Jarııasyz jaqsylyq olardyń ómirin ózgertti
Atqumar Maqsat
Maqsat Erkebaevtyń oqıǵasyn AQSh-ta júlde alǵan «Shekteýsiz úmit» atty derekti fılmniń tanystyrylymynda alǵash estidik.
Fılmge arqaý bolǵan bes keıipkerdiń biri - osy Maqsat. Tserebraldy sal aýrýymen týǵan balanyń Jańa jyl aldynda tilegen armany oryndalyp, jylqy terapııasyna qol jetkizgen. Anasy Aqmaral Slamaova sol bir qýanyshty sátti bizge qysqasha baıandap berdi.
- 1,5 jastan bastap Maqsat aınalasyndaǵy búkil zatty, búkil adamdy «at» dep atady. Tili «at» degen sózben shyqty. Byltyr balamyz Jańa jylǵa tilek jazǵanda atty jaqsy kóretinin aıtypty. Sol tilegi jetse kerek, shotyna 100 myń teńge tústi. Bul - ákesine qamshy boldy. Ústine ózi aqsha qosyp, balamyzǵa at alyp berdik. Birneshe aı boıy aılyǵynan artylǵan aqshany jınap, mal bazarynan jýas at satyp aldy. Qazir ulymyzdyń bos ýaqyty attyń ústinde ótip júr. Maqsattyń ózi oǵan Taıbýryl dep at qoıdy. Qazir Taıbýrylyna minip, dostarynyń kómegimen taı kókparda salym sala bastady, - deıdi ol.
Borandy kúni aýystyrylǵan búırek
14 jastaǵy Anel Dnekeshevanyń oqıǵasyn Kazinform byltyr jazǵan. Balalyq shaǵynyń 2 jyl 4 aıyn úzdiksiz aýrýhanada ótkizgen naýqas Jańa jyldyń shyrsha merekesinde ózine jańa búırek tileıdi. Sol tileginiń oryndalǵan sáti de qyzyq. Týra bir jyldan keıin 30 jeltoqsanda donor tabylady. Kútý paraǵyna Anelden buryn tirkelgen naýqas kún raıynyń kesirinen jete almaı, kezek tıedi. 1980 jylǵy marqumnyń týystarynyń keńpeıil nıetiniń arqasynda 5 birdeı naýqas ómirin uzartýǵa múmkindik alady. Boranda ushaq ushpaı, Pavlodardaǵy donordyń aǵzasy Astanaǵa poıyzben 14 saǵatta jetkiziledi.
Aneldiń qazirgi jaǵdaıyn bilý úshin anasyna habarlasqanbyz. Byltyr qyzynyń sýreti BAQ pen áleýmettik jelide taraǵannan keıin qatty aýyrǵanyn aıtyp, bul joly sýretin jarııalamaýymyzdy ótindi. Anel Kazinform arqyly qazaqstandyqtarǵa jańa jylǵa tilegin jetkizýimizdi ótingen.
«Sálemetsizder me? Men, Dnekesheva Anel, sizderge óz qoldaýymdy jáne halimdi bildirgim keledi. Buıyrsa 31 jeltoqsanda búırek aýystyrǵanyma 1 jyl bolady. Qazir mende bári jaqsy, búıregim jaqsy istep tur, analızderim de oıdaǵydaı. Dáriniń bárin ýaqytynda iship júrmin.
Maǵan tilekshi bolǵan barsha janǵa alǵysym sheksiz. Sizderdi kele jatqan 2025 jylan jylymen quttyqtaımyn! Jańa jylda sizderge densaýlyq, mol baqyt tileımin! Qýanyshty kúnderimiz kóp bolsyn! Em qabyldap jatqan jandarǵa, shydamdylyq tileımin, Alladan úmitterińizdi úzbeýlerińizdi suraımyn. Jańa jylda ǵajaıypqa jáne qýanyshqa toly kúnderińiz kóp bolsyn. Іzgi nıetpen Anel», - dep jazady qaısar qyz.
Ahmet Baıtursynulynyń jıeni
Ahmet Baıtursynulynyń jıeni Aıman Baısalovanyń jaısyz baspanada turyp jatqanyn eń alǵash Alash ardaqtysynyń 150 jyldyq mereıtoıy qarsańynda Kazinform jazǵan edi.
Ǵalymnyń eńbekteri men shyǵarmalaryn akademııalyq basylymǵa daıarlaǵan toptyń jetekshisi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Aıgúl Іsmaqova redaktsııamyzǵa bergen suhbatta qazaqtyń qaltaly azamattaryna úndeý de tastaǵan edi.
Keıin ol máseleni Egemen Qazaqstan gazeti kóterdi. Kúzde kóterilgen másele jeltoqsan aıynda sheshimin taýyp, 17 jeltoqsanda Almatydan aqjoltaı habar jetti. Qaıyrymdy jandar ult ustazy urpaǵynyń jańa páterge kirýine yqpal etken bolatyn. 2023 jyldyń qańtarynda Aıman Baısalova sý jańa baspanasyna kirip, Ahmet atasyna quran baǵyshtaǵanyn estip, qýandyq.
Asyldyń synyǵyna sol úıdiń qanshalyqty jaıly baspana bolǵanyn bilý úshin qolyndaǵy qyzy arqyly telefonmen tildeskenbiz. Aıman apamyzdyń úni eki jyl buryn Almatyda jolyqqan kezdegiden sharshańqy, báseńdep qalǵandaı estildi. Sóılese kelip, úni báseń tartqanymen, kóńili oıdaǵydaı ekenine kóz jetkizdik.
- Jańanyń aty jańa emes pe? Burynǵy páterimiz eski ári eń ústińgi qabatta bolǵandyqtan shatyrdan sý tamatyn. Myna páter jyly. Aýlasy da tynysh. Óńsheń otbasyly adamdar turady. Týra janymyzda dárihana bar. Qyzym qolyma kelgen, búkil kútimim sonyń moınynda. Igiliktiń erte-keshi joq. Ahmet atamnyń rýhyn qurmettep, urpaǵy retinde kómek qolyn sozǵan, osy páterdiń berilýine tikeleı sebepker bolǵan Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevqa alǵys aıtamyn. Qazir sol adamǵa óz balamnyń tileýin tilegendeı tilekshi bolyp otyrmyn, - deıdi Aıman apa.
Biz oqıǵasyn baıandaǵan úsh adam da Prezıdenttiń jarııasyz jasaǵan jaqsylyǵyn kórgen jandar. Birine tikeleı óz qolymen kómek berse, birine jyly sózimen demeý bolǵan.
Al elimizdiń túkpir-túkpirinde eshkimge jar salyp, jarııa etpeı-aq, qolyndaǵy az ǵana dúnıesin bólisip, qamqorlyq jasap júrgen otandasymyz qanshama? Qazaq halqynyń boıynda bir-birine degen qamqorlyǵy, jalpy adamzatqa degen meıirimi joıylmaǵanyn jyldyń basyndaǵy tasqyn kezinde óz erkimen elge kómek qolyn sozǵan belsendiler, keshe ǵana Aqtaý túbinde bolǵan ushaq apatynan keıin qan tapsyrýǵa kezekke turǵan mańǵystaýlyqtar taǵy bir dáleldedi.