Jat din jeteginde ketkenderdi ońaltý múmkin be: Mamandar pikiri
Óıtkeni qazir ǵalamtor arqyly eshqandaı shekarasyz ár otbasy, árbir adamnyń sanasyn jaýlap jatqan aqparattyq qaýippen qatar, ishke synalap engen jat dinı aǵymdar «únsiz» jatyr dep aıta almaımyz. Sondyqtan Almaty qalasy Qoǵamdyq damý basqarmasynyń «Monıtorıng jáne taldaý» ortalyǵynyń aqparattyq-túsindirý tobynyń múshesi retinde jamaǵatpen kezdesýler barysynda ulttyq salt-dástúr, dástúrli tálim-tárbıeniń mańyzdylyǵy týraly únemi aıtýyma týra keledi.
Almaty qalasyndaǵy orta-arnaýly oqý oryndarynyń birindegi kezdesýde órimdeı jas qyzdyń saýaldary eriksiz nazarymdy aýdardy. Kıim kııý ádebinde eshqandaı dinı belgiler joq. Sodan ol qyzdy sózge tartyp edim, ol bir kezderi tanysynyń Sırııaǵa barýǵa usynys jasaǵanyn aıtty. «Jaqsy jalaqy beretin jumystar bolsa, nege barmasqa» degen oımen anasymen aqyldasqanda, meshitke turaqty baryp turatyn, bes ýaqyt namazy bar anasy, aǵalary ol usynystyń «qaýipti» ekenin aıtyp, kúmán bildirgen. Otbasynyń aqylyn alǵan qyz Sham eline barýdan bas tartqan. Men ol qyzǵa anasymen, baýyrlarymen aqyldasýdyń orasan paıdasy bolǵanyn ári bul dinimizde de ózara aqyldasyp, is júrgizý musylmannyń eleýli sıpatynda bar «shýra» (aqyldasý), «mashýra» (keńesý) ekenin túsindirip óttim. Sırııaǵa barýdan aman qalǵan stýdenttiń sózine sol mezette ustazdary da tańyrqap jatty. Epızod bolsa da bul oqıǵanyń ózi otbasyndaǵy ata-anamen aqyldasýdyń, otbasylyq keńestiń mańyzdylyǵyn kórsetedi. Ejelden qazaq otbasyna tán dástúrge qazirgi jahandaný kezeńinde qaýip kúsheıgeni ras. Sebebi uıaly telefondar, ǵalamtor, áleýmettik jelilerge áýestik otbasyndaǵy ózara qarym-qatynasqa keri zııanyn tıgizýde. Adamnyń sanasy men senimin, ıaǵnı rýhanııat álemin jaýlap jatqan túrli aqparattar aǵynynyń tolassyzdyǵy sonsha adamdardy oılanýǵa, ózara mámlelesýge, salt-dástúrimizdiń ozyǵyn otbasylyq qarym-qatynasqa engizýge múmkindik qaldyrmaı barady.
«Radıkalızm» latynnyń «radix» «tamyr, túbir» degen sózinen shyqqan, saıasatqa qatysty paıda bolǵan, ıaǵnı shyǵý tegi dinmen baılanysy joq termın. Radıkalızm qoǵamda qalyptasqan áleýmettik-saıası júıege qarsy, ony túbirimen qaıta jasaýdy usynýshy saıası topqa qatysty paıda bolǵan. Al dinı radıkalızm «dinı fýndamentalızm», «dinı fanatızm», «dinı ekstermızm» sekildi lańkestik áreketterge qatysty qoldanyla bastady. Termınniń túbiri saıasatpen baılanysty bola tura, ıaǵnı dinmen esh qatysy bolmasa da ony ásirese, ıslam dinimen baılanystyrylyp aıtylýy «astarly» saıasattyń kórinisi ekenin dáleldeıdi. ıAǵnı din saıasatpen baılanysty bolmasa da, dinı aǵymdardyń óz maqsattary jolynda radıkaldy tásilderdi qoldanýǵa umtylystaryn, olardyń ıdeologııasynyń da osy baǵytta ekendigin kórsetý úshin aıqyndaýysh termın retinde qoldanylatyn boldy. Sondyqtan memlekettiń ishki birligine qarsy jat aǵymdardyń aıqyn áreketi qazaq eliniń ejelden ustanatyn ıslam dininiń «qolymen» jasalýy da kópshilikke oı salatyn másele. Sebebi táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynan bastap 2000 jyldar tóńireginde ózge dinı mıssıonerlik aǵymdar jaıly aqparat quraldarynda jıi dabyl qaǵyldy. Al ıslam atyn jamylǵan dinı radıkalızmniń tendentsııasy elimizde 2000 jyldan bastap kúrt ósip, alǵashqy ushyǵy 2011 jyly jaryldy. ıAǵnı elimizdegi «terrorızm» kartasy 2011 jylǵy 17 mamyrda Aqtóbe UQK departamenti ǵımaratynda jarylys jasaǵan R. Maqatovtyń ajal qushyp, 3 adamnyń jaralanýymen bastaldy. Bir apta ótpeı Astana UQK abaqtysy janynda kólik jarylyp, odan Qazaqstan men Qyrǵyzstan azamattarynyń máıiti tabyldy. Mazasy ketken mamyrda Aqtóbe óńirinde úsh aıda qarýly 5 oqıǵa oryn alyp, tamyzǵa deıin tynshymaı, artynsha Atyraý, Taraz, Almaty qalasy men óńiri lańkestik toptardyń nysanasyna ilikti. Aqtóbede qaıtadan 2016 jyly 5 maýsymda úsh jerde atys bolyp, 19 adam qaza tapty. Onyń tórteýi beıbit turǵyn bolsa, úsheýi – áskerıler. Ulttyq Ulannyń № 6655 áskerı bólimine beıbit kúnde dinı sodyrlardyń basa-kóktep kirýi, sonymen qatar quzyrly mekeme mańaıynda ózin-ózi jaryp jiberý, tártip saqshylaryna qarsy jasalǵan lańkestik áreketter, t.b. oqıǵalardyń barlyǵy memlekettik bılikke qarsy baǵyttalǵan din atyn jamylǵan radıkaldy toptardyń áreketi ekeni aıtpasa da túsinikti bola bastady.
Eldegi dinı radıkalızmniń shekten shyǵa bastaýy «Bas jarylsa – bórik ishinde, qol synsa – jeń ishinde» degen túsinik erneýinen asyp ketkenin jat aǵym jeteginde shatasyp Shamǵa attanýshylardyń leginen aıqyn kórinis tapty. Jat aǵymdardyń adamdar sanasyn sonshalyqty «tópelep» tastaýynyń bir dáleline aıdyń kúni amanda senim-nanymyna, qulshylyǵyna erik berip otyrǵan Otanyn tastap, soǵys oshaǵyna aınalǵan Sırııaǵa attanýshylar edi. Qashanda jesirin qańǵyrtpaı, jetimin jylatpaǵan qazaqy dástúrmen «Jýsan» operatsııasyn uıymdastyrǵan Qazaqstan basshylyǵy búkil álemge naǵyz musylmangershiliktiń úlgisin kórsetkeni jaıly aıtyp kelemiz. Al «Jýsan» operatsııasymen elge oralǵandardyń arasynda ókinishke oraı, «mázhab», «hanafı» degen túsinik ıeleri joqtyń qasy, tipti ol sózdi ómirinde estimegenderi barshylyq ekenin kózimiz kórdi. Bul degenińiz olardyń qazaq halqynyń dástúrli ustanymy, ulttyn senim-nanymynan alys bolǵandyǵyn aıǵaqtaıdy. Olar rýhanı vakým keńistigin eń alǵash «ýahabı, sáláfızmmen» tolyqtyrǵan. Elimizge synalap kirip, ulttyq salt-dástúrimizdi, tarıhymyzdy mansuqtaıtyn bul aǵym jaıynda Nur-Múbarak Egıpet ıslam mádenıeti ýnıversıtetiniń PhD doktaranty Baýyrjan Álıuly: «Ýahabı aǵymy» shamamen eki jarym ǵasyr buryn Arab túbeginde, Nájd dalasynda Muhammed bın Abdýlýahab negizin qalaǵan aǵym. Olar sońǵy jıyrma jyldan beri belgili bir sebepterge baılanysty ózderin «salafılik joldamyz» dep esepteıdi. Muhammed bın Abdýlýahab qurǵan ýahabılik aǵym Nájd pen Arab túbegindegi keıbir aımaqtarǵa ǵana taraǵan edi. Olar – dinde negizi joq senimder men áreketterge qarsy kúresemiz dep óz ıdeologııasyn bastady. Mine, osylaısha ýahabılik aǵym ókilderiniń arasynda úlken qarqynmen taraldy. Ýaqyt óte ýahabııa sóziniń ornyna sələfııa sózi qoldanyla bastady. Mundaǵy maqsat – ýahabı aǵymynyń pikirleri tek Muhammed bın Abdýlýahabtan emes, sələftardan bastaý alady degen oıdy qalyptastyryp, halyqty «bul aǵymdy qurýdaǵy negizgi sebep sələftar aqıdasyn ustanyp, solardyń jolyn jalǵastyrý» dep sendirý bolatyn,-dep túsindiredi. Bul aǵymnyń qarapaıym halyqqa «shabýyly» «biz Quran men súnnet jolyn ustanamyz» dep mázhab ǵalymdaryn «moıyndamaı», nátıjesinde ıslamdaǵy ádet-ǵuryp, salt-dástúrge qatysty qaǵıdalardy sanadan múldem óshirýge umtylýy. Sondyqtan sáláfızm quryǵyna negizinen otbasynda ulttyq qundylyqtardan shetin qalǵan jandar iligip jatady.
Degenmen jat elge «jumaq» izdep ketkenderdiń arasynda taǵdyr jazýymen tap bolǵandar da bar. Máselen, almatylyq M. esimdi boıjetken otbasylyq jaǵdaıyna baılanysty 16 jasynda ózinen 6 jas úlken 1991 jyly týǵan oraldyq «dindar» jigitke turmysqa shyǵady. Ata-ananyń talabymen kúıeý jigit qazaqy salt-dástúrmen quda túsip, toı jasap otaý qurady. Alaıda kóp uzamaı «nápaqa» qamymen Túrkııaǵa ketken kúıeý bala birneshe aıdan keıin kelinshegin janyna almaq bolyp habarlasady. Bul kezde de ata-anasy qyzdaryn jiberýge úzildi-kesildi qarsy bolǵanymen, «áıelime ózim jaýaptymyn, ýaıymdamańyzdar» dep sendirip, kóndiredi. Ystanbulǵa jetken soń tosyn syı jasaıtynyn aıtqan kúıeýine ılanǵan qarakóz kelinshektiń qııaly álemniń ásem jerlerin sharlap ta ketedi. Alaıda, bir aptadan soń avtobýsqa otyryp, Sırııa eliniń shekarasynan bir-aq shyqqanda qazaq qyzy qaıda kelgeninen beıhabar, túsiniksiz hálde qalady. «Keıin túsindiremin, ýaıymdama, barlyǵy keremet bolady» degen kúıeýi ekeýin eki jaqqa bólip áketken. Sodan keıin kúıeýine tek hat jazyp tanystar arqyly jóneltip otyrsa da, kóp uzamaı «shahıd» boldy degen habaryn estıdi. Jolyn taýyp elge habarlasqan kelinshekke ata-anasy «jibi túzý qazaq jigiti bolsa, jalǵyz qalma» dep aqyl aıtýdan basqa sharasy qalmaıdy. «Ol jaqta qazaqtyń jap-jas jigitteri kóp edi, meniń tańdaýym Aqtóbeniń týmasyna tústi» degen ol elge «Jýsan» arqyly kúıeýi, eki qyzymen oralyp, jaqynda ul bosandy. Ony sózge tartqanymyzda dinı bilimi joqtyń qasy. Ol bes jyl ot pen oqtyń ortasynda qalsa da otbasyndaǵy tárbıesine saı elge degen saǵynyshy órship, ata-ana, baýyrlarymen qaýyshqanyna, «Jýsan» operatsııasyn uıymdastyrǵan Elbasy N.Nazarbaevqa, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev pen quzyrly oryndarǵa sheksiz rıza.
Taǵdyr jazýy desek te, olardyń Sham eline barýyna sebepshi bolǵan adamdardyń (kúıeýi, áıeli, tanystary, t.b.) teris dinı aǵymmen tikeleı baılanysy boldy. Sondyqtan «teris aǵymnyń zarary tıgen ne bolmasa shyrmaýyna túsken jandardyń qaıtadan týra jolǵa túsýi múmkin be?» degen zańdy saýal týyndaıdy. Mamandardyń zertteýinshe, tájirıbede teris dinı aǵymǵa ergenderdiń besten biri raıynan qaıtady ári tájirıbeli mamandarǵa ortaq pikir «adamnyń jeke bolmysy, sana-túsinigine baılanysty másele» ekendigi aıtylady. Al psıhologııalyq zertteý boıynsha olardy turaqty ońaltý úshin ortasha 15 jyl qajet. Endi osy saladaǵy tájirıbeli mamandardyń pikirine kezek bereıik.
«Jýsan» operatsııasynda ońaltý jumystaryna qatysqan mamandardyń biregeıi fılosofııa ǵylymdarynyń kandıdaty, dotsent Keńshilik Tyshqan: «Teris dinı aǵym saldarynan ońalýy ábden múmkin. Mundaı tájirıbeler ómirimizde boldy. Biraq «qansha ýaqyt kerek?» deseńiz – ol basqa másele. Ári onyń teris aǵymǵa kirý ýaqytyna da baılanysty. Eger endi ǵana kirip júrgen bolsa, ony tez qaıtaryp alýǵa bolady. Al jarty jyldan artyq bolsa, ondaı adammen júıeli jumys isteý qajet. Eń úlken qıynshylyq - teris aǵymdarda júrgender ózderin aqıqat jolyndamyz dep esepteýi. Sondyqtan, ondaı adamdar tipti, ońalýǵa nıet te bildirmeıdi. Sáıkesinshe ondaı adamdar ońalmaıdy da. Teris aǵym ókilderinde logıka – haram. Sondyqtan synı oılaýǵa úıretý arqyly kez kelgen adamǵa dálel izdetýge bolady. Shýbha, ıaǵnı kúmán dep qashqanymen keıin ózi suraq qoıa bastaıdy. Bilim arqyly kez kelgen máseleni ortaǵa salyp olardyń qate jolda ekendigin dáleldeı bilseńiz, ońalý protsesi bastalady. Kókeıindegi oı, burynǵy alǵan dinı bilimi tez joıylmaıdy. Ortasha qaraǵanda bir adamnyń ońalýyna 2-3 jáne odan da kóp jyl qajet bolady. Onyń ózinde turaqty bilimdi bir adammen jumys istegen jaǵdaıda. Al tıip-qashyp anda-sanda kezdesýler ótkizý bos áýre. Muny tájirıbe dáleldegen», - degen pikirde.
Nur-Múbarak ýnıversıtetiniń prorektory, dotsent Qaırat Qurmanbaev: «Dinı ońaltý jumysynda júıeli bilim berýdiń mańyzy zor. Óz tájirıbemde aldyma kelgen 20 shaqty shákirttiń 80% áýelgide sáláfızmdik ustanymda bolatyn. Biraq olar eki jyl turaqty naqty bilim, dáıekti dálelderge negizdelgen dárister arqyly túgeldeı raıynan qaıtyp, ózimizdiń dástúrli ustanymymyzǵa keldi. Bul qashanda klassıkalyq bilim turaqty júrgizilse, óz nátıjesin beretindigin kórsetti. Mundaı mysaldar kóp», - dep ómirden naqty mysal keltirdi.
Almaty oblystyq Din isteri basqarmasynyń ońaltý bóliminiń basshysy Erlan Mataev: «Kózqarasyn ońaltýǵa bolady. Biraq ol adamǵa baılanysty. Kóbine endi ǵana sol aǵymǵa kire bastaǵan, aq pen qarasyn ajyrata almaı júrgen adamdy betin beri qaıtaryp alý múmkindigi bar. Al uzaq jyldar sol aǵymnyń jeteginde júrgen adammen biraz ýaqyt talap etedi jáne ony barynsha baýyrmaldyqpen, kórkem minezben tartýǵa ǵana bolady. Bul bir ózge dinnen basqa dinge ótkizgenmen birdeı úderis sekildi. Óıtkeni din júrekpen qabyldanatyn nárse. Júrekkke ámir emes, mahabbat, meıirim júredi. Sondyqtan ońaltý, beıimdeý degen protsesster mahabbatpen, shynaıylyqpen bolsa ǵana óz nátıjesin berip, ońaltýǵa bolady dep esepteımin», - degen oıymen bólisti.
Al Nur-Múbarak ýnıversıtetindegi Ekstremızmniń aldyn alýdaǵy mamandardy qaıta daıarlaý ınstıtýtynyń dırektory, doktorant, teolog Asqar Sabdın: «Qaıtyp ta jatyr. Ujymdyq jumyspen 2012 jyly bastap 2016 jyldyń sońynda aıaqtaǵan esep boıynsha 283 adamdy qaıtardyq. Odan keıin kúndelikti jazyp júrý múmkin bolmaı ketti. Biraq ózderiniń teris aǵymda adasqanyn túsinip, dástúrli ustanymymyzdyń týra jolda ekenin moıyndaǵandar jaıly beınerolıkter barshylyq, tikeleı telefonyma rahmetin aıtyp jatqandar kóp. Al qaıtpaıtyndar jaıly aıtsaq, olar teris aǵym ıdeologııasyn sanasyna sińirip, qalyptasqan komfort zonadan shyqqysy kelmeıdi. Ózine unaıtyn ómiri, qorshaǵan ortasy, aralasyp júrgen jamaǵatyn aýystyrǵysy kelmeı, qalyptasqan jolyn jalǵastyra bergisi keledi. Kez kelgen sektaǵa kirgen adamnyń taldaý, oılaný qabileti álsiz bolsa, sol deńgeıde qala beredi. Jańadan oı qalyptastyrý, jańa súzgiden ótkizýdi qıyn kóredi», - dedi.
Taqyrybymdy túıindeýde qasıetti Mekkede ósken qazaq jigitiniń oqıǵasy otandastarymyzǵa oı salady degen úmitim bar. Іssaparmen ushaqta otyrǵanda jan-jaǵyna meıirimmen qarap, árbir is-áreketinde erekshe yqylas baıqalatyn azamatty sózge tarttym. Ol Saýd Arabııasynan Qazaqstanǵa kelgenine 4 jyl, al Almatyǵa qonys aýdarǵanyna 4 aıdaı bolǵan Muhammed-Hasan degen qazaq jigiti eken: «Men saýdamen aınalysamyn, Mekkede de kásibim saýda boldy, álemniń túkpir-túkpirinen kelgen ulttardy kórdim. Sonda baıqaǵanym, qazaq halqyn kózderinen tanýǵa bolady, qazaqtyń kózi «toq», ashkóz emes. Al Qazaqstan degen memleket álemde joq,-dep ekpindep sóılegen sózin bólip, «Bizde mysaly, qasıetti Mekkege barsaq, tursaq dep armandaıtyndar kóp qoı» degenimde, «qasıetti Mekke – ol Mekke. Ol adamzat úshin qasıetti, sonymen qatar men úshin balalyq shaǵym, 28 jyl ǵumyrym ótken, ósken ólkem. Biraq týǵan elge, ata-babalaryńnyń Otanyna jetetin el joq, - dep jaýap berdi.
Muhammed-Hasannyń dinı ustanymy jaıly suraǵanymda kózin ashqaly otbasynda, ata-anasynyń tárbıesi hanafı mázhabyna berik bolǵandyǵyn maqtanyshpen aıtty. Sonda men onyń ózge mázhabtaǵy dinine berik elde tursa da ata din, ulttyq dástúrden aýytqymaı, atamekenge jete almaǵan ákesiniń amanatyn aqıqatqa aınaldyrǵanyna sheksiz qýanyshy onyń ishki álemin nurlandyryp, jan-jaǵyna meıirim bolyp shashylýynyń da syry sol ekenin túsindim.
Ataqty Bernard Shoý «Adamdardyń 2% - oılanady, 3% - oılanamyz dep oılaıdy, al adamdardyń 95% oılanǵansha, ólip ketýi ońaıyraq» degen. Bul sóz beker deı almaımyz. Sebebi hákim Abaı da óziniń 37 qara sózinde: «Sokratqa ý ishkizgen, Ioanna Arkti otqa órtegen, Ǵaısany darǵa asqan, Paıǵambarymyzdy (s.a.ý) túıeniń jemtigine kómgen kim? Ol – kóp, endeshe kópte aqyl joq. Ebin tap ta, jónge sal.
Adam balasyn zaman ósiredi, kimde-kim jaman bolsa, onyń zamandasynyń bári vınovat...» deıdi. Abaıdyń bul sózi búgingi kóziqaraqty, kókiregi oıaý bilim ıelerine qaratyla aıtylsa kerek.
ıAǵnı ulttyq tálim-tárbıe – ata dinimiz ben salt-dástúr sabaqtastyǵymen ǵylymı negizde júıelenip, ulttyq pedagogıka úlgisinde otbasy ınstıtýtyn kúsheıtý arqyly áleýmettik ınstıtýtsıonaldy damý júıesin qalyptastyrýmen qoǵamdaǵy dinı radıkalızmniń ǵana emes, jahandanýǵa qarsy taptyrmas qalqan bolary sózsiz.
Nur-Múbarak ýnıversıtetiniń baspasóz hatshysy, dintanýshy-jýrnalıst Aısha KEŃESBAI