?
- Bıylǵa TJM-ǵa respýblıkalyq bıýdjetten 224,0 mlrd teńge, onyń ishinde azamattyq qorǵaý obektilerin salýǵa - 29,7 mlrd teńge, materıaldyq-tehnıkalyq jaraqtandyrýǵa - 33,0 mlrd teńge bólindi.
- Abaı oblysyndaǵy qaıǵyly oqıǵadan, bıylǵy alapat sý tasqynynan keıin qandaı qorytyndylar jasaldy?
- Tabıǵı órtterdiń týyndaý qaýpin boldyrmaý jáne azaıtý maqsatynda zańnamalyq jáne praktıkalyq sharalar kesheni iske asyrylyp jatyr. Atap aıtqanda, Ekologııa mınıstrligimen birlesip TJ-ǵa (tabıǵı órtterge) den qoıý kezinde algorıtm ázirlenip bekitildi, onda múddeli memlekettik organdardyń kúshteri men quraldaryn tartý men arttyrýdyń egjeı-tegjeıli tetigi kózdelgen.
TJM men Ekologııa mınıstrligi arasynda «Orman órtterin sóndirýge memlekettik órtke qarsy qyzmetti tartý tártibi týraly» kelisim bekitildi. Alǵash ret osyndaı tártip óńirler ákimdikterimen de ornatyldy. Bul aýmaqtyq qyzmetterdiń ózara is-qımylyn reglamentteýge múmkindik beredi.
Mınıstrlik órt monıtorıngine jáne ýaqtyly den qoıýǵa basty nazar aýdardy.
TJM-niń jańǵyrtylǵan ahýaldyq zaly iske qosyldy, onda jaǵdaıdy boljaý, modeldeý jáne taldaý boıynsha tsıfrlyq servıster shoǵyrlanǵan, sondaı-aq múddeli memlekettik organdar ókilderiniń táýlik boıy kezekshiligi qamtamasyz etilgen.
Órt qaýipti jaǵdaıdy baqylaý úshin «Ertis Ormany» rezervattarynyń, «Býrabaı», «Medeý» tabıǵı parkteriniń jáne Qostanaı oblysy ákimdiginiń ormandarynyń monıtorıngi júıeleri qosylǵan. Janý núkteleriniń ornalasqan ornyn anyqtaý úshin Ekologııa mınıstrliginiń «Orman» jáne «Tabıǵat» júıeleri qosymsha engizildi.
«Qazgıdromettiń» boljamdy derekteriniń taldaýy engizildi, bul ushqyshsyz ushý apparattarynyń kómegimen naızaǵaı razrıadtaryna ýaqtyly jaýap berýge múmkindik beredi. Kosmomonıtorıng derekteri boıynsha jylý núkteleriniń koordınattary pysyqtalyp jatyr. TJM kúshterimen ormanshylyqtarda jedel áreket etý toptary uıymdastyryldy, barlyǵy ushqyshsyz ushý apparattarymen jabdyqtalǵan.
Únemi daıyndyqta sý tógetin qurylǵylary bar avıatsııa bar, onyń bir bóligi orman aımaqtarynda shoǵyrlanǵan.
Tájirıbelik pysyqtaý úshin jyl saıyn respýblıkalyq komandalyq-shtabtyq oqý-jattyǵýlar ótkiziledi. Orman sharýashylyqtarymen 400-den astam órt-taktıkalyq oqý-jattyǵý ótkizildi.
Monıtorıngpen qatar, ormandarda ereje buzýshylardy anyqtaý boıynsha sharalar qabyldanyp jatyr. 4,5 myń adamnan turatyn 879 mobıldik top quryldy, olar 17,5 myń reıd júrgizdi, 45 mln teńgege 4 myń adam ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy. Bul adam faktory bar órtterdiń sanyn azaıtýǵa múmkindik berdi. Aıta ketsem, orman órtteriniń sany jáne olardyń aýdany 2,5 esege azaıdy.
Sý tasqynynyń saldaryn taldaı otyryp, mınıstrlik is-sharalar keshenin júrgizip jatyr.
Birinshiden, qutqarýshylardy nysandy kıim-keshekpen jáne arnaıy qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etý qaıta qaraldy. Satyp alynǵan forma sapasymen jáne mindetterdi oryndaýǵa yńǵaılylyǵymen erekshelenedi.
Ekinshiden, sapaly arnaıy avtomobıl jáne ınjenerlik tehnıkany, onyń ishinde júzý quraldaryn, ushaqtar men tikushaqtardy satyp alý júzege asyrylady.
Biz ushqyshtardy túnde ushý men qıyn aýa-raıynda oqytýdy josparlap otyrmyz.
Úshinshi, TJ-ny joıýǵa arnalǵan kúshter men quraldardy jedel úılestirý úshin mınıstrliktiń komandalyq ortalyǵy jańǵyrtylyp, zamanaýı jabdyqtarmen jaraqtandyryldy.
Bir mezgilde barlyq vedomstvolyq baǵynysty mekemelerdi bir aýmaqtyq bólimshege biriktirý arqyly mınıstrlikte basqarýdyń naqty vertıkalyn qurý úshin uıymdastyrýshylyq-shtattyq is-sharalar júrgizemiz. Búgingi tańda shashyrańqy jáne qajetti jaǵdaılary joq qutqarý qyzmetterine erekshe nazar aýdarylady. Osyǵan baılanysty tásil qaıta qurylyp, órt sóndirýshiler, dárigerler men qutqarýshylar ornalasqan biregeı órt sóndirý deposy qurylýda. Bul jedeldikti arttyrýǵa jáne azamattardy qutqarý boıynsha ýaqtyly sharalar qabyldaýǵa múmkindik beredi.
Tórtinshiden, Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha baqylaý fýnktsııalary berilgen Tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý komıteti quryldy. Endi halyqty tótenshe jaǵdaılardan qorǵaý jónindegi is-sharalardy oryndamaǵany úshin ákimshilik sharalar qabyldanatyn bolady.
Besinshi, sý tasqynynan keltirilgen zalaldyń aýqymyn eskere otyryp, múddeli memlekettik organdarmen birlesip múlikti tótenshe jaǵdaılardan saqtandyrý tetigi pysyqtalýda.
Altynshydan, óńirlerde aldyn alý is-sharalary, qorǵanys bógetteri men qorǵandaryn salý jáne nyǵaıtý, ózenderdiń qaýipti ýchaskelerinde túbin tereńdetý jáne jaǵalaýdy nyǵaıtý júrgiziledi.
Sondaı-aq qaıtalap ótsem, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha bıylǵy jyldyń tamyz aıynda tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý salasyndaǵy is-sharalardy oryndaý máseleleri boıynsha ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa qatysty baqylaý jónindegi fýnktsııany usyna otyryp, TJM Tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý komıtet quryldy.