Jasandy ıntellekt jazýshylardyń kómekshisine aınala bastady - Álemdik baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat -  «QazAqparat» HAA nazarlaryńyzǵa álemdik aqparat kózderine aptalyq sholýdy usynady.

Erekshe qubylys: Japonııada kúzde sakýra gúldedi - VVS

Japonııaǵa ár kóktem saıyn sakýralardyń gúldeýin tamashalaý úshin álemniń túkpir-túkpirinen týrıster aǵylady. Al bul joly elde erekshe tabıǵı qubylys baıqalypty. VVS basylymynyń habarlaýynsha, Japonııada kúz aılarynda sakýra gúldeı bastaǵan.

«Klımatologtardyń aıtýynsha, bul qubylysqa taıfýndar áser etken bolýy múmkin. Al Japonııanyń ósimdiktermen jumys isteý assotsıatsııasynyń basshysy Hıroıýkı Vada buryn da sakýranyń basqa ýaqytta gúldeýi bolǵanymen, bıylǵydaı masshtabta baıqalmaǵan aıtady», dep jazady basylym.

Maqala avtory jazǵanyndaı, bıyl taıfýndar kesirinen sakýra aǵashtary japyraqsyz qalǵan. Sonymen qatar taıfýn temperatýrany arttyratyndyqtan, sakýra endi kúzde gúldep jatqan bolýy múmkin. Al Vadanyń aıtýynsha, bul aǵashtar endi kelesi jyly gúldemeıdi. «Degenmen, bul kelesi jyly sakýranyń gúldeý kezeńine óte kóp áser etpeıdi. Qazan aıynda sakýranyń gúldep jatqany týraly úsh júzden astam turǵyn habarlady. Bıyl Japonııada birneshe taıfýn boldy. Onyń ishinde 25 jyldan keıin bolǵan Djebı taıfýnynan eń kemi on adam qaza tapqan bolatyn», dep jazady avtor.

Injenerlik dızaın salasyndaǵy Daıson syılyǵyna úmitkerler anyqtaldy - The Guardian

Halyqaralyq Daıson premııasyna jıyrma úmitker iriktep alyndy. The Guardianbasylymynyń habarlaýynsha, úmitkerler arasynda kartoptan jasalǵan ydys-aıaq, ózen-kólderdiń lastanýymen kúresetin tazalaǵysh robot sekildi jobalar bar.

«BUU málimetterine sensek, búgingi tańda álem halqynyń jartysynan astamy qalalarda ómir súredi. Al 2050 jylǵa qaraı bul kórsetkish ulǵaıady dep kútilýde. Іriktep alynǵan jobalar tehnologııalardy qala ómirine beıimdeýge, adamdardyń bolashaǵyna baǵyttalǵan. 81 jobanyń ishinen iriktelgen 20 fınalıstiń qaısysy jeńimpaz atanatyny qarasha aıynda belgili bolady», - dep jazady basylym.

Avtordyń aıtýynsha, jeńimpazǵa 40 myńǵa jýyq dollar beriledi. Al dızaın men jańa tehnologııalar boıynsha Daıson premııasynyń vıtse-prezıdenti Pıter Gammak bıylǵy jobalardyń birinen-biri ótetinin aıtyp otyr.

«Bıyl jas ınjenerler jahandyq problemalardy sheshýge óz úlesterin qosýdy jón sanapty. Olar jańa tehnologgııalardy eń jaqsy bolashaqty qurýdyń katalızatory retinde kóredi. Olar ónertapqyshtyqtyqtyń revolıýtsııasyn kórsetti», depti vıtse-prezıdent.
 

Mysal retinde maqalada fınalısterdiń biri, shved stýdentiniń plastıkterge balama retinde kartop krahmalynan kartofeldi plastık jasaǵany aıtylady. Bir ereksheligi, mundaı materıal eki aıdyń ishinde joıylady.

«Búgingi tańda sýdyń lastanýy da jahandyq problemalardyń birine aınaldy. Jyl saıyn Ulybrıtanııada sý resýrstaryn basqarýdyń tıimsiz júıesi kesirinen 3,1 mlrd lıtr sý shyǵyndalady. Al joba fınalısteriniń biri sý qubyrlaryn tazalaıtyn robot jasapty. Qytaılyq stýdent óz eńbegi týraly aıta kele, Qytaıda aptasyna bir ret sýsyz júretinderin eske aldy. Bul energojúıe men sýmen qamtý júıesine túsetin salmaqty azaıtý úshin jasalǵan eken. Stýdent qubyrdaǵy aqaýdyń kesirinen kún saıyn álemdegi taza sýdyń 20%-y joǵalatynyn bilgen kezde sýdy saqtap qalý týraly oılanyp, osy jobany qolǵa alypty», dep jazylǵan maqalada.

Taǵy bir joba - ózen-kólderdi tazalaıtyn robot. Ony Qytaıdaǵy Soltústik-batys polıtehnıkalyq ýnıversıtet stýdentteri qurastyrypty. Bul robot sýdy qolmen tazalaýǵa arnalǵan qurylǵylarǵa qaraǵanda jeti ese jyldam jumys isteıtin kórinedi. Budan basqa medıtsına men densaýlyq saqtaý salasyn damytýǵa arnalǵan jańa tehnologııalar da iriktelgen. Mysaly, dárini ınesiz egýge múmkindik beretin test, emdelýshiniń denesindegi suıyqtyq mólsherin ólshep, monıtorıng jasaýǵa arnalǵan ıntellektýaldy júıe bar.

Jasandy ıntellekt jazýshylardyń kómekshisine aınala bastady - The New York Times

Biz jazýshylardy bir bólmede ózi jalǵyz otyryp shabyttanatyn, ıdeıalarymen ońashada qalatyn adam retinde kóremiz. Biraq The New York Times basylymynyń jazýynsha, bul oıymyz jaqyn arada eski kúnniń qaldyǵyna aınalady.Maqalada Robın Sloýn esimdi jazýshy onyń sóılemderin aıaqtaıtyn baǵdarlama arqyly kitap jazyp jatqany aıtylady.

«Romanıst, prozaık, jazýshylardy da jasandy ıntellekt jumysynan aıyra alatyn mamandyq retinde qarastyra almaımyz. Degenmen, Sloýn myrzaǵa qarap baǵdarlamalar múmkindiginiń shyǵarmashylyqqa da kelgenin kóre alasyzdar. Ol kez kelgen jerde mátin fragmentterin ózine habarlama arqyly qysqa úlgide jiberip, uzaq mátin jazýǵa keıin kirisedi. Kiriskende de, ol sóz tirkesterin kompıýterge jazady. Arnaıy baǵdarlama óz kezeginde sóılemdi qalaı qurastyrýǵa bolatynyn kórsetedi. Avtor «Bul fantastıka. Men keıde keremet sóz tirkesterin taba almas edim.  Al kompıýter aldyńǵy sózderge analız jasap, ózi usynady», deıdi. Jáne bul onyń kóńilinen shyǵatyn kórinedi», dep jazylǵan maqalada.

 

Materıalda osy baǵdarlamanyń jasandy ıntellekt ekeni jáne ol jazýshyǵa kómektesetini aıtylady. «Hanter Tompson F. Skotta Fıttsdjerald stılinde jazǵysy kelip, «Uly Getsbı» kitabyn birneshe ret kóshirip jazǵan. ıAǵnı, burynǵy oqyrman keıin jazýshyǵa aınalady. Sloýn myrza da kóp oqyp, izdenip, kompıýterlik baǵdarlamalaýdyń múmkindikterin paıdalanyp kórgisi kelgen. Qytaıdyń Alibaba elektrondy kommertsııalyq kompanııasynyń ókilderi qańtar aıynda jahandyq analızde mátindi túsiný boıynsha adamnan da asyp túsetin baǵdarlama jasaǵanyn aıtqan edi. Eger mashına oqı alsa, nege olarǵa mátin jazbasqa?», dep jazady basylym.

Balalar saıasat týraly bilýi kerek pe? - CNN

CNN balalar kitap arqyly qııalǵa erik bere alatynyn seziný kerektigin aıta kele, búgingi tańda balalarǵa arnalǵan ádebıettiń de saıasılanyp ketkenine alańdaýshylyq bildiredi. Sol sebepti balalarǵa saıasat týraly, onyń kóleńkeli tustary men basqa da erekshelikteri týraly aıtýdyń mańyzdy ekenine nazar aýdarady. «Balalar belsendi bolýy kerek pe?» atty maqalada avtor balalardyń belsediliginen góri jalǵan senimdiliginen qorqý kerektigin aıtypty.

«Olar óziniki ǵana durys, basqanyń oıy qate nemese ózi ǵana jaqsy, ózgelerdiń bári jaman degen oımen óspeýi kerek. Balalar basqalardyń da oıyna qulaq asýy kerek. Biraq bul olardyń qolynan kele me?» deı kele avtor ata-analar balalarmen saıasat týraly áńgimlesýden qoryqpaý kerektigin jazǵan.

«Nıý Iork medıtsına mektebiniń professory, psıhıatr Geıl Saltstyń aıtýynsha, bala daıyn bolmasa da, ol saıasat týraly bilýi kerek. Bala saıasattyń nıýanstary men keıbir kóleńkeli tustary týraly báribir BAQ pen qatarlastarynan estıdi. Degenmen ata-analary arqyly bilgenderi jón bolady», dep jazady avtor.

 

 Onyń aıtýynsha, balaǵa problemalardy emes, qundylyqtardy nazarǵa alýdy úıretý kerek. 

Tehnologııa jumys oryndaryn azaıta ma? - Forbes

Forbes jýrnalynda jarııalanǵan maqalada osy kúnge deıin aqparattyq tehnologııalardyń jumys ónimdiligine áseri týraly jıi aıtylyp kele jatqanyna nazar aýdarylady. Sosyn 1980 jyldardan beri tehnologııa jumys oryndaryn azaıtyp, tipti keıbiri tehnologııalardyń ónimdilikke kedergi keltiretini týraly jıi aıtatyny jazylǵan.

«Tehnologııalardyń damýy avtomatty túrde ónimdilikti birden arttyrmaıdy. Búkilálemdik ekonomıkalyq forým baıandamasynda Garvard professory Djeffrı Frankel tehnologııalyq daǵdarystyń jaqsy jaqtary da jaman jaqtary da bar ekenin aıtqan. Tehnologııa adamdardyń jańa nárse úırenip, jańa bilimdi meńgerýin talap etedi. Jumys oryndarynda adamdarda qaýipsizdik problemasy bolady jáne olardyń nazary basqa jaqqa aýlanýy, sol arqyly jumys ónimdiligi tómendeýi múmkin», dep jazady basylym.

Jaqynda Wall Street Journal basylymynda tehnologııa jumys oryndarynda osy kúnge deıingi bar protsesti avtomattandyrý úshin, jumysty jeńildetý úshin kerek ekeni aıtylǵan kólemdi materıal jarııalandy. Osy materıalǵa toqtala kele avtor búgingi tańda kóptegen mekemeler tsıfrlyq transformatsııaǵa kóp aqsha salyp jatqanyn aıtady.

«Biz tsırflyq ǵasyrda ómir súrip jatyrmyz. Degenmen, dál qazirgi jyldar tehnologııadaǵy jańalyqtardyń, jasandy ıntellektiniń, bultty tehnologııa men robototehnıkanyń eń bastapqy satysy ǵana. Al onyń jumys oryndaryna áseri týraly dóp basyp aıtý ázirge qıynǵa soǵady», dep jazady avtor.