Jazýshy qoǵam suranysyna bas ıetin bolsa, ádebıet quldyraıdy – Dáýletkereı Kápuly
- Jazýshylar odaǵynyń elordada fılıaly ashylyp jatqany qutty bolsyn! Nur-Sultan qalasy eldiń rýhanı astanasy da bolýy tıis. Resmı ashylǵannan keıin ádebıettiń damýyna bul fılıal qandaı úles qosady? Qandaı josparlaryńyz bar?
- Ádebıette jospar degen dúnıeniń ózi abstraktili nárse ǵoı. Júz qoıdan júz jıyrma qozy alatyndaı esep beretin sharýa emes. Ádebıettiń úderisin, jalpy, ýaqyt kórsetedi. Degenmen de buǵan uıymdastyrý sharalary kerek. Nur-Sultan qalasynda Jazýshylar úıi ashylý aldynda tur. Barlyq dúnıelerin daıyndap jatyrmyz. Qalalyq ákimdik óz balansynda turǵan jeke ǵımaratty berdi. Eki aı jóndeý jumystaryn jasady. Jıhazdaryn qoıdy. Budan basqa da ákimdiktiń rýhanııatqa jasap jatqan qamqorlyǵyn aıta ketý kerek.
- Máselen, qaı isterin atap óter edińiz?
- Kúzde I Azııa forýmy kezinde Abaı kóshesiniń boıynda «Qalamgerler alleıasyn» ashqanbyz. Sol alleıanyń ishinde 11 jeltoqsanda úsh arys – Sáken, Іlııas, Beıimbetke eskertkish qoıylady. Qazir sonyń daıyndyq jumystary júrip jatyr. Taqtasynda «Qazaqtyń irileri – Abaıdyń inileri» degen sóz bolady. Kákimbek Salyqov aǵamyzdyń úsh arysqa arnaǵan áni ǵoı. Osydan alyp otyrmyz. Bul da bolsa bizdiń súıinshilep aıtatyn jańalyǵymyz.
Odan bólek, bizdiń kemeńgerimiz, Qazaqstannyń Eńbek Eri, halyq jazýshysy, kórnekti qoǵam qaıratkeri Ábish Kekilbaıulynyń 80 jyldyǵyna oraı bir aptanyń kóleminde bizdiń memleketimizde úlken jıyndar ótti. Eki aıǵa jalǵasqan is-shara aıasynda týǵan ólkesi Mańǵystaýda tarıhı-ólketaný murajaıy Ábish Kekilbaıuly atyna berilip, aldyna eskertkishi qoıyldy. Ony Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev baryp ashty. Búkil qazaqtyń zııalylary Ábishtiń týǵan aýyly Ondyǵa deıin bardy. Úlken ǵylymı-praktıkalyq konferentsııalar boldy.
Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde de 5 jeltoqsan kúni halyqaralyq konferentsııa ótti. Memlekettik hatshy Qyrymbek Kósherbaev ózi kelip ashyp, Prezıdenttiń quttyqtaýyn jetkizdi. Onyń aldynda Farıza apamyzǵa Nur-Sultan qalasynan kóshe berildi. As berildi. Farıza oqýlary ótip jatyr. Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen Ulttyq akademııalyq kitaphananyń uıymdastyrýymen «Ábish álemi» kongresi ótti. Úsh kúnge sozylǵan keremet is-sharalar boldy. Munyń barlyǵy ádebıetke jasalyp jatqan qamqorlyq dep oılaımyn.
- Kúni keshe Almatyda Jazýshylar odaǵynyń 85 jyldyǵyna oraı pleným ótti. Sol týraly aıta ketseńiz?
- Pleným ótti. Jazýshylar odaǵy — úlken qara shańyraq. Ony bizdiń alyptarymyzdyń basqarǵany, otaý retinde kóterip, ordaǵa aınaldyrǵany málim. Jalpy, Keńes úkimeti tusynda Jazýshylar odaǵy úlken bir ıdeologııanyń rólin atqarǵan sekildi. Nege deseńiz, kommýnıstik partııanyń qyzmeti óz aldyna, jazýshynyń, aqynnyń júrgizetin ıdeologııasy basqa boldy. Sol kezdegi barlyq partııalyq nomenklatýralardan shyqpaı, sonyń sheńberinde jumys isteý ulttyń joıylýyna ákep soǵatyn edi ǵoı. Sondyqtan sol kezdegi aqyn, jazýshylarymyz ulttyq mentalıtetti saqtap qalý úshin basyn báıgege tikti. Ulttyń «Ózin», «Menin» joǵaltpaı, rýhanııat bolmysynyń ózegin saqtap qalýda sol qara shańyraqtyń róli óte zor boldy dep aıta alamyz. Sol shańyraqtyń 85 jyldyǵy jáne Qazaq ádebıeti gazetiniń de 85 jyldyǵy. Jazýshylar odaǵyna, jalpy qalamgerler qaýymyna úlken kóńil bólinip otyr. Biz bir nárseni túsinýimiz kerek, jańaǵy keńes úkimeti tusynda aqyn, jazýshylardyń shyqqan kitabyna alyp otyrǵan qalamaqysy, bastaryna beriletin baspana boldy. Kerek deseńiz, eshkimniń qoly jete bermeıtin avtokóliktiń barlyǵy sol jazýshylarǵa kezek-kezegimen berilip otyrdy ǵoı. Odan keıin Táýelsizdik alǵan tusta, ózimizdiń ekonomıkamyzdy tiktep úlgermegen kezde aqyn, jazýshylarymyz sál abdyrap qaldy. Qalamaqysyz qaldy, jumyssyz qaldy, kitap shyqpaı qaldy. Osynyń barlyǵy ishki janaıqaılarynda boldy, biraq degenmen de ádebıetti óltirmedi ǵoı.
- Óz sózińizden suraq qoıǵym keledi. Sovet odaǵy kezinde ultty saqtaý úshin jazýshylardyń óz ıdeologııasy boldy dedińiz. Táýelsizdikten keıin bizdiń aqyn, jazýshylardyń ulttyq rýhty asqaqtatý úshin ózindik ıdeologııalary boldy ma? Bolsa, kimderden kórdińiz?
- Óte jaqsy boldy. Men sizge aıtaıyn, sol sovet úkimeti kezinde partııanyń aqyryp turǵan ýaqytynda «Raıymbek» dep Muqaǵalıdyń poema jazýy, Jubannyń «Men qazaqpyn» dep jyr jazýy... Onyń ishinde de keıbir shýmaqtar boldy. Búkil poemanyń barlyq bolmysyn kitapqa kirgizý úshin, jaryqqa shyǵarý úshin «Men qazaqpyn, beldimin, baıtaq elmin, Qaıta týdym, ómirge qaıta keldim. Men myń da bir tirildim qaıta ólmeske, Men Lenın esimin aıta keldim» degen shýmaqty qospasa, ol poema shyqpaıtyn edi. Sondyqtan, «istikti de kúıdirmeı, tóstikti de búldirmeı» qazaqtyń rýhyn syıdyryp turyp sol ýaqytta berý myqtylyq edi. Ádebıette «ýaqyt jáne keńistik» degen uǵym bar ǵoı. Keńshilik Myrzabekovtiń de poemasy boldy. «Boz bıe» me edi, jerdi jyrtyp tastaǵan tyń ıgerý kezinde óziniń aıta almaı turǵan dúnıesin jylqynyń jan-dúnıesimen beredi. Osyndaı nárseler óte kóp boldy, olar qysymda boldy. Qazaq uǵymymen aıtsaq, aýyzdary tumyldyryqtaýly boldy, kózderi tomaǵaly boldy, balaq baýly boldy. 1952-54 jyly partııanyń qaýlysymen bizdiń halyq aýyz ádebıetindegi batyrlar jyrynyń, ertegilerdiń sottalǵanyn bilesiz ǵoı. Batyrlar jyrynan «Qara qasqa atty Qambar» qaldy, sebebi ol kedeı tabynan shyqqan edi. Endi, táýelsizdik ala qalǵan kezde barlyq batyr, bı, handarymyzǵa as berile bastady. Bógeýde turǵan tasqyn sýdaı laq ete qaldy. Osy kezde tarıhı romandar edel-jedel shyqty.
- Qaı romandardy atar edińiz?
- Qabanbaı batyr týraly Qabdeshtiń «Darabozy». Sovet kezinde jazylǵan «Eleń-alań» da, «Alasapyran» da, osynyń bári jalpy halyqtyń, jalpy ulttyń dúnıesi. Bul jerde jekelegen batyrlar men jekelegen handar jazyla bastady. Abylaıhan týraly, Bógenbaı batyr týraly romandar... Keıin Nesipbek Aıtuly poema janrynda batyrlardyń obrazyn jasady. Ol qazaq dalasyndaǵy batyrlardy bólip-jarǵan joq: Jalańtósten bastady, Qabanbaı batyrǵa da, Bógenbaı batyrǵa da, Naýryzbaı batyrǵa da poema jazdy. Nesaǵamyzdiki endi kózge kórinetin dúnıeler boldy. Odan basqa kózge kórinbeı qalǵan avtorlar da boldy. Joldasbek Turlybaevtyń «Raıymbek» degen romany bar, mysaly... Endi osydan ádebıette árkim óz babasyn ulyqtady degen áńgime shyǵardyq. Ol zańdy da edi. Ol ýaqyttan ótýimiz kerek edi bárimizge. Sodan keıin qaısysy ádebıettiń tól jetistigi ekendigin ýaqyt jáne oqyrman ózi ylǵap alady.
- Sovet odaǵy kezinde aqyn, jazýshylar úlken qamqorlyq kórdi dedińiz. Qazir bizdiń elimizdiń ekonomıkalyq jaǵdaıy jaman emes. Biraq, qazirgi kúnde sol kezdegideı qalamaqy tólenbeıdi. Jas jazýshylarmen kezdessek, ylǵı osy máseleni kóteredi. Osy jaıynda oqyrmanǵa qandaı bir tyń aqparat bere alasyz?
- Táýelsizdik ala qalǵan kezde bizde 1000 danamen kitap shyqpaı qalǵan ýaqyttar boldy. Keıin memlekettik tapsyryspen shyǵatyn kitaptar 1000 danadan aspaıtyn. Qazir, táýbe, memlekettik tapsyryspen shyǵatyn kitaptar 5000 danaǵa jetti. Ýaqyt kerek boldy. Endi qalamaqy máselesine kelsek, shynymen de ol toqtap qaldy. Buryn gazet-jýrnalǵa jazǵan maqalasyna da qalamaqy alyp otyrǵan qalamgerlerdiń abdyraǵan kezi osy bolatyn. Ótkende Mádenıet jáne sport mınıstrligi Májiliske daıyndap jatqan Mádenıet týraly zańnyń ishinde ádebıet týraly bir sóz joq bolatyn. Azııa forýmynda Premer-Mınıstrdiń orynbasary Berdikbek Saparbaev aqyn, jazýshylardy qabyldady. Sonda úlken qalamgerler osy máseleni kóterdi. Buǵan deıin Mádenıet jáne sport mınıstrligi memlekettik tapsyryspen shyǵatyn kitaptyń avtorlyǵyn 40 jylǵa satyp alatyn bolǵan. Olar ár baspa tabaqqa 150 myń teńgeden qalamaqy beredi. Biraq avtorlyǵyn satyp alǵannan keıin sen ol kitapty 40 jyl boıy óziń shyǵara almaısyń. Bul Almatyda byltyr Jazýshylardyń sezinde de kóterildi. Osy dúnıe qaıtadan qarastyrylyp, memleket avtordyń shyǵarmasynyń avtorlyǵyn 40 jylǵa alyp qoıýdy doǵardy. Qazir zań Senatta qaralyp jatyr. Ádilet mınıstrliginiń mamandarymen de sóılesip, Mádenıet mınıstrligi bul zańdy jan-jaqty talqylap, kelisimge keldi. Mádenıet mınıstrligi avtordyń shyǵarmasyn alady, oǵan qalamaqy beredi, keıin shyǵarma shyqqansha sol vedomstvoda jatady. Baspadan shyǵyp, kitaphanalarǵa túskennen keıin avtor kitabyn qaıtadan kommertsııalyq jolmen shyǵarýǵa ruqsat beriletin boldy.
- Jańaǵy 5000 danamen shyǵatyn eńbekterge toqtalsaq. Bul qalamy tóselgen, aǵa býyn qalamgerlerge ońtaıly sekildi de, jastarǵa kele bermeıtin sekildi. Jastar ár shyǵarmaǵa jeke qalamaqy tólenip tursa deıdi. Bul bir jaǵynan yntalandyrý da bolar edi?
- Bul endi jeke jastarǵa dep bólek qarastyrylmaǵan. Myna máselege qarańyzshy, byltyr odaqtyń basshysy aýysqaly beri astanada úsh forým ótti. Soǵan sovet quramynda bolǵan elderdiń jazýshylary kelgen kezde táýbá dep ketti. Іrgedegi Qyrǵyzstandy al, biz memlekettik tapsyryspen kitap shyǵaramyz, olarda qazir memlekettik tapsyrys ta joq. Sondyqtan biz bári birden bola qalmady deımiz. Jas qalamgerlerge degen jeke baǵdarlama joq. Negizinen, bul kóteriletin másele. Sodan keıin tek qana Mádenıet mınıstrliginiń qamqorlyǵy emes, qazir oblystar bul máseleni jeke-jeke qolǵa alyp jatyr. Bir nárseni túsinýimiz kerek, elordaǵa jastar jınaldy ǵoı. Rýhanı ortalyq bolady, keıin úlkeıedi, biz osy jerde ómir súrgimiz keledi dep. Osylardyń árqaısysynyń óz týǵan jeri bar. Mysaly, byltyr Almaty oblysy 40 avtordyń kitabyn shyǵardy. Aqtóbe kitaphanasy 40 avtordyń kitabyn shyǵardy, onyń ishinde 10 jas aqynnyń kitaby shyqty. Bizdiń de osy maqsatta qalalyq ákimdikke joldaǵan jobamyz bolǵan, ol kelesi jyly júzege asyp qalar. Bıyl ýaqyt tyǵyz bolyp ketti. «Mazdaq» degen serııamen kitaby shyqpaǵan 29 jasqa deıingi 20 aqyn, jazýshynyń kitabyn shyǵaryp berýdi qalalyq ákimdikke joba retinde usynǵanbyz. Basynda maquldanyp edi, keıin qoldaý tappaı qaldy. Óıtkeni bizdiń Jazýshylar úıin ashýǵa onsyz da biraz áreket jasap jatqannan keıin biz tópeshteı almadyq. Biraq, bolyp qalatyn shyǵar dep otyrmyz...
- Bizdiń qazaq ádebıetiniń ótkenine úńilsek, 20 ǵasyrdyń basynda ǵana proza janry paıda bolǵan. Oǵan deıingi aýyz ádebıetindegi jyrlarda, dastandarda ásireleý degen tásil kóp qoldanylady. Tipti, kóptegen shyǵarmalar qııal-ǵajaıypqa qurylǵan. Biraq qazir bizde «fentezı» janrynda jalpaq jurtqa keń taraǵan shyǵarma joq. Qııalǵa júırik bizdiń halyq nege óz tabıǵatyna jaqyn janrda kóshten qaldy? Osy janrda jazyp júrgender bar ma?
- Ádebıette qoǵamnyń ózgerisine, adamnyń sana-sezimine baılanysty neshe túrli eksperımentter jasalady. Mysaly, bir kezde jurt Asqar Súleımenovti onsha qabyldaı almady ǵoı. Onyń kúrdeli sóılemderi jalpy oqyrmanǵa onsha túsiniksiz boldy. Keıin baryp Asqardy túsindi. Men qazir Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde ádebıetten sabaq beremin. Biz oqý bitirgen kezde, 2000 jyldarǵa deıin, odan 2008-ge deıin sabaq bergen ýaqytta Asqar Súleımenov, Oralhan Bókeevter qazirgi tilmen aıtqanda trendte boldy. Endi qazirgi stýdentterime Asqardy jelkelesem de oqytyp, túsindire almaımyn. Bul kórkem ádebıetti qabyldaıtyn býynnyń almasyp ketýiniń kórinisi. Siz aıtyp otyrǵan qııal-ǵajaıyp dúnıeler bizdiń aýyz ádebıetimizde bolǵany ras. Biraq, álemdik naryqqa qazaq ádebıeti shyǵýǵa áli de talpynystar kerek. Kóbirek eksperımentter kerek.
Raqymjan Otarbaevtyń ataqty suhbaty boldy ǵoı, «Abaı jolyn» oqytýdyń qajeti joq, qazirgiler ony oqymaıdy» degen. Raqań ony bilip aıtyp otyr. Qazir adamdardyń 4 tomdyq úlken shyǵarmalardy oqýǵa ýaqyty da joq jáne qabileti de jetpeıdi, menińshe.
- Kez kelgen usynys suranysqa táýeldi. Bizdiń qoǵam neni suraıdy, jazýshy sony berý kerek pe? Álde, óz bıiginde jaza berý kerek pe?
- «Alaman» degen sóz bar qazaqta. 1927 jyly Halel Dosmuhamedovtiń halyq aýyz ádebıetinen Mahambetterdi, Murat Móńkeulyn beretin kitabynyń aty – «Alaman». Alaman degen – tobyrlyq. Alaman báıge deımiz. Mels Qosynbaevtyń aıtysta aıtatyny bar: «Aıqaılap kelip qol soqqan, aǵaıyn myna — alaman» degen. Ol - tobyrdyń suranysy, tobyrdyń qýanyshy. ıAǵnı, shoýlyq dúnıege ákeletin nárse. Qoǵamnyń suranysy degen osyǵan ákeledi. Sol qoǵamnyń suraǵanyn ótep jatqan shoýlar bar qazir. «Ázil álemi» bar, «Jaıdarman» bar. Keshirińiz, biraq ol kórkem dúnıe emes. Kórkemdik degen – tereńdikte, kúrdelilikte. Sondyqtan, qoǵamnyń suranysyna barlyq aqyn, jazýshy eńkeıip bas ıetin bolsa, rýhanııatyńyz da, ádebıetińiz de quldyraıdy.
- Máskeýde nemese Peterbýrgte qoǵamdyq oryndarda biraz adamnyń kitap oqyp otyrǵanyn baıqaýǵa bolady. «Orys jazýshylary oqyrman qalaýymen sanasý arqyly oqyrmanyn qalyptastyrdy da, bizdiń jazýshylar óz stılinde jazamyn dep oqyrmanyn joǵaltyp aldy» degen pikir bar. Buǵan ne der edińiz?
- Men ol pikirge qarsymyn. Óıtkeni aqyn, jazýshy, ras, oqyrmandy tárbıeleıdi. Biraq ol oqyrmannyń yqpalynda ketý emes. Oqyrmandy báribir ózine qarata bilý. Men siz aıtyp otyrǵan Máskeýde de, Túrkııada da boldym. Bizge qaraǵanda qoǵamdyq oryndarda kitap oqyp turǵan adamdardy kóbirek kóresiń. Olardyń bári jahandanýǵa bizden erte jetken. Oǵan sál ýaqyt kerek dep oılaımyn.
Osy elordada ótetin Eýrazııalyq halyqaralyq kitap kórmesi bar. Buıyrsa, bıyl besinshi jyl ótedi. Buny memleket uıymdastyryp otyrǵan joq, bir baspanyń uıymdastyryp otyrǵan dúnıesi. «Folıant» baspasynyń óz qarjysymen, óz josparymen ótkizip otyrǵan sharýasy. Ótkende Tashkentke de halyqaralyq kitap kórmesine baryp keldim. Sonda baıqaǵanym, bizge qaraǵanda ol jaqta kitapqa suranys kóbirek eken. Bul kitap kórmesin ne úshin ótkizedi? Aqsha tabý úshin emes, oqyrman tartý úshin. Kitap mádenıetin kóterý úshin. Osyny bizdiń bılik qolyna alý kerek dep oılaımyn. Ondaı jerge balalardy kúshtep ákelý kerek. Ata-anasymen kelip, ana kitapty alyp ber, myna kitapty alyp ber dep turǵan balalardy kórdik. Kórip, marqaıasyń. Biz kitap mádenıetine osylaı qaıtyp oralamyz.
- Damyǵan elderde jazýshy óz shyǵarmasynan orasan paıda tabady. Tipti, dollarlyq mıllıonerler shyǵyp jatyr. 2018 jyly Forbes eń joǵary qalamaqy alatyn jazýshylardyń tizimin shyǵarǵanda, birinshi orynda Djeıms Patterson esimdi amerıkalyq jazýshy turdy. Ol bir jylda 86 mln dollar tabys tapqan. Bizdiń jazýshylar aldaǵy ýaqytta óz shyǵarmashylyǵyn tabys kózine aınaldyrýy úshin búgin neni isteýimiz kerek?
- Bul jerde qazaq qalamgerleriniń jaǵdaıynyń túzelýi ózine baılanysty. Byltyr jazdygúni qalalyq ákimdikpen birlese qala kúnine oraılastyryp «Eýrazııa astanalarynyń qalamgerleri» degen forým ótkizdik. Sonda bir sektsııanyń taqyrybyn «Ádebı aýdarma jáne ádebı agentter» dep qoıdyq.
- Ádebı agent degen kim?
- Ádebı agent — tamyr-tanystyǵyń. Juldyzdardyń prodıýsserleri bolatyny sekildi ádebı prodıýserler de bolýy kerek. Kezdesýdi uıymdastyrýǵa, kitaptaryńnyń aýdarmasyna baılanysty. Bul bizde áli jolǵa qoıylǵan joq. Ádebıet tanylýy úshin, avtor syrtqa ózin kórsete alýy úshin ol kerek nárse. Osy máseleni kóterip júrgen Almatyda Baqtygúl Mahambetova degen ápkemiz bar. Aǵylshynsha jaqsy biledi. Osyndaı til biletin adamdardan jasaqtalý kerek ádebı agentter. Bizdiń memlekettiń qamqorlyǵyndaǵy Ulttyq aýdarma bıýrosy - ol jalpy qazaq ádebıetin aýdaryp, tanystyrýǵa áreket jasap jatqan uıym. Jekelegen avtorlar ózderi áreket jasap, ózderi agentterin taýyp, qarajatyn tabýy kerek. Dýlat Isabektiń shyǵarmalary shetelde shyǵyp jatty ǵoı, Dıdar Amantaıdyń kitaptary shetelde shyqty, bunyń bári memlekettiń aqshasy emes. Sosyn bizdiń avtorlarda, qalamgerlerde salbókselik, boıkúıezdik bar. «Men aqynmyn, men jazýshymyn, meni ákimdik, mınıstrlik izdep taýyp alsyn» degen oı bar.
- Qazirgi qazaq prozasyn alsaq, ol óziniń bir anyq baǵytyn tapty ma?
- Eksperımentaldy kezeńde turmyz dep oılaımyn. Mysaly, mıstıka janrynda Qoıshybek Múbárak jaqsy dúnıeler jazyp júr. Mıstıka janrynda táýekelge baryp júrgen kóp adamdy kóre almaısyń. Ekinshi, Maqsat Máliktiń shyǵarmalary qazirgi oqyrmanǵa qyzyqtyraq kórinedi. Esbolat Aıdabosyn, Murat Almasbek, Yrysbek Dábeı qalamdary qalyptasyp qalǵan jazýshylar der edim. Táýelsizdik jyldarynda aǵa býynnan keıingi lekte Asqar Altaıdy aıtýǵa bolady. «Sırat» degen romany bar. Osynyń kez kelgen bólimin alyńyz da, basyna qoıyp oqı berseńiz, túsinesiz. Osyndaı bir formany ákelgen edi.
- Qazir keıbir eńbekter bar: ádebıet deıin deseń kórkemdigi joq, ádebı týyndy emes deıin deseń, oqyrmany bar. Siz olardy ádebı shyǵarma dep aıta alasyz ba? Mysaly, Michael Sherimbek-tiń «Júz» kitaby, estrada juldyzdarynyń shyǵaryp jatqan kitaptary bar. Bulardy qandaı týyndy dep ataýǵa bolady?
- «Qazirgi zamanǵy sóz energııasy» atty aldyńǵy jyly ótkizilgen forýmda Rasýl Jumaly qazirgi blogerlerdi de jazýshylardyń qataryna qosý kerek degen pikir aıtty. Biz osyndaı pikirdi nege aıtqyzdyq? Óıtkeni qazir kórkem prozada til qasańdap ketti. Kórkem ádebıette til jutańdanyp bara jatyr. Prozadaǵy kórkem tilge qazir men tuşynbaımyn. Meıli, Áýezovtiń, Qalıqan, Ábishtiń tilimen jaza almaı-aq qoıaıyq. Jyldan jylǵa til jutańdana berse ne bolady? Aýyzeki sóıleý tili kórkem ádebıet bola almaıdy. Men jastarǵa ýnıversıtette sabaq beretin oqytýshy retinde de kóretin problemam osy. Prozada da sol, poezııada da sol. Kórkem ádebıet tildiń qory, qormaly, qaımaǵy, máıegi. Sol úshin kórkem ádebıet kerek, onyń eń birinshi atqaratyn mindeti — tildi saqtaý. Al jańaǵy siz aıtyp otyrǵan adamdardyń kitabyn men ádebıet dep qabyldamaımyn. Keshirińiz, ol aradaǵy bir dúbara, dúdamal, dúregeı dúnıe. Baıan Maqsatqyzynyń kitabyn oqıtyndar da, Aınur Tursynbaevanyń kitabyn oqıtyndar da, Láılá Sultanqyzynyń kitabyn oqıtyndar da, Maıkl Sherimbektiń kitabyn oqıtyndar da kórkem ádebıetti jete túsinip oqyǵan adamdar emes, olar – tyńdarmandar — qulaqpen qabyldaıtyndar. Onyń ishinen bireýdi maqtap, madaqtaýǵa, bireýdi aldap-arbaýǵa jeterlik tárbıe alatyn shyǵar. Men odan kórkem ádebıet te, estetıkalyq mán de kórip turǵan joqpyn.
- Áńgimeńizge rahmet!