«Jastar úılenbesten buryn VICh testiden ótýi tıis pe?» - BAQ-qa sholý

Foto: None
ASTANA. 16 aqpan. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 16 aqpan, senbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Keshe Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Premer-Mınıstr Serik Ahmetovti qabyldady», dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe, S.Ahmetov Qazaqstan Prezı­den­tine eldiń áleýmettik-ekono­mı­kalyq damýynyń bıylǵy qań­tardaǵy qorytyndylary jáne Memleket basshysynyń 2013 jylǵy 23 qańtarda ótken keńeste bergen tapsyrmalarynyń iske asyrylý barysy týraly baıandady. «Qańtar aıynyń qorytyndysy boıynsha el ekonomıkasynyń ósimi 4,5 paıyzdy qurap otyr. Álem­dik baǵa men suranystyń azaıýy­na baılanysty óńdeýshi óner­kásiptegi ındıkatorlardyń keıbiriniń tómendeýi baıqalýda. Jalpy, elimizde barlyq sala boıynsha bıylǵy jyl jaǵymdy kórsetkishtermen bastaldy», - dedi Qazaqstannyń Premer-Mınıstri. Óz kezeginde Memleket basshysy áleýmettik-ekonomıkalyq damý jáne eldiń ishki jalpy óniminiń ósý qarqynynyń odan ári saqtalý máselelerine únemi baqylaý jasap, monıtorıng júrgizip otyrý qajettigine nazar aýdardy.

«Egemen Qazaqstan» gazetine Soltústik Qazaqstan oblysy ákiminiń birinshi orynbasary Aıdarbek Saparov «Qazaqstan-2050» Strategııasy - qalyptasqan memlekettiń jańa saıası baǵyty» atty Joldaýynan týyndaıtyn jasampazdyq jańa mejeler jaıly suhbat bergen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ol: «Elbasynyń keshendi ázirlikter men saýatty josparlaýǵa tas-túıin jumyl­dyrýynyń arqasynda daǵdarys saldary elimiz úshin aýyr soqqan joq. Joldaýda HHІ ǵasyrdyń álemdik on syn-qateri atap kórsetilip, onyń kez kelgen kórinisine jan-jaqty daıyn bolýǵa saqtandyrý álemdik qarjylyq júıeniń áli de bosańdyǵyn, kez kelgen ýaqytta daǵdarys daýyly soǵý múmkindigin baıqatsa kerek. Soǵan oraı Prezıdent memleket pen qoǵamnyń oılastyrylǵan, kelisilgen, úılestirilgen baǵytyn usyný arqyly paıda túsirý, ınvestıtsııalar men básekege qabilettilikten qaıtarym alý prıntsıpine negizdelgen ekonomıkalyq pragmatızm jańa baǵyttyń ekonomıkalyq saıasaty ekenin negizdep, 2050 jylǵa deıin kezeń-kezeńmen atqarylatyn mańyzdy máselelerdi ekshep berdi», - deıdi. Suhbat «Bereke-birlikke bastaıtyn bıik belester» degen taqyryppen berilgen.

***

Bıylǵy qys eshkimge de ońaı soǵyp turǵan joq. Eki kúnniń birinde elimizdiń ár aýmaǵynda kommýnaldyq júıede áıteýir bir apat bolady. Sonyń kesirinen qanshama halyq sýsyz, jylýsyz, elektr jaryǵynsyz qalyp otyr. Kommýnaldyq qyzmet tarıfi jyldan-jylǵa óskenimen júıe retke kelip, jaǵdaıy jaqsaryp jatqany shamaly. Kerisinshe, keńes zamanynan kele jatqan jylý, elektr, sý júıeleri ýaqyt ótken saıyn tozyp barady. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Aıqyn» gazetiniń senbilik sanynda «Tarıf nege tártipke baǵynbaıdy?» degen taqyryppen berilgen. «Statıstıka agenttiginiń málimetine júginsek, 2005-2011 jyldar aralyǵynda elektr jaryǵynyń ortasha quny 118 paıyzǵa, al gaz, ystyq jáne sýyq sýdyń quny 50 paıyzǵa kóterilgen. Kommýnaldyq qurylymnyń 80 paıyzynyń tozyǵy jetipti. Alaıda ony jóndep jatqan monopolıst kórinbeıdi», - dep jazady basylym.

Sońǵy kezderi Qazaqstan Úkimetiniń birqatar tosyn qadamdary qoǵamnyń qyzyǵýshylyǵyn arttyryp, túrli pikirtalastardyń tamyzyǵyna aınalyp otyr. Jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń reformaǵa ushyraýy, «EKSPO-2017»-ge qatysty jańadan bastalatyn ındýstrııaldy bastamalar jáne oblystar men qalalardyń baılanysyn kúsheıtetin ınfraqurylymdyq mega jobalar el turǵyndarynyń da qulaǵyn eleńdete túsýde. Sonymen birge Elbasynyń taıaýda daǵdarys kezeńinde Ulttyq qordan Úkimetke berilgen 10 mıllıard dollardyń qaıtpaı qalýyna qatysty aıtqan syny da saıasatkerler men sarapshylardyń birazǵa deıin talqylaıtyn taqyrybyna ulasty. Premer-Mınıstrdiń orynbasary Qaırat Nematuly Kelimbetov «Aıqyn» gazetine tartysqa túsken taqyryptarǵa qatysty suhbat berdi. Suhbat «10 mıllıard dollar shyǵynǵa ushyraǵan bankterdi saqtap qaldy» degen taqyryppen berilgen.

***

«Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanynda jaryq kórgen «Jastar úılenbesten buryn VICh testiden ótýi tıis pe?» degen maqalada sońǵy kezde elimizdegi VICh, SPID sekildi qaýipti dertterdiń jynystyq jolmen juqtyrý faktileriniń kúrt kóbeıgeni aıtylady. Sondyqtan bul máselege ulttyq qaýipsizdik turǵysyna qaraýymyz kerek. Kórshi Qytaı eli jas jubaılardy densaýlyǵy týraly anyqtama ákelgen soń ǵana nekege tirkeıdi. Eger jas jubaılardyń bireýi dert juqtyrǵan bolsa nemese densaýlyǵynan kinárat tabylsa onda olarǵa nekege otyrýǵa tyıym salynady. Memleket tarapynan jastardyń densaýlyǵyna degen jaýapkershiligin mindetteý qajet. Osyǵan oraı Qaraǵandy qalasynyń salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý ortalyǵynyń mamandary «úılener aldynda jas jubaılardy VICh ınfektsııasyna tekseristen ótýin talap etetin zań qabyldansa», deıdi. Bul usynys zańdyq jolmen bekitilýi tıis.

Sonymen qatar osy basylymda «Qazaq balalar ádebıeti «qartaıyp» bara jatqan joq pa?» degen taqyryppen basylǵan maqala balalar ádebıetiniń kútilmeı, baptalmaı baý-baqsha sekildi qalyp bara jatqanyna nazar aýdartady. «Qudaıǵa shúkir, qazaq balalar ádebıeti taqyryptyq, mazmundyq jaǵynan aýqymdy. Keshegi Jaqan Smaqov, Búrkit Ysqaq, Berdibek Soqpaqbaev, Qadir Myrza-Áli, Tumanbaı Moldaǵalıev, Sáken Imanasov, Ádil Balta syndy kórnekti qalamgerlerimizdiń qazaq balasyna arnap jazǵan shyǵarmalary áli qanshama urpaqty tárbıelemek. Búginde aramyzda júrgen Sultan Qalıuly, Sháken Kúmisbaıuly, Arasanbaı Esten, Tolymbek Ábdiraıym, Dánesh Ahmet, Keńes Orazbekuly syndy aqyn-jazýshylar jas urpaqty jandy týyndylarymen qýantyp keledi. Jalpy, ult ádebıetinde aǵa býynnyń ishinde balalar taqyrybynan aınalyp ótkenderi kemde-kem. Al keıingi tolqyn jas qalam ıeleriniń arasynda bul salaǵa basy bútin kirisip júrgenderi neken-saıaq. Osyǵan qarap qazaq balalar ádebıeti «qartaıyp» bara jatqan joq pa degendeı birtúrli oıǵa qalasyń», - dep jazady basylym.

Seıchas chıtaıýt