Jazylbek Qýanyshbaevtyń ónegesi ulttyq ıdeologııanyń birden-bir bóligine aınalsa quba-qup –Kósherbaev
«Qazir qaı-qaısymyzǵa da ońaı emes. Jahandyq daǵdarys bir jaǵynan, pandemııa ekinshi jaǵynan qyspaqqa alyp otyr. Birsypyra sarapshynyń paıymynsha, jahandyq daǵdarystan jeke-dara memleketter oqshaýlanyp shyǵyp ketýi múmkin emes. Qazaqstan osyndaı jaǵdaıda nege arqa súıeýi tıis? Daǵdaryspen kúreste qalaı áreket jasaımyz? Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Qazaqstannyń áleýmettik jańǵyrtylýy: Jalpyǵa ortaq eńbek qoǵamyna qaraı 20 qadam» atty baǵdarlamalyq maqalasy osyndaı saýaldarǵa naqty jaýap beredi. QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy osy baǵdarlamalyq baǵdarlamasy arqyly búkil qazaqstandyq qoǵamǵa úndeý tastap, daǵdarys salqyny áli de esip turǵan osy shaqta ulttyń básekege qabilettiligin arttyryp, eldi uıytatyn máseleni aıqyndap berdi. Bir sózben aıtqanda, jańa zamannyń árqıyly shaqyrýlarynan, ǵalamdy jaılaǵan daǵdarystan saýatty qorǵaný úshin Elbasy jalpyǵa ortaq eńbek qoǵamyna qaraı qadam jasaýdy usynady. Al ondaǵy baǵdarlanǵan basty prıntsıp «Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı» degen yqylym zamannan kele jatqan qazaqy qaǵıdamen dóp keledi. Eńbek degen kezde bizdiń esimizge esimi qalyń jurtqa belgili azamattar oralady. Solardyń arasynda bıyl týǵanyna 125 jyl tolyp otyrǵan shopan, malshy, selektsıoner, eki márte Sotsıalıstik Eńbek Eri Jazylbek Qýanyshbaevtyń atyn attap kete almaımyz», - degen Memlekettik hatshy «dala akademıgi» atanǵan shopannyń ómirbaıanyna jan-jaqty toqtalyp ótti.
Jazylbek Qýanyshbaev 1896 jyly 29 naýryzda Jambyl oblysynyń Moıynqum aýdanyna qarasty Kókterek aýylynda dúnıege kelgen. 1930 jyly keńes mal seriktestigi qurylǵanda oǵan alǵashqylardyń biri kirip, qoı baǵady. 1936-1957 jyldary Kókterek, Aıdarly keńsharlarynda aǵa shopan bolyp qajyrly eńbek etedi. 1936 jyly tańdaýly malshylar qatarynda Almatyda ashylǵan Qazaqstan aýyl sharýashylyǵy kórmesine qatysady. Osy sapardan oralysymen mal tuqymyn asyldandyrý jumysyna kirisedi. Jergilikti qylshyq júndi qoıdy qarakól qoımen býdandastyrý isin júrgizedi. Ekinshi dúnıejúzilik soǵynan keıin toqtap qalǵan selektsııa jumysyn qaıta jalǵastyryp, jańa qoı toby – qundy eltiri beretin qarakól qoıyn ósiredi. Odan tól alý jáne eltiri sapasyn jaqsartý kórsetkishi jyldan-jylǵa órleıdi. 1947 jyly ár júz saýlyqtan 130 qozy alady. Osy eńbegi úshin 1948 jyly Sotsıalıstik eńbekeri ataǵy beriledi. Óndirilgen qarakól eltirileri halyqaralyq jármeńkelerde, Delı, Býharest, Nıý-Iork qalalarynda jáne aýktsıondarda óte joǵary baǵalanady. Osy úzdik tabysy úshin 1958 jyly ekinshi márte Sotsıalıstik Eńbek Eri ataǵyn aldy. 1957-1965 jyldary qarakól qoıyn ósirýdi damytý jolyna bastamashy bolady. Eki márte respýblıka Joǵarǵy keńesine depýtat bolyp saılandy.
«Eńbektiń paıǵambary, qara jumystyń qaharmany Jazybek Qýanyshbaevtyń ómiri men ónegesi ulttyq ıdeologııanyń birden-bir bóligine aınalsa quba-qup deımiz. Óıtkeni, onyń júrip ótken joly men eńbegi elge qyzmet etýdiń erlikke para-par úlgisi», - dedi Memlekettik hatshy.