Jarylqap BEISENBAIULY: «QazAqparattyń» latynshamen habar taratý tarıhy qalaı bastaldy...

ASTANA. QazAqparat - Memlekettik tildi damytý, nasıhattaý jáne onyń qoldanys aıasyn arttyrý isinde aqparat quraldarynyń alar orny aıryqsha ekeni belgili. Bul rette, ásirese, memlekettik tildegi aqparat quraldarynyń el táýelsizdiginen buryn da, odan keıin de atqaryp otyrǵan qyzmetteriniń mańyzdylyǵyn erekshe atap ótpeske bolmaıdy. Sonaý ult tiliniń damýyna ártúrli tosqaýyldar qoıylǵan keńestik qytymyr zamannyń ózinde de otarshyldyq saıasattyń qatań baqylaýynan aınalyp ótip, qalyń jurtshylyqtyń sanasyn serpiltýge, tili men dilin saqtaýǵa, tól tarıhyn bilýge qoldan kelgen kómegin aıamaǵan, neshe qıly jýrnalıstik tásilderdi qoldana otyryp, eldiń kóńilin mazalap júrgen talaı suraqtarǵa jaýap berýdi maqsat tutqan jampozdar da - dál sol qazaq tildi aqparat quraldary edi.

Táýelsizdik dáýiri bastalǵaly beri ult pen til múddesi jolyndaǵy kúrestiń jańa kezeńine aıaq bastyq. Til máselelerin aıtý arqyly ulttyń sózin sóılep, muńyn joqtaıtyn, eldiń shynaıy qundylyqtaryn tolǵaı ashyp, búrkemelenip kelgen tarıhymyzdyń aqtańdaqtaryn tereńnen qozǵaıtyn aqparat quraldary dúnıege keldi. Solardyń eseli eńbekteriniń arqasynda ana tilimizdiń sóne bastaǵan rýhy qaıta serpildi. Qazaq mektepteriniń sany eselep artty. Memlekettik tilge sýsyndap ósken jas urpaqtyń kúnnen kúnge kóbeıip otyrǵandyǵynyń bir belgisi retinde - sońǵy jyldarda joǵary oqý ornyna túsý úshin UBT tapsyratyn oqýshylardyń 75-80 paıyzynyń qazaq tildi mektep túlekteri bolyp otyrǵandyǵynyń ózin tilge tıek etsek te jetkilikti...

Osy rette ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldarynyń basynan memlekettik tildegi aqparat quraldary belsene qozǵaǵan mańyzdy taqyryptardyń biri - búgingi kúnderi Elbasy N. Nazarbaevtyń arnaıy Jarlyǵymen maqsatty túrde júzege asa bastaǵan «qazaq tili álipbıin latyn grafıkasyna aýystyrý» máselesi bolǵanyn da aıtar edik.

Bul taqyryptaǵy ilki maqala «Latyn álipbıiniń bolashaǵy zor» degen atpen 1991 jylǵy 24 qańtar kúni «Ana tili» gazetinde jarııalandy. Onda maqala avtory, halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń prezıdenti, akademık Ábdýálı Qaıdar qazaq tildi kırıl jazýyn latyn árpimen almastyrýdyń ǵylymı negizderin alǵash ret dáıektedi. Keıinnen bul taqyryp Á. Qaıdardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N. Nazarbaevtyń atyna jazylǵan «Kemel elge, kemel álipbı kerek» atty ashyq hat túrindegi maqalasyna ulasyp («Ana tili» gazeti, 1993 jylǵy 30 jeltoqsan), qazaq-latyn álipbıiniń ilki jobasy alǵash ret jurtshylyq nazaryna usynyldy. Bul joba 1993 jylǵy naýryzdyń 8-10-y aralyǵynda jáne tamyz aıynda Ankarada ótken alty memlekettiń (Túrkııa, Qazaqstan, Ázerbaıjan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Túrikmenstan) túrk tilderine qolaıly da ortaq bola alatyn latyn álipbıin talqylaýǵa qatysty bas qosýlarda qabyldanǵan 34 áriptiń negizinde jasalynǵan edi. Túrkııada ótken sol jıyndardyń nátıjesinde, ár elden qatysqan kórnekti ǵalymdar: «34 áripten turatyn bul álipbı túrk halyqtarynyń bárine ortaq, ony ár ult óziniń tildik erekshelikterine oraı qajetinshe ózgerte alady», - degen kelisimge ýaǵdalasyp, oǵan Qazaqstan atynan akademık Á. Qaıdardyń ózi qol qoıǵan-dy. Akademıktiń Elbasynyń atyna jazǵan sol maqala-hatynyń sońynda berilgen 27 áripten turatyn álipbı de bar túrkke ortaq áripter negizinde qazaq tilindegi barlyq erekshelikter eskerile otyryp júıelengen tańbalarǵa saıatyn.

Sol kezderden Elbasynyń erekshe nazary aýǵan, ásirese sońǵy jyldardaǵy sózderi men joldaýlarynda tilge tıek bolyp, óziniń qolaıly, oraıly sátin kútip júrgen bul másele - aqyrynda ótken jyldyń 26 qazany kúni Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Qazaq tili álipbıin kırıllıtsadan latyn grafıkasyna kóshirý týraly» Jarlyǵymen tamasha qorytyndylandy. Halqymyzdyń qýatty qoldaýyna ıe bolyp, qalyń jurtshylyq tarapynan keńinen talqylanǵan latyn álipbıiniń alǵashqy nusqasyna ózgeris engizý týraly bıylǵy jyldyń 18 aqpany kúni qosymsha jańa redaktsııanyń qabyldanýy da latyn grafıkasyna negizdelgen qazaq tili álipbıiniń bolashaǵy jarqyn, ǵalymdar men mamandar tarapynan barshanyń kóńilinen shyǵatyn túbegeıli nusqa júıelený ústinde ekenin kórsetedi.

Sóz joq, latyn álipbıine kóshý - jaı álipbıdi aýystyra salý emes, ol biz úshin asa mańyzdy órkenıetti sheshim. Elbasy N. Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda atap kórsetilgendeı, «latynshaǵa kóshýdiń tereń logıkasy bar. Bul qazirgi zamanǵa tehnologııalyq ortanyń, kommýnıkatsııanyń, sondaı-aq HHІ ǵasyrdaǵy ǵylymı jáne bilim berý protsesiniń erekshelikterine baılanysty». Bul sheshim, sonymen birge, qazaq tiliniń óz ereksheligine saı dybystalý júıesin qalpyna keltirý, tabıǵı taza qalpyn saqtaý, basy artyq jat áripterden arylý, tilimizdiń úndestigine saı durys emle júıesin qalyptastyrýǵa múmkindik beredi. Qazaq tiliniń halyqaralyq bilim men aqparat keńistigine kirigýine, túbi bir túrk dúnıesimen rýhanı, mádenı, ǵylymı, ekonomıkalyq qarym-qatynasty keńeıtýge jol ashady...

***

Osy rette «Qazaq aqparat agenttigi» Ulttyq kompanııasy (qazirgi «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi) qazaq redaktsııasynyń 2004 jyldyń sáýir aıynyń ózinde memlekettik tildegi jańalyqtardy elimizde tuńǵysh ret latyn árpimen taratýdy qalaı júzege asyrǵany týraly sóz etkimiz keledi.

Bul ıdeıanyń áýelde ómirge kelýine - atajurttyń ár habaryna sýsap, yntyǵyp otyrǵan shet elderdegi qandastarymyzǵa Qazaqstan jańalyqtaryn qalaı jetkizsek eken degen janashyrlyq múdde túrtki bolǵan-dy. Syrttaǵy qazaqtardyń kóbi, ásirese Qytaıdaǵy qalyń qazaq tóte arab jazýyn, al Eýropa, Túrkııadaǵy qandastarymyz latynshany paıdalanatyndyqtan, biz qoldanyp júrgen kırıl árpin tanymaıdy. Іrgedegi Ózbekstan da birden latynshaǵa kóship ketkendikten, ol eldegi qazaqtyń keıingi tolqyny óz-ózinen latyn árpinde saýat asha bastady. Demek, shettegi qandastarymyz úshin Qazaqstan habarlaryn agenttik saıty arqyly latyn árpinde jetkizip turý tıimdi bolatyny anyq. Osy maqsatpen agenttiktiń kompıýterlik tehnologııa mamandaryna qazaq tilindegi jańalyqtardy avtomatty túrde tikeleı latynshaǵa aýystyratyn baǵdarlama jasaýǵa tapsyrys berilip, ol synaqtan ótip, kem-ketik jerleri túzetilgennen keıin, 2004 jylǵy sáýirdiń 14-inen bastap, latynsha saıtymyz tolyqqandy iske qosylyp ketken edi.

Endi qaı latynshany tańdadyq degenge kelsek, biz bul rette joǵaryda tilge tıek etilgen, áýeli «Ana tili», keıinnen «Egemen Qazaqstan» gazetterinde jarııalanyp, Elbasy nazaryna usynylǵan akademık Á.Qaıdardyń jobasyn, bir-eki árpine ǵana ózgeris engize otyryp, negizge alǵandy jón kórdik. Sol kezde Túrkııada osy álipbımen Jambyldyń jyrlary basylǵan eken, oqyǵanǵa aýyrlyq týdyra qoımaıtyny ańǵaryldy. Jáne sol nusqanyń jeńildigin búgingi kúnge deıin «QazAqparat» saıtynda latynsha shyǵyp turatyn saıttan da baıqaý qıynǵa soqpaıdy. Agenttiktiń bul latynshasy qazirgi kezde mamandar arasynda «QazAqparattyq nusqa» degen atpen belgili. (QazAqparattyń bul latynshasyn Elbasy Jarlyǵymen bekitilgen jańa álipbımen aýystyrý - qazaq tilin latyn grafıkasyna kóshirýdiń emlelik erejeleri ǵalymdar men mamandar tarapynan tolyq jasalyp bitkennen keıin ǵana júzege asyrý kózdelip otyr).

«QazAqparattyń» latynsha saıty dúnıege kelisimen bul bastama kópshiliktiń zor qoldaýyna ıe boldy. Ol qazaq tildi saıt oqyrmandary sanyn kúrt arttyrdy. Aqparat quraldary aıtýly jańalyqty: «QazAqparat» memlekettik tildegi habarlardy ınternet jelisinde latyn jazýymen shyǵarýdy qolǵa aldy», «QazAqparat» habarlaryn latyn árpimen tarata bastady», «QazAqparat» siresken seńdi buzdy» degen taqyryptarmen súıinshilep jatty. Basylym betterinde bul bastama - «shettegi 5 mıllıonǵa jýyq qazaqqa jasalǵan zor qurmet», «memlekettik til aıasyn keńeıtýge mol úles qosatyn joba», «keleshek - latyn álipbıinde, ınternet júıesinde qazaq tilindegi habarlardyń álemge ortaq árippen taralýy, sóz joq, syrttaǵy qazaqtar úshin úlken járdem», «bul álem qazaqtary ǵana emes, ortaq til men ortaq túsiniktegi túrk tildes baýyrlarymyz úshin de qajetti bastama, latyn álipbıi olardyń qazaqshany úırenýine de molynan járdem bereri anyq», dep joǵary baǵalap jatty.

Máselen, qazaqtyń qoǵamdyq oıy men rýhanııatynda óz orny bar Álıhan Báımen myrza: «QazAqparat» agenttiginiń qazaqsha habarlardy latyn jazýymen tarata bastaýy - onyń memlekettik til saıasatyna kórsetip otyrǵan úlken qoldaýy», - dep atap kórsetti. - Táýelsizdik alǵanyna 12 jyldan asyp, álemdik qaýymdastyqqa tanyla bastaǵan bizdiń memleketimizdiń Qazaqstan degen ataýyn dúnıe júzi basqasha, ıaǵnı qate, onyń orys tilindegi dybystalýymen, «Kazakhstan», ıaǵnı «Kazahstan» dep oqıdy. Ol árıne orys tilinen alynǵan ataý. Al bul ózimizshe durystaǵan qalpymyz. Áıtpese, áý basta álemge óz elimizdi múlde basqasha atpen tanytyp, «Kazakstan» dep te jazǵan kezimiz de bolǵan. Biz kazah ta, kazak ta emes, qazaqpyz ǵoı. Mine osy másele, qabyrǵamyzǵa batyp júrgende, Qazaq aqparat agenttigi sol olqylyqty tuńǵysh ret qalpyna keltirdi. «Qazaqstan» sózindegi «Q» qarpin latynshamen jazǵanda «Q» qarpimen órnektep, «Qazaqstan» dep jazdy. Demek, latyn jazýynyń salmaǵyn biletin álem jurtshylyǵy endigi jerde «QazAqparattyń» úlgisimen, Qazaqstannyń ataýyn durys aıtyp jazatyn bolady. Endi «QazAqparattyń» bul bastamasyn elimizdegi basqa da qoǵamdyq uıymdary men aqparat quraldary kóterip, odan ári damytsa quba-qup», - dedi ol baspasóz betinde bildirgen pikirinde.

Sondaı-aq bul jobany asa zor qýanyshpen qabyldap, birden júrekjardy lebizin bildirgen adamnyń biri - shettegi qazaqtar arasyndaǵy kórnekti tulǵa, talaı jyl Eýropadaǵy «Azattyq» radıosy qazaq bóliminiń basshysy qyzmetin atqarǵan qalamger Hasan Óraltaı aqsaqal bolǵan edi. Ol kisi sonaý Germanııanyń Mıýnhen qalasynan QazAqparat agenttigi qazaq redaktsııasynyń jetekshisine, ıaǵnı osy joldardyń avtoryna elektron poshta arqyly latynshamen jibergen hatynda: «Úlken isti bastap otyrsyzdar, syrttaǵy orys qarpin tanymaıtyn el Qazaqstannyń jańalyǵyn bile almaı qınalýshy edi, ǵanıbet boldy. Latyn qarpi bolashaqta dúıim túrk jurttarynyń birligine, yntymaqtastyǵyna qyzmet etýi tıis. Sol joldaǵy qadamdaryńyzǵa sáttilik tileımin», - dep alǵysyn bildirdi.

Biz de óz atymyzdan ol kisiniń jedel pikir joldaǵanyna raqmet aıtyp, jaýap hat jazdyq. «Siz sııaqty iri tulǵalardyń bizdiń bastamamyzǵa qoldaý jasaǵanyna rızashylyǵymyzdy bildiremiz. Sizdiń «Elim-aılap ótken ómir» atty kitabyńyzdy qyzyǵa oqydyq. Kóp nárseni baıqaǵyshtyńyzǵa, týyndyńyzdyń jelisin oqyrmandy jalyqtyrmaıtyndaı etip óre biletinińizge, ultyńyz úshin otqa túsetin erligińizge, kisilik kelbetińizge rıza boldyq... Álem qazaqtarynyń tilin, dilin, dástúrin umytpaı, birtutas halyq bolyp ómir súrgeni - bárimizdiń armanymyz. Biz de sol uly maqsat jolyndaǵy kúreske óz úlesimizdi qosýǵa umtylýdamyz», degen tilegimizdi bildirdik.

Bir qyzyq jaıt, biz bul hatymyzdy áýeli ózimiz qoldanyp júrgen kırıl árpimen jibergen edik. Erteńine Hasekeńnen habar kelip tur. "Jibergen hattaryńyzdy esh asha almadym, áripter tanylmaıdy", depti. Sol hatymyzdy dereý latyn­shaǵa aınaldyryp, qaıta jibergen edik, ile-shala "endi oqyldy" degen habar jetti. Artynsha bizdiń tarapymyzdan Ózi jóninde aıtylǵan pikirlerge rı­za­shylyǵyn bildirgen jaýap keldi

- - Hatyńyzdy alyp qýandym. Elden kelgen, qazaqtyq sana-senim ańqyǵan dúnıeler meni ylǵı da qýantady. Raqmet! - dep bastapty hatyn Hasekeń. - Sizdi syrtyńyzdan jaqsy bilemin. Siz ashqan «Ana tili» gazetiniń alǵash sany shyǵa bastaǵan kezdegi (Qazaqstan táýelsizdigin almaı turǵan shaqtaǵy) nómirlerin biz «Azattyq» radıosynda: «Qazaq tili endi qatarǵa qosylar» dep erekshe úmittenip, gazettiń ár nómiri jóninde radıoda arnaıy baǵdarlama berip, ony dáriptep tanystyrýshy edik. Táýelsizdiktiń aldynda Almatyǵa barǵanymda (1991 jyldyń kókteminde), jigitter maǵan gazettiń kollektsııasyn syılaǵan-dy...

- Latyn árpimen habar taratýǵa kirisýlerińiz, ınshalla, ıgilikti istiń bastamasy jáne kúndelikti, aptalyq gazetter men jurnaldarǵa da úlgi bolar dep úmittenemiz. Latyn árpimen shyqqan kitaptardy da kórermiz. Ózińiz de jaqsy biletindeı, bul latyn árpi orystanýǵa qarsy jaqsy qorǵan jáne ulttyq aqsha, taǵy basqalar sııaqty Reseı jaqtaǵy shekara kúzetshisi...

- Bul bastamaǵa eńbegi sińgen barlyq qazaqtyq qany, ulttyq sana-sezimi bar bar týystardy quttyqtaımyn. Analaryńnyń aq súti - ana tilderińdi ardaqtańdar, aıaq asty jaǵdaıdan qutqaryńdar, degen tilek bildiremin, - dep aǵynan jaryldy.

Hasen aqsaqal budan keıin de bizben tyǵyz qarym-qatynasta bolyp, óziniń maqalalaryn jiberip turdy. Qazaqstannyń aqparat quraldarynda QazAqparattyń latynsha saıty jóninde jyly lebizderin bildirip júrdi. Máselen, 2007 jyly «Egemen Qazaqstan» gazetinde shyqqan maqalasynda ol bylaı dep jazdy.

- Babalardan jetken "aýrý qalsa da, ádet qal­maıdy" degen máteldiń oryndy aıtylǵanyn óz ómir­imde kúnde kórip otyramyn. Uzaq jyldar boıy ra­dıo­da istep, habar taratqan jáne ony basqarǵan kezimde kúndiz-túni álemdegi barlyq basty aqparat agenttikterin qadaǵalap, olar jarııalaǵan habar-máli­metterdi salystyra otyryp irikteıtin jumys baby úırenshikti ádetke aınalypty. Jetpistiń orta­synan ótip, seksenge órlegen qazirgi zeınet dema­lysymdaǵy ómirimde de kún saıyn ınternettiń basynan turmaı, beıne burynǵy jumystaǵy kezim­degideı aqparat agenttikteri habarlaryn, baspasózde jazylǵandardy qadaǵalap oqımyn. Máse­len, aǵylshyn tilindegi basty aqparat agenttikterdi qysqasha sholyp ótkennen keıin, Túrkııaǵa aýysamyn. Ony bitirgennen keıin Qazaqstanǵa ótemin. Sonda birinshi qaraıtynym - "QazAqparattyń" latynsha saıty. Sol arqyly atamekende bolyp jatqan qyrýar jańalyqtardy kóp uzatpastan, jedel túrde bilip otyramyn. Týǵan el tynysynan jan-jaqty habar alýdan kemistik kórmeımin.

Alaıda, sonyń ózi, syrttaǵy bizder úshin azdyq eteti­nin de aıtqym keledi. Shynyn aıtqanda, ınternet áleminde shet elderde turatyn bizder ańsap júrip izdep oqıtyn qazaqshanyń aýqymy óte tar bolyp tur. Syrttaǵy bizder oryssha bilmeımiz. Ári alys shetelderde ómir súretin qazaqtardyń bári derlik Qazaqstandaǵy qazirgi kırılshe qarippen jazyl­ǵandardy oqı almaıdy. Sondyqtan da osydan birne­she jyl buryn "QazAqparat" qazaq tilindegi habar­lardy latyn áripterimen de tarata bastaǵanda, qýa­nyshym qoınyma syımaı, "QazAqparat" qazaq tilin­degi habarlardy latynsha tarata bastady dep jan-jaq­qa jar saldym, "QazAqparat" basshylyǵyna qut­tyqtaý hat joldadym. Ol hatyma agenttiktiń qazaq redaktsııasyn basqaratyn Jarylqap Beısenbaıuly jaýap qaıyrǵan-dy. Keıinnen bir-eki maqalam da jaryq kórdi.

Sodan beri shettegi bizder, endi Qazaqstan qashan "orys árpi" kırıllsheden latynshaǵa óter eken, qashan Qazaqstannyń qazaq tilindegi gazet-jurnal­daryn latyn áripterimen oqyr ekenbiz, qashan Qazaqstan otarshyldyq óktemdik kezinde erikten tys boı­sundyrylǵan jaǵdaıdan qutylar eken dep armandaýmen kelemiz. Ol dáme-armanymyz Elbasy Nursultan Nazarbaı myrzanyń osydan birneshe jyl buryn latyn árpine kóshý týraly máseleni kótergennen keıin tipten kúsheıe tústi. Biraq ol da ber jaǵyndaǵy atqarýshy oryndardyń, on bes jyldan astam ýaqyt buryn: "Qazaq tili - memlekettik til, pálenbaı jyldan bastap Qazaqstanda barlyq is qaǵazdary qazaqsha bolady", - dep jarııalaǵan zań-qaýlylary sııaqty iske aspaı, sóz júzinde qala bermese eken, deımiz.

1991 jyldyń maýsym aıynan bastap, 1997 jylǵa deıin jumys babymen Qazaqstanǵa 12 ret bardym. Ol kezde Almatyda qazaq tilindegi gazet-jýrnaldar ár dúńgirshekten tabyla beretin-di. Arada 7-8 jyl ótkennen keıin 2005 jyly jáne bıyl (2007 jyldyń sáýir aıynda) Qazaqstanǵa barǵanymda, Almatyda qazaq tilinde gazet-jurnal taba almadym. Qazaqsha gazet izdep arnaıy túrde Almaty áýejaıyna da bardym. Qasyma oryssha biletin kisilerdi ertip júrip izdedim. Joq! 2005 jyly Qazaqstanǵa barǵanda, otarbamen (poıyzben) Almatydan Túrkistanǵa jáne Almatydan Astanaǵa soǵyp qaıttym. Jolda bir-birimen oryssha sóılesip turǵan qazaqtardy áńgimege tartyp: "Qazaqtyń qazaqpen oryssha sóılesýi uıat emes pe?", dedim. Soǵan baılanysty olarǵa Elbasy Nursultan Nazarbaıdyń "Qazaq qazaqpen qazaqsha sóılessin" degen oryndy sózin eskerttim. Oǵan olar: "Aldymen Parlamenttegi qazaq depýtattar jáne qazaq mınıstrler qazaqsha sóılesip, elge úlgi bolsyn...", dep jaýap qaıyrdy.

El bolyp ómir súrýdiń túıini - ana tili ekeni daýsyz.

"QazAqparattyń" latyn áripterimen habar taratýy óte durys baǵyt-bastama boldy. Elbasy másele kótergennen keıin, qazir qazaq latynshasyna ótýdiń tıimdi joldary, utymdy qaripter júıesi tańdalyp jatqanynan habardarmyn. Menińshe, eldiń kózi úırene berý úshin, osyǵan deıin ǵalymdar men mamandar suryptap úlgergen latynsha qarip túrin qazaq tilinde shyǵatyn gazet-jýrnaldardyń birtindep paıdalana bergeni de durys sııaqty kórinedi. Máselen, "Egemen Qazaqstan" gazeti ár kúni bir betin latyn áripterimen shyǵarsa, basqalarǵa úlgi bolýmen qatar, tarıh aldynda da úlken bedel ıelener edi, dep oılaımyn (Egemen Qazaqstan. 2007-11-06).

Qazaq aqparat agenttiginiń 2004 jyldan bastalǵan latyn árpindegi saıt ashý bastamasyn, kóp uzamaı-aq elimizdiń basqa da aqparat quraldary qoldap áketkeni málim. Búginderi birshama saıttardyń latynsha qosymshalarymen shyǵyp otyrǵany, sonyń dáleli. Bul bir jaǵynan, oqyrman tarapynan osy álipbımen aqparat alý suranysy áýelden bar ekenin baıqatsa da kerek.

ıAkı, Elbasynyń «Qazaq tili álipbıin kırıllıtsadan latyn grafıkasyna kóshirý týraly» Jarlyǵy da qazirgi zamandaǵy álemdik damý úderisteriniń talabyna saı der kezinde qolǵa alynǵan, elimizdi kemel bolashaqqa qol sozýǵa umtyldyratyn jarqyn baǵdarlama. Sol Jarlyqqa sáıkes, qazirgi kezde qazaq álipbıiniń latyn tańbasyndaǵy biryńǵaı standartty nusqasyn túbegeıli júıeleý, jańa emle erejelerin qalyptastyrý, latyn álipbıine úıretetin mamandar men mektep oqýlyqtaryn daıyndaýǵa kirisý jumystary kezeń-kezeńimen qolǵa alynyp atqarylyp jatyr. Elimizde 2025 jylǵa qaraı is qaǵazdary, merzimdi basylymdar, oqý quraldary, bárin de latyn álipbıimen basyp shyǵara bastaý júzege aspaq.

Al Qazaq aqparat agenttigi jáne onyń bastamasyna ún qosqan basqa da aqparat quraldarynyń memlekettik tildiń qoldanylý aıasyn arttyrý, álem qazaqtaryna atajurt tynysynan jan-jaqty habardar etý maqsatyn kózdeı, áldeneshe jyldar buryn latynsha saıttar ashqanyn - búgingi kúnderi elimizdiń saıası, qoǵamdyq ómirindegi tarıhı oqıǵaǵa aınalyp otyrǵan «Qazaq tili álipbıin kırıllıtsadan latyn grafıkasyna kóshirý týraly» Elbasy Jarlyǵyna deıingi daıyndyqtyń bir parasy retinde qabyldar edik.

***

«QazAqparattyń» memlekettik til aıasyn keńitý múddesin kózdegen sol bastamasynyń latynsha jobadan keıin de óziniń sabaqtas jalǵasyn tapqany belgili. 2009 jyldyń qazan aıynan bastap, ulttyq agenttiktiń qazaq tilindegi materıaldary tóte arab jazýymen de taratyla bastady. Qytaıdaǵy 2 mıllıonǵa jýyq qazaqty atajurtpen ańsata qaýyshtyrǵan bul bastama da óz maqsatyna jetti. «QazAqparattyń» ana tilindegi oqyrmandar sanyn kúrt arttyrǵan tóte jazý jobasy, sońyra odan ári damytylyp, tóte jazýmen shyǵatyn «Qazaq rýhanııaty» atty ádebı, mádenı, eltaný portalyn ashýǵa ulasty.

Portaldyń «Qazaq tarıhy» aıdarynda qazaq tarıhynyń ǵylymı negizdelgen yqsham taraýlary, ótkenimizge qatysty tartymdy maqalalar beriledi. «Ádebıet jáne óner» aıdarynda qazaq ádebıeti men óneriniń máseleleri, belgili qalamgerler men óner ıeleri týraly maqalalar, olarmen ótkizilgen suhbattar usynylady. «Ulttyq salt-dástúrler» aıdarynda halqymyzdyń baı ádet-ǵuryptaryna baılanysty málimetter nazarǵa tartylady..«Ata-tek shejiresi» aıdarynda qazaq shejiresiniń tııanaqty saraptaýdan ótken nusqalary jarııalanady. Sondaı-aq «Áńgime álemi» (Qazaq áńgimeleriniń antologııasy) aıdarynda qazaq prozashylarynyń tańdaýly áńgimeleri iriktelip ázirlenedi. Qazirdiń ózinde onda 60-taı jazýshynyń 300-ge jýyq áńgimesi ornalastyrylǵan. «Jeti ǵasyrdyń jyr jelkeni» (Qazaq poezııasynyń antologııasy) aıdarynda Qaztýǵan jyraýdan búgingi kún aqyndaryna deıingi jeti ǵasyr aralyǵynda dúnıege kelgen tańdamaly óleńder jınaqtalǵan. Qazirge deıin 90-daı aqynnyń 900- ge jýyq óleńi ornalastyrylyp otyr. «Balaýsa» (Balalar ádebıeti) aıdarynda - qazaq ertegileri men ańyzdary, taqpaqtar men jańyltpashtar, oıyn óleńderi, baldyrǵandarǵa, mektep oqýshylaryna arnalǵan jyrlar men áńgimeler toptastyrylǵan. «Dástúrli ánder men kúıler» (Qazaq ánderiniń antologııasy) aıdarynda qazaq kúıleriniń tarıhy, erekshelikteri, kúı ańyzdary týraly materıaldar, dástúrli áńder týraly zertteýler salynady. Portaldyń bar aıdarlarynyń materıaldary udaıy tolyqtyrylyp otyratyndaqtan, oqyrman qazaq rýhanııatynyń jan-jaqty jańalyqtarymen, jańa týyndylarmen ylǵı da qaýyshý qýanyshyna bólenedi....

Jarylqap BEISENBAIULY,

pýblıtsıst, zertteýshi, "Qazaq aqparat agenttigi"

ulttyq kompanııasy qazaq redaktsııasynyń

1997-2011 jyldardaǵy bas sarashysy