Jedel ishek aýrýyna shaldyqqandardyń kóbi 2 jasqa tolmaǵan bala - Aqtóbe
Aqtóbede sanıtar mamandar jedel ishek ınfektsııasynan qorǵaný joldaryn túsindirip jatyr. Eń bastysy - jeke bas gıgıenasyn saqtaý. Balalarǵa dárethanadan, kósheden kelgennen keıin, tamaq isher aldynda jáne úı janýarlaryn ustaǵannan keıin qoldy sabynmen jýý erejesin jıi aıtyp, eske salyp otyrý kerek. Al ata-analar balalardyń sút qospalaryn daıyndaǵan kezde sapaly aýyz sýdy paıdalanǵany durys. Balany tamaqtandyrý kezinde jeke bas gıgıenasyn saqtaý mańyzdy. Jazda tez buzylatyn ónimderdi paıdalanbaǵan abzal. Tamaqqa onlaın tapsyrys berý de qaýipti. Bul erejeler qarapaıym bolsa da óte mańyzdy. Sebebi bıyl 5 aıda 505 adamnan jedel ishek ınfektsııasy anyqtaldy. Byltyrmen salystyrǵanda 1,1 ese ósim tirkeldi.
«Álsizdik, dene qyzýy, ishtiń búrip aýrýy, júrek aıný, qusý, ish ótý. Bul klınıkalyq belgileri. Osyndaı jaǵdaı kezdesse dereý dárigerge qaralý qajet. Aqtóbe oblysy aýmaǵynda jedel ishek aýrýyna shaldyqqan naýqas adamdardyń 99%-y jasy 14-ke tolmaǵan bala. Onyń ishinde 90,6%-y 2 jasqa deıingi balalar. Naýqastar negizinen úı jaǵdaıynda daıyndalǵan tamaqtyń saqtaý tártibi men merzimderin buzǵan. Bul jalpy naýqastyń 23,4%, qurady. Balalarǵa arnalǵan sút qospalaryn daıyndaý tehnologııasyn jáne saqtaý jaǵdaılarynyń buzylýy –13,3%, durys jýylmaǵan, óńdelmegen jáne buzylǵan jemis-jıdek jáne kókónisterdi paıdalaný –12,5%, azyq-túlik dúkeninen satyp alynǵan taǵamnyń jaramsyzdyǵy - 33,8%, qarapaıym jeke bas gıgıenasyn saqtamaý– 10,1% bolǵan»,- dep habarlady Sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý komıteti.