Jeke derekterdiń taraýyna áleýmettik jelidegi beıqamdyq sebep boldy
«Biz Facebook-tiń tehnologııalyq problemalaryna qol jetkize almaımyz. Bul jeke korporatsııa. Qaskóıler ondaǵy paıdalanýshylardyń jeke bas derekterin alǵany anyqtalǵan bolatyn. Adam Facebook-te tirkelgen kezde óz erkimen tirkelip jatqanyn rastap, kelisimge qol qoıady. Bul kelisimderdi eshkim oqymaıdy. Sondyqtan oqıǵanyń sebebi Facebook-tiń ózine belgili», - dedi Baǵdat Mýsın ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngide.
Onyń aıtýynsha, qazir áleýmettik jelige tirkelýshiler tsıfrlyq platformada derbes derekteriniń qanshalyqty qorǵalatynyna kóp bas aýyrtpaıdy.
«Meniń usynysym, ózgeler bilmeýi kerek degen aqparatty álemýettik jelige jarııalamaǵan jón. Telefon nómirlerin, jeke basty kýálandyratyn qujattardy salmaý kerek» - dedi Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh damý mınıstri.
Mınıstr áleýmettik jeliden alynyp, kópshilik úshin qoljetimdi aqparatqa aınalǵan derekterdiń kóbin telefon nómiri men elektrondyq poshta málimetteri ekenin aıtady.
«Qandaı derekter jarııalanyp ketti degenge kelsek, qoldanýshylardyń aty-jóni, tirkeý kezinde kórsetilgen telefon nómirleri, elektrondyq poshta derekteri tarap ketken. Qaskóıler poshtańyzǵa hat jiberý arqyly basqa málimetterdi alýǵa tyrysady. Marketıngtik maqsattar úshin habarlama jiberetinder de osy derekterdiń kómegimen mazalaýy múmkin. Árıne, bul málimetter kóbinese ınternettegi alaıaqtyq úshin paıdalana alady. Qalaı desek te, mundaı jaıttardyń azamattar úshin zııandy», - dedi Baǵdat Mýsın.
Eske salsaq, Baǵdat Mýsın «Vaktsına – «chıp» salý quraly degen teorııa týraly da pikir bildirdi.