Jeke derekterdiń taralýy: Zańnamadaǵy túzetýler jaǵdaıdy ózgerte me

Foto: Фото: Kazinform
<p>Jaqynda áleýmettik jelilerde qazaqstandyqtardyń jeke derekteriniń zańsyz taralý máselesi qyzý talqylandy. Óıtkeni bul málimetterdi alaıaqtar túrli maqsattarda paıdalanyp ketý qaýpi bar. Túrli jeliler arqyly kez kelgen adam jaıynda aqparat tarap ketetin jaıttar kezdesip jatyr. Sondyqtan osy salaǵa jaýapty vedomstvo tıisti tekserýdi bastap ketti. <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a> agenttiginiń tilshisi salaǵa jaýaptylar men depýtattardyń pikirin usynady.&nbsp;</p>

Májilis otyrysynda depýtat Nıkıta Shatalov Tsıfrlyq damý mınıstrliginen osy máselege qatysty naqty túsinik berýdi surady.

«Osy joly JSN, turǵylyqty jeri, aty-jóni sheteldik Telegram-botynda ashyq túrde kórinip turǵany aıtylyp jatty. Tek telefon nómirin engizý kerek boldy. Bul turǵyda adamdar osy málimetter memlekettik aqparattyq júıelerden alynýy múmkin dep oılap júr. Bul qalaı múmkin boldy jáne mınıstrlik jaǵdaıdy túzetý úshin ne istedi? Búgin Májiliste qaralyp jatqan zań jobasy aıtylǵan máseleni sheshe me?» - dedi N.Shatalov.

Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi vıtse-mınıstri Málik Oljabekov shynymen de keıbir Telegram-bottarda jeke málimetterdiń taralý oqıǵasy bolǵanyn rastady.

«Telegram-bottardyń jumys prıntsıpine toqtalsaq, atalǵan júıe aqparatty ártúrli kózderden, sonyń ishinde áleýmettik jelilerden jáne uıaly telefon nómirin engizý negizinde jınap, derekterdi ózara biriktirip otyrady. Bizdiń oıymyzsha, bul málimetterdi Qazaqstanda tyıym salynǵan servıs jarııalaýy múmkin. Bul servıs telefon nómiri arqyly derekterdi shyǵaryp beredi. Tıisti adresterge toqtalsaq, olar negizinen budan buryn jarııalanǵan eski derekter. Sonymen qatar bul aqparat jalpyǵa birdeı taralǵan servısterden alynýy yqtımal, ıaǵnı taǵam nemese túrli taýarlar jetkizetin qyzmet kórsetý nysandarynan jınaqtaýy múmkin», - dedi vıtse-mınıstr.

Osy oraıda, Málik Oljabekov Mádenıet jáne aqparat mınıstrligine osy qyzmetterdi buǵattaý týraly tıisti ótinim joldanǵanyn aıtty. Sondaı-aq osy derekkóz ıelerine qatysty tekserý júrgizý úshin taralǵan aqparatty zertteý jalǵasyp jatyr.

Budan bólek, jaqynda Májilistiń jalpy otyrysynda depýtat Erbolat Saýryqov ǵalamtordaǵy https://rupep.org/ru/ atty saıttyń jumysy boıynsha tekserý júrgizý kerek ekenin tilge tıek etti.

«Taıaýda «Otkrytaıa baza dannyh pýblıchnyh doljnostnyh lıts Rossıı ı Belarýsı» degen saıtqa tap boldym. Sonyń ishinde «jeke tulǵalar» bóliminde 30 486 adam, «tanymal tulǵalar» bóliminde 11 246 adam, al «jaqyn týysqandar» bóliminde 19 240 adam qamtylǵan. Saıtta Qazaqstan Parlamenti depýtattarynyń da jeke málimetteri tur. Munymen qosa, barlyq týystarym, jeke sáıkestendirý nómirim, otbasy músheleri jaıynda aqparat qamtylǵan. Osy derekter ary qaraı qylmystyq toptardyń qolyna túsip ketpes úshin Tsıfrlyq damý mınıstrligi qandaı qadamdarǵa barady?» - dep surady depýtat.

Bul turǵyda Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi vıtse-mınıstri Áset Turysov bul másele Ulttyq qaýipsizdik komıtetimen birlese qarastyrylatynyn jetkizdi.

«Azamattardyń derekteri tek memlekettik organdardyń saıtynda nemese bazasynda ǵana emes. Jeke derekter basqa saıttarda, bankterde, Telegramda nemese basqa da qosymshalarda bar. Atap aıtqanda, https://rupep.org/ru/ saıty boıynsha tekserip, qosymsha jaýap beremiz. Jalpy, Parlamentte aqparattyq qaýipsizdik týraly zań jobasy qaralyp jatyr. Qujat aıasynda jeke derekterdiń qaýipsizdigin kúsheıtý qadamdary iske asyrylady», - dedi vıtse-mınıstr.

Aıta keteıik, 27 qyrkúıek kúni Májiliste «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine aqparattyq qaýipsizdik máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy birinshi oqylymda maquldanǵan edi

Zań jobasy aqparatty, onyń ishinde derbes derekterdi qorǵaýdyń quqyqtyq bazasyn qalyptastyrýǵa arnalǵan. Qujat úsh bloktan turady. Birinshi blok jeke derekterdi qorǵaýdyń qosymsha sharalaryna baǵyttalǵan. Zań jobasynda derbes derekterdiń aınalymy jáne saqtalýy salasynda memlekettik baqylaý engiziledi. Qujat normasy operatorlarmen profılaktıkalyq jumysty da jolǵa qoıýǵa múmkindik beredi. Sonymen qatar zań jobasyna sáıkes árbir operator retteýshige derbes derekterdiń negizsiz jarııalanyp ketkeni týraly habarlaýy tıis. Aqparattyń jarııalanyp ketýi deregi anyqtalǵan sátten bastap úsh kún ishinde berilýi kerek.

Májilis depýtaty Ekaterına Smyshlıaevanyń sózine qaraǵanda, qazaqstandyqtardyń derbes derekterimen jumys isteıtin mekemeler azamattardyń málimeti qoldy bolǵan jaǵdaıda ıesine habar jiberýge mindetti bolmaq.

«Zańǵa usynylyp otyrǵan túzetýdiń taǵy bir jańashyldyǵy – habar berý ınstıtýty, ıaǵnı men qazir derbes derekterimniń qoldy bolǵanyn bilmeı júre berýim múmkin. Ony bireý bir jerden kórip, maǵan habarlamasa, sol kúıi habarsyz bolamyn. Al biz usynyp otyrǵan norma boıynsha, «1414» nómirinen derbes deregim tarap ketkeni týraly SMS-habarlama keledi. Bul meniń azamat retindegi quqyǵym bolǵandyqtan, retteýshige qońyraý shalyp, derbes deregimniń qoldy bolǵanyn habarlaımyn», - deıdi depýtat.

E. Smyshlıaevanyń sózinshe, qazaqstandyqtardyń derbes derekteri qajetti deńgeıde qorǵalmaýy alaıaqtarǵa jaqsy bolyp tur.

«Qazir kóp adam derbes derekteriniń qoldy bolǵanyn bilmeıdi. Sonyń kesirinen alaıaqtar nesıe alýdy usynyp, túrli joldarmen derbes derek ıelerin óz qurbanyna aınaldyrady. Mundaı alaıaqtyqtardy qazir eshkim derbes derektiń qoldy bolýymen baılanystyrmaıdy. Tipti eki máseleniń arasynda baılanys bar ekenin bilmeıtinder de bar. Mysaly, ájelerimizge qońyraý shalyp, aty-jónin aıtyp, nemereleriniń atyn, úı telefondaryn bilip alady da, mazalaı bastaıdy. Mine, qalaı bolyp jatyr?! Al ájeler derbes dereginiń qoldy bolǵanyn sezbeıdi. Sondyqtan derbes derektermen jumys isteıtin mekemelerge osyndaı mindet júktegeli otyrmyz», - dedi Ekaterına Smyshlıaeva.

HQKO mamandary memlekettik qyzmetshiler sekildi jazalanady

Bıyl 4 qazanda Májiliste «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine Memlekettik korporatsııa máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy. Zań jobasy memlekettik qyzmetterdi kórsetýdi ońtaılandyrý jáne «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasynyń jumysyn jetildirý maqsatynda Parlament Májilisiniń depýtattarynyń bastamasymen daıyndaldy.

Zań jobasynda memlekettik qyzmetterdi tikeleı kórsetetin jáne derbes derekterdi qaraı alatyn memlekettik korporatsııa qyzmetkerlerin memlekettik fýnktsııalardy oryndaýǵa ýákilettik berilgen adamdarǵa teńestirilgen sanatqa jatqyzý eskerilgen. Osy turǵyda Qylmystyq kodekske jáne «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl týraly» Zańǵa ózgerister engizilip jatyr. Bul túzetýler Memlekettik korporatsııa qyzmetkerleriniń qyzmetin teris paıdalanýyna jol bermeýge, azamattardyń quqyqtaryn qorǵaýǵa baǵyttalǵan. Atap aıtqanda, málimetterdi zańsyz jarııalaǵan HQKO mamandary endi memlekettik qyzmetshiler sekildi jazalanady.

Qoldanystaǵy zańnama aıasynda zań buzý derekteri anyqtalǵan jaǵdaıda, Memlekettik korporatsııanyń osy qyzmetkerleri memlekettik fýnktsııalardy oryndaýǵa ýákilettik berilgenderge teńestirilgen qyzmetker retinde jaýapty bolady.

Aıtpaqshy, Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi vıtse-mınıstri Áset Turysov aldaǵy ýaqytta elimizdegi halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtaryn qysqartý qarastyrylyp otyrǵanyn aıtty. Memlekettik qyzmetterdiń 20 paıyzy halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtary arqyly iske asyrylyp jatyr.

«Turǵyndardyń kompıýterdi nemese basqa da qurylǵylardy meńgerý deńgeıi ártúrli. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta da adamdar halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtarynyń kómegine júginetini anyq. Atap aıtqanda, HQO-lardy damytyp, sondaı-aq «Qazposhta» júıesi arqyly memlekettik qyzmet kóresetý deńgeıin keńeıte alamyz. Onlaın rejımde eGov mobile, eGov arqyly qyzmet kórsetýdi jetildiremiz», - dedi vıtse-mınıstr.

Sonymen qatar tilshiler suraǵyna jaýap berý kezinde «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy» KeAQ Basqarma tóraǵasy Súıenish Ábdildın HQKO qyzmetkerlerin qysqartý qarastyrylmaǵanyn aıtty.

«Bıyl shildeden bastap qyzmetkerlerdiń jalaqysyn 50 paıyzǵa ósirdik. Jalpy, mamandardy qysqartý máselesi kóterilgen joq», - dedi ol.

Seıchas chıtaıýt