Jastar uıymynyń basshysy referendýmǵa qatysýdyń mańyzyn aıtty
«Meniń daýsym eshteńe sheshpeıdi», «Men barǵanmen eshteńe ózgermeıdi» degen bolmaıdy. Osy joly ásirese jastar belsendilik tanytýymyz kerek. Aldaǵy aılaýlarda, aldaǵy ózgeristerde de azamattyq boryshymyzdy óteýimiz kerek. Qatelespesem, Shveıtsarııa ár máselege referendým ótkize beredi eken. Olar úshin referendým – qalypty, jalpyhalyqtyq saılaý.
Mysaly, qoǵamdyq orynda temeki shegý máselesi boıynsha pikir ekige jarylsa, referendýmǵa shyǵara salady. Sol referendýmdaǵy halyqtyń daýsy arqyly máselege núkte qoıyp otyrady. Kez kelgen másele reforma arqyly sheshiledi. Biz de soǵan kelýimiz kerek», - dedi ol L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde ótken dóńgelek ústelde.
Sondaı-aq budan keıingi referendýmdarǵa osy jolǵydaı kúrdeli paket usynylmaýy múmkin degen paıymyn aıtty.
«Bizde bul jolǵy referendým bastapqysy bolǵannan keıin osylaı kóp aıtylyp, talqylanyp jatýy zańdy. 1977 jyldan keıin týǵan azamattardyń bári ómirinde birinshi ret referendýmda daýys bergeli tur. Kez kelgen máseleni halyqpen sanasý arqyly, halyqtyń oı-pikirin bilý arqyly sheshsek, durys bolady. Bul – sonyń bastamasy dep esepteımin», - dedi Qazaqstan stýdentteri alıansynyń prezıdenti.
Aıta keteıik, referendýmǵa baratyn qazaqstandyqtarǵa myna málimetterdi bilgeni abzal.