Jedel járdem kólikteriniń tapshylyǵy: jaǵdaıy kúrdeli óńirler anyqtaldy
«El boıynsha 379 brıgada jetispeıdi degen aqparat bar»
Máseleni sheshý maqsatynda Parlament Májilisinde arnaıy keńes ótti. Depýtat Ashat Aımaǵambetov qazir sanıtarlyq kólikpen qamtamasyz etý ákimdikterge júktelgenin naqtylady.
«Bul saladaǵy ǵımarat, kólik máselesi zań boıynsha ákimdikterdiń jaýapkershiligi sanalady. Densaýlyq saqtaý mınıstrliginen tarıfter, jalaqy, ádisteme, jalpy basqarý baǵyty talap etiledi. Búginde jedel járdemge qatysty jaǵdaı óte qıyn. Normatıv boıynsha 10 turǵynǵa 1 brıgada qyzmet etýi tıis. Alaıda qazir respýblıka boıynsha brıgadalardyń jasaqtalýy 73 paıyz deńgeıinde. Jalpy, el boıynsha 379 brıgada jetispeıdi degen aqparat bar. Sanıtarlyq kólikterdiń tozýy 58 paıyzǵa jetken. Tarıfke toqtalsaq, onyń deńgeıi tym tómen, sondyqtan jalaqy da óte tómen, kólikter de eskirgen. Soltústik óńirlerge dızel otynymen júretin H350 (Hyundai) avtokólikteri satyp alynǵan. Qatty aıazdy kúnderi bul kólikterdi otaldyrý qıynǵa túsetini túsinikti. Atap aıtqanda, alynyp jatqan jedel járdem kólikterine qatysty suraq kóp», - dedi A. Aımaǵambetov.
«Aldaǵy 5 jylda shamamen 89 mlrd teńge ınvestıtsııa kerek»
Densaýlyq saqtaý vıtse-mınıstri Erjan Nurlybaevtyń aıtýynsha, elimizdegi jedel medıtsınalyq qyzmet qurylymynda 20 oblystyq derbes stantsııa, 330 qosalqy stantsııa bólimi, onyń ishinde 98 qalalyq qosalqy stantsııa jáne 232 aýdandyq bólimshe jumys istep tur. Bir aýysymda shaqyrtýlarǵa 1 500-ge jýyq jedel járdem brıgadasy qyzmet kórsetedi. Balansta túrli sanattaǵy 2 359 jedel járdem kóligi bar. Onyń 1 472-si qalada, 887-si aýyldyq jerlerde qyzmet kórsetip júr. Sanıtarlyq kóliktiń tozýy - shamamen 59%, al 18%-y esepten shyǵarýǵa jatady.
Sonymen qatar vıtse-mınıstr «103» jelisine shaqyrtý túskennen keıin naýqasqa jedel járdemniń jetý ýaqytyna toqtaldy. Jedeldiktiń birinshi sanaty aıasynda 9 mınýt, 2-sanat – 12 mınýt, 3-sanat – 17,8 mınýt, al tórtinshi sanat - 25 mınýt shamasynda. Bul derekter bıylǵy 9 aıdaǵy qorytyndy boıynsha jasalyp otyr.
«Jedel medıtsınalyq járdem brıgadalarynyń ortasha táýliktik júktemesine toqtalsaq, olar 12 shaqyrtýǵa barady. Osy jylǵy 9 aıdyń qorytyndysy boıynsha elimizde shaqyrtýlar sany 3 paıyzǵa artyp, 6 mln 400 myńǵa jetti. Sonymen qatar, jedel járdemniń keshigý jaǵdaılary byltyrǵy 9 aımen salystyrǵanda 1 paıyzǵa kóbeıip, 290 myńǵa jýyqtady. Byltyr 9 aıda 213 myń keshigý deregi tirkelgen», - dedi E. Nurlybaev.
Onyń sózine qaraǵanda, elimiz boıynsha jedel medıtsınalyq kómek brıgadalarynyń jasaqtalý deńgeıi - 73 paıyz. Normatıv boıynsha bir brıgada 10 myń turǵynǵa eseptelgen. Bul rette, jasaqtalýdyń tómen deńgeıi:
- Qyzylorda oblysy (59 paıyz)
- Soltústik Qazaqstan oblysy (57 paıyz)
- Aqtóbe oblysy (55)
- Astanada (39,5 paıyz) baıqaldy.
«Jedel medıtsınalyq kómekke tıesili ǵımarattardyń 80 paıyzy eskirgen. Olardy paıdalanýdyń ortasha kórsetkishi 50 jyl shamasynda. Budan bólek, jedel járdem qyzmetindegi sanıtarlyq avtokólik jaǵdaıyna toqtalsaq, Batys Qazaqstan, Pavlodar, Abaı, Qostanaı, Shyǵys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan, Jetisý, Túrkistan jáne Astana, Almaty, Shymkent qalalarynda medıtsınalyq kólikterdiń tozý deńgeıi joǵary. Olardyń keıbirinde tozý deńgeıi 80 paıyzǵa jaqyn», - dedi vıtse-mınıstr.
Tirkeýde turǵan jedel járdem kólikteriniń tek 81 paıyzy ǵana kúndelikti qyzmet kórsetip júr. Astanada jaǵdaı kúrdeli, munda jedel járdem kólikteriniń 41 paıyzy ǵana shaqyrtýǵa shyǵa alady. Al Aqtóbe oblysynda kólikterdiń 65%, Atyraý oblysynda - 69%, Maǵystaý oblysynda - 75%, Túrkistan oblysynda 76 paıyzy júrip tur. Ol Densaýlyq saqtaý mınıstrligi Qarjy mınıstrligine kólikterdiń tozýy normalaryn qaıta qaraýdy talap etetin hat joldaǵanyn aıtty. Qalalyq sanıtarlyq kólikter úshin 4 jyl, aýyldarǵa 5 jyl merzimdi qarastyrý usynyldy.
«2024 jylǵa elimiz boıynsha 400-den astam jedel járdem kóligin alý kerek. Al kelesi jyly 540 avtokólikti qamtamasyz etken jón. Aldaǵy 5 jylda jańa sanıtarlyq kólikpen tolyqtaı qamtamasyz etý úshin shamamen 89 mlrd teńge ınvestıtsııa kerek», - dedi Erjan Nurlybaev.
Densaýlyq saqtaý mınıstrligi málimetinshe, elordadaǵy kólikterdiń tozýy 83 paıyz deńgeıinde jáne 25 paıyzyn esepten shyǵarý kerek. Qazir qaladaǵy avtoparkte 146 sanıtarlyq kólik bar. Bul turǵyda Astana qalasy ákiminiń orynbasary Erik Meıirhanov osy 146 kóliktiń tek 63-i jedel járdem jelisinde júrgenin, 22-si jóndeýge qoıylǵanyn, al qalǵan 61-in qalpyna keltirý múmkin emes ekenin aıtty.
«Sondyqtan bıyl tamyz aıynda lızıngke 35 tehnıkany alý týraly kelisimshart jasaldy. Sonymen qatar, taǵy 12-si qalalyq jedel medıtsınalyq kómek stantsııasy qarajaty esebinen satyp alynady. Bul kólikter qarasha aıynda jetkiziledi. 2025 jyly qalalyq stantsııa qosymsha 12 kólik alady», - dedi E. Meıirhanov.
«Jedel járdem kóligi bir jylda shamamen 120 myń km júrip tastaıdy»
Májilis depýtaty Juldyz Súleımenovanyń paıymdaýynsha, kóp jaǵdaıda óńir ákimdikteri qarajatty ınfraqurylymǵa, jol qurylysyna bólýge tyrysady da, al jedel járdem qyzmetine nazar aýdarmaıdy. Depýtat bul salada kúrdeli jaǵdaı baıqalyp turǵanyn aıtady, ıaǵnı qazir jedel járdem qyzmetiniń ózine jedel kómek kerek sııaqty. Alaıda jergilikti atqarýshy organdardyń bul baǵyttaǵy jumysy kóńil kónshitpeıtinin tilge tıek etti.
Depýtat Ashat Aımaǵambetov te óńirlerde bul salaǵa tıisti deńgeıde nazar aýdarmaı otyrǵanyn alǵa tartty.
«Sanıtarlyq kólikterdi qamtamasyz etý - zań boıynsha ákimdikterdiń mindeti. Taǵy bir másele eskirgenderin tizimnen shyǵarýǵa qatysty. Qazir jedel járdem qyzmetindegi kólik 7 jyl balansta turý kerek degen túsinik bar. Bul kólikter bir jylda ortasha eseppen 120 myń shaqyrym júrip tastaıdy. Osyny eskersek, kólikter 3 jylda shashylyp qalady, 7 jylǵa qalaı jetkizedi? Sondyqtan, bul máseleni shuǵyl sheshý kerek, 3-4 jyl merzimdi qarastyrǵan jón. Jalpy, pandemııa kezinde bul kólikter óte kóp júrdi. Ásirese, aýyldarǵa qatynaıtyn jedel járdem kólikteri tozyp qaldy», - dedi A. Aımaǵambetov.
Depýtattyń aıtýynsha, bul máseleni sheshý úshin Parlament depýtattary óńir máslıhattarymen tyǵyz qarym-qatynasta jumys isteıdi.
«Jaǵdaı óte kúrdeli. Kólikterdiń 60 paıyzǵa jýyǵy tozǵanyn, 18 paıyzyn esepten shyǵarý kerek ekenin eskersek, bul salaǵa erekshe mán berý kerek. Qazir keıbir óńirlerdiń ákimdikterinde osy iske jaýapty adamdardyń naqty jospary joq ekenine kózimiz jetti. Sonymen qatar, bul óńirlerdegi máslıhat depýtattary osy máseleni nege kótermeı jatyr?! Jedel járdem kóligin alar kezde, óńirler sol aýmaqtaǵy klımattyq jaǵdaıdy eskerýi shart. Osyǵan sáıkes sapaly avtokólikter kerek», - dedi Ashat Aımaǵambetov.