Jasandy dári saýdasyna qalaı tosqaýyl qoıamyz?

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Elimizde jalǵan dári saýdasy jyl saıyn artyp barady. Densaýlyǵymyz úshin óte qaýipti bolyp otyrǵan bul keleńsizdiktiń etek alýyna jarnama sebep bolyp otyr.

Sonymen qatar ǵalamtor arqyly júrgizilip otyrǵan dári saýdasynyń da halyqtyń jasandy dári ónimin kóptep tutynýyna yqpal etýde. Búgingi tańda qazaqstandyqtardyń 42 paıyzy dárini jarnama arqyly tutynady eken.

Sonymen qatar árbir ekinshi otandasymyz dárini dárigerdiń taǵaıyndaýynsyz satyp alyp, paıdalana beretin kórinedi. Osyndaı jolmen qoldanysqa enip, úlken suranys kózi bolyp turǵan preparattardyń ishinde saldary adamdy jazylmas dertke shaldyqtyryp, múgedektikke deıin aparyp soqtyratyn antıbıotıkter birinshi orynda tur.

Jalpy jasandy dári jáne olardyń teris jarnama boıynsha ǵalamtor arqyly satylýy Qazaqstannyń ǵana bas aýrýy emes. Búgingi tańda bul túıtkildi máselemen álemniń kóptegen elderi betpe-bet kelýde. Máselen, AQSh-tyń azyq-túlik ónimderi men dárilik preparattardy baqylaý jónindegi basqarmasynyń derekteri jalǵan ári sapasyz dárilerdiń álemdik aınalymy 75 mlrd AQSh dollaryna jetkenin aıtsa, Eýropa boıynsha sońǵy jyldary 7 mln-nan astam jalǵan farmatsevtıkalyq ónim saýdadan alynǵan. Degenmen, jalǵan dárilik zattar aınalymynyń 51 paıyzy Azııa elderine tıesili bolyp otyr.

Jasandy dárilik preparatardyń osynsha deńgeıde kóbeıip, taratylýynyń basty sebebi, árıne, onyń tabystylyǵynda. Búginde osyndaı kontrafaktili dárilerden keletin kiris esirtki bıznesinen de artyq bolyp turǵan kórinedi. Ońaı oljaǵa qunyqqan jasandy dárilerdi óndirýshiler negizinen dárilik preparattardan Farıngosept, No-shpa, Essentsıale N forte, Vıagra, Plavıks, Mezım forte, Sýmamed sekildi brendterdi, sonymen qatar antıbıotıkterdi jasaıdy. Ártúrli jaǵdaıda jasyryn tsehtarda óndiriletin olardyń quramyndaǵy zattardyń deni de dárilik qasıetke ıe emes.

Halyqaralyq deńgeıde jasalǵan saraptama jasandy dáriler quramynyń tek jıyrma paıyzynyń dárilik zattardan, al qalǵanynyń un, ák sekildi zattardan turatynyn anyqtaǵan. «Syrqatyma shıpa tabamyn» degen jan olardy tutyný arqyly aýrýyna aýrý jamap, tipti, mezgilsiz ajal qushýy ábden múmkin. Máselen, jyl saıyn Eýroodaq aýmaǵynda dári-dármektiń janama áserinen 200-ge jýyq adam qaıtys bolǵan. Qazaqstanda da mundaı faktiler barshylyq. Tek sońǵy jyldary dárilerdiń jaǵymsyz áserine shaǵymdanýshylar qatary kúrt artyp ketken. Byltyrdyń ózinde 300-deı adam dárigerlerge osyndaı sebeppen qaralǵan.

Jasandy dárilerdiń osylaısha keń qoldanylýyna joǵaryda aıtqanymyzdaı, jarnama, ǵalamtormen qatar, dárihanalardyń jappaı jekemenshik qolyna kóshýi de yqpal etýde. Sondyqtan olarǵa túsetin, satylyp jatqan ónimderdiń qatań suryptalyp, tekserilýi barynsha qatańdatylýy qajettigi jóninde az aıtylyp júrgen joq. Mınıstrdiń aıtýynsha, sońǵy ýaqytta bul turǵyda biraz sharýanyń basy qaıtypty. Bastysy, baqylaý, qadaǵalaý sharalary kúsheıtilip, jalǵan dári-dármekti taratýǵa qatysty zańnama jetildirilip, ol boıynsha jazany qataıtý júzege asqan. Sonymen qatar bul jumysty halyqaralyq uıymdarmen birigip júrgizýge den qoıylýda.

Jalpy, qazirgi tańda elimizde medıtsınalyq ónim shyǵarýshydan tutynýshyǵa jetkizilgenge deıin jiti qadaǵalanatynǵa uqsaıdy. Mınıstrdiń sózine qaraǵanda, bul sharanyń oń nátıjesi bar. Máselen, sońǵy sońǵy úsh jylda elimizge jetkizilgen 1,5 myńǵa jýyq dárilik preparat talapqa saı sapasy, qaýipsizdigi men tıimdiligi aıqyndalmaǵandyqtan, tıisti tirkeýden ótpeı qalypty. Sondaı-aq 1 mln. 300 myń qaptamadan turatyn 97 partııa dári-dármek, olardyń ishindegi 11 myń kelini quraıtyn sýbstantsııalar qaýipsizdik pen sapalyq baǵalaýǵa saı kelmegendikten qoldanysqa jiberilmegen.

Elimizde dári-dármekke qatysty normatıvtik quqyqtyq bazany jetildirý turǵysynda da pármender qadamdar jasalyp jatyr. Máselen, ulttyq zańnamalarymyzda 2006 jyldan bastap jalǵan dárilik zattar jasap, ony taratqany úshin jaýapqa tartý sharalary naqty sıpatqa ıe boldy. Medıtsınalyq ónimderdi óndirý, satyp alý, saqtaý, ótkizý jáne jarnamalaý faktileri boıynsha «Ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly» kodekste ákimshilik jaýapkershilik sharasy belgilendi. Bıyl qabyldanǵan Qylmystyq kodekstiń jańa redaktsııasynda Eýropalyq qaýymdastyqtyń tájirıbesine saı jalǵan medıtsınalyq ónimdi taratqany úshin qylmystyq jaýapkershilik taǵaıyndalyp otyr. Sol sekildi elimiz halyqtyń densaýlyǵyna qaýip tóndiretin medıtsınalyq ónimderdiń jalǵan túrin ázirleý jáne oǵan qatysty oryn alatyn qylmystar boıynsha Eýropa Keńesiniń konventsııasyna qosylmaq.

Sonymen qatar 2016 jyldan bastap Kedendik odaq aıasynda jalǵan dári-dármekter boıynsha ózara aqparat almasýǵa múmkindik beretin biryńǵaı aqparattyq ortalyq jumysy jolǵa qoıylady.

Alaıda, bárinen buryn jarnamaǵa qulaı senetin halyqtyń farmatsevtıkaǵa qatysty quqyqtyq saýattylyǵyn kóterý kerek. Jáne bastysy, Qazaqstan óziniń dárilik óndirisin nyǵaıtyp, damytýy kerek.

Shınalhanov

Seıchas chıtaıýt