Jazdyń uzaqqa sozylýy aq aıýdyń jer betinen joǵalýyna ákelýi múmkin
Nature Communications jýrnalynda jarııalanǵan jumys janýarlar qurlyqta kóbirek ýaqyt ótkizse, ashtyqqa ushyraý qaýpi joǵary ekenin kórsetti.
Ǵalymdar arktıkalyq jazdyń úsh aptasynda 20 aq aıýdy baqylap, olardyń energııany qalaı únemdeýge tyrysatynyn zerttedi.
Aıýlar tynyǵyp, balama tamaq izdep qoqys jáshikterin aqtarǵanyna qaramastan bári salmaqty tez tastaǵan.
Orta eseppen olar kúnine bir kelige jýyq aryqtady.
Klımattyń ózgerýine baılanysty Arktıkada jaz uzaǵyraq bolǵandyqtan keı ǵalymdar bul úlken jyrtqyshtar ózderiniń qońyr týystarynyń minez-qulqyn qabyldaý arqyly jańa jaǵdaıǵa beıimdelýi múmkin dep sanaıdy.
Kóptegen erkek aq aıýlar energııa únemdeý úshin jatyp qalý ádetin qalyptastyrdy.
Basqa aıýlar qus pen karıbý, lamınarııamen, jıdektermen jáne shóppen qorektenip, azyq izdeýge shyqty.
Biraq aq aıýlardyń qurlyqta uzaq ýaqyt ómir súrýine tynyǵýy da, azyǵy da múmkindik bermeıdi, deıdi zertteý avtorlary.
«Tipti tamaq izdegen aıýlar da jatyp qalǵandarmen birdeı salmaq joǵaltty, — dep túsindirdi Vashıngton memlekettik ýnıversıtetiniń birlesken avtory Charlz Robbıns. — Aq aıýlar — aq halatty grızlı emes».
Zertteý kórsetkendeı, muzsyz kezeń kóbeıgen saıyn Arktıkadaǵy aq aıýlardyń ashtyqqa ushyraý qaýpi bar. Al olardyń popýlıatsııasy qazirdiń ózinde 1987 jyldan beri shamamen 30%-ǵa qysqardy.
«Aq aıýlar qurlyqqa erterek shyǵýǵa májbúr bolǵandyqtan, bul olardyń tirshilik etýi úshin qajetti energııanyń kóp bóligin alatyn kezeńdi qysqartady», — dedi zertteýdiń jetekshi avtory — AQSh geologııa qyzmetiniń jabaıy tabıǵatty zertteýshisi Entonı Pagano.
Onyń aıtýynsha, jahandyq jylyný kezinde Arktıkadaǵy adam belsendiliginiń keńeıýine jáne, tıisinshe, tirshilik etý ortasynyń joǵalýyna baılanysty «ásirese jas adamdar men balalary bar urǵashylar arasynda» ashtyq jaǵdaılarynyń kóbeıýin kútýge bolady.