Jarasbaı Súleımenov: Memlekettik til máselesi – ardyń isi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Memlekettik tildi damytý úshin atqarylyp jatqan is-sharalar az emes. Qajet qarjy da bólindi, tıisti jumystar da júrip jatyr. Biraq, áli de sheshilýi tıis máseleler jetkilikti. Memleket basshysy «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan «Táýelsizdik bárinen qymbat» degen maqalasynda bul taqyrypqa keńinen toqtalǵany barshaǵa málim. Qoǵam qaıratkeri Jarasbaı Súleımenovpen áńgimelesip, memlekettik til tóńiregindegi oıyn bilgen edik.


Jarasbaı Qabdollauly, Memleket basshysynyń «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan «Táýelsizdik bárinen qymbat» degen maqalasynda ulttyq múdde, memleketshildik máselesi keńinen aıtylǵan. Jalpy, osy maqalaǵa qatysty pikirińizdi bildirseńiz.

– Osy ýaqytqa deıin Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń « Táýelsizdik bárinen qymbat» degen maqalasyna qyzyǵýshylyq tanytyp, pikir bildirgender az bolǵan joq. Jazýshynyń balasynyń oıy men qalamynan týǵan eńbekti men de yqylas qoıa oqyp shyqtym. Óz basym maqala deýge qımaı, baǵdarlamalyq sıpaty basym kesek dúnıe dep baǵalap otyrmyn. Memleket basshysy halqyna usynǵan jańa eńbeginde elimizdiń tarıh turǵysynan alǵanda, kózdi ashyp-jumǵandaı qas-qaǵym sát – otyz jylda aýyz toltyryp aıtarlyqtaı birtalaı ıgilikterge olja salǵanyn, qaıta jańǵyrǵan qazaq memlekettiginiń, ata-babalarymyz ańsaǵan azattyqtyń tuǵyry nyǵaıa túskenin áıgileıtin derekter men dáıekterdi molynan keltirgen.

Iá, ótken kezeńniń aýyrtpalyqtary az bolǵan joq. Sol syndardyń bárinen súrinbeı óttik, muratymyzǵa jettik. Shyqqan bıigimizdi baǵalar, qol jetkizgen tabystarymyzdy saralar bolsaq, kóshten qalǵan joqpyz dep maqtanyshpen aıta alady ekenbiz. Az ǵana ýaqyttyń ishinde uly dalanyń tósinde jańa memleket qurylyp, onyń tıimdi basqarý qurylymdary qalyptasty. Al munyń ózi ómirimizdiń barlyq salalaryn jedeldete jańǵyrtý, eldigimizdi nyǵaıtyp, bolashaqqa nyq qadam jasaý baǵytyndaǵy is-qımylymyzǵa tyń serpin berdi. El de, adam da ózgerdi, ómirdiń qaı salasy bolmasyn, ózgeshe sıpat alyp, jańa arnaǵa tústi. Biraq oǵan basymyz aınalmaýy kerek. Óıtkeni, bizdiń táýelsizdigimizdiń áli beli bekip, buǵanasy qataıa qoıǵan joq. Otyz jylda biraz belesterdi baǵyndyrdyq desek te, alda kezegin kútip turǵan ister, tarqatylmaǵan túıinder az emes. Demek, aldaǵy kezeńde táýelsizdigimizdi baıandy etý jaǵyn kóbirek oılaýymyz kerek, Qasym-Jomart Kemeluly atap kórsetkendeı, qýatty eldiń ıesi jáne kemel halyq bolý úshin saıası-ekonomıkalyq reformalardy jáne sanany jańǵyrtý úderisin jalǵastyryp, zaman talabyna beıimdelgen ulttyń jańa bolmysyn qalyptastyrýymyz qajet. Sonda ǵana tarıhta esesi ketken qazaqtyń baǵy janady.

– «Biz táýelsizdik dáýirinde ana tilimizdi damytý úshin barlyq jaǵdaıdy jasadyq»,–dedi Prezıdent maqalasynda. Biraq, áli kúnge deıin ana tilimizdi tórge shyǵara almaı kelemiz. Osyǵan qarap otyryp, otarlyq sanadan áli arylmadyq pa, degen suraq týyndaıdy. Buǵan basqa ne kedergi, siz ne oılaısyz?

– Prezıdenttiń «Biz táýelsizdik dáýirinde ana tilimizdi damytý úshin barlyq jaǵdaıdy jasadyq»,–degen sózderine men de qosylamyn. Táýelsizdik jyldary bizdiń elimizde memlekettik tildi damytýdyń alǵysharttary jasaldy, ony kezeń-kezeńmen damytýdyń belgili bir júıesi qalyptasty, qulashty keń sermep qyrýar is tyndyrýǵa, týǵan tilimizdi damytýǵa qatysty máselelerdi shyǵarmashylyq turǵydan sheshýge múmkindik beretin quqyqtyq keńistik paıda boldy. Qazaq tiliniń memlekettik mártebesi týraly konstıtýtsııalyq qaǵıdamyz bar. «Til týraly» Zańymyz da bar. Sonyń nátıjesinde, qazaq tiline degen qoǵamnyń kózqarasy aıtarlyqtaı ózgerip, ony damytý, qoldanys aıasyn keńeıtý baǵytynda qyrýar ister atqaryldy, sóıtip, memlekettik til óz damýynda jańa satyǵa kóterildi. Onyń bárin bappen, baıyppen, qasıetti qazaq topyraǵyn ejelden ózimizben birge mekendep kele jatqan basqa etnostardyń aldyndaǵy jaýapkershiligimizdi sezine, «Kelisip pishken ton kelte bolmas» degen qaǵıdany ustana, ara-tura «sher tarqata», eki adym ilgeri bir adym keıin shegine júrip atqardyq. Jalpaq elge jaı da málim sol isterdi tizbelemeı-aq qoıaıyn, olardyń bárin kózi barlar kórip otyr, sanasy barlar sezip otyr.

Qazir til máselesinde qolymyzdy baılap-matap otyrǵan zań, qazaqsha sóılemeńder, sol sııaqty qazaq mektebin ashpańdar, sapaly qazaq tili oqýlyqtary men ádistemelik quraldaryn shyǵarmańdar dep otyrǵan eshkim joq. Qasym-Jomart Kemeluly ananyń aq sútimen boıymyzǵa daryǵan qasterli tilimiz egemendigimizdiń máńgilik úshtaǵanynyń biri ekenin atap kórsetti. Sol úshin de ony kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýymyz kerek.

Osy arada sál sheginis jasap, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń týǵan tilimiz týraly aıtqan oı-tujyrymdarynyń bir parasyn eske sala keteıin.Nursultan Ábishuly Táýelsizdiktiń eleń-alań shaǵynda«Tarıh tol­qy­nynda» dep atalatyn kitabynda: «Daýǵa salsa al­mastaı qıǵan, ómirdiń kez kelgen oraıynda ári qarýy, ári qal­qany bolǵan, ári baıyrǵy, ári máńgi jas, otty da oınaqy ana tilinen artyq qazaq úshin bul dúnıede qymbat ne bar eken? Árıne, odan qymbat eshteńe joq dep aıtýǵa bolady. Ǵasyrlar boıy qazaqtyń ult retindegi mádenı tutas­tyǵyna eń negizgi uıytqy bolǵan – onyń ǵajaıyp tili» dep jazsa, keıin de «Qazaq qazaqpen qazaqsha sóılessin», «Qazaqstannyń bolashaǵy – qazaq tilinde», «Biz barsha qazaqstandyqtardy biriktirýdiń basty faktorlarynyń biri – elimizdiń memlekettik tilin, qazaqtardyń ana tilin odan ári damytýǵa kúsh-jiger jumsaýymyz kerek», «Ózimiz ana tilimizde sóılemeıinshe, ózge eshkim de bul tildi shyndap qurmetteı qoımaıtynyn túsinýge tıispiz. Bul rette, eń aldymen qazaq azamattarynyń namysyna salmaq salmaı bolmaıdy. Ana tilin bilmeý qazaq azamaty úshin uıat sanalýǵa tıis», «Búkil qoǵamymyzdy toptastyryp otyrǵan memlekettik til retinde qazaq tilin oqytý sapasyn arttyrý qajettigine erekshe nazar aýdarǵym keledi. Halyqaralyq tájirıbelerge súıene otyryp qazaq tilin oqytýdyń qazirgi zamanǵy ozyq baǵdarlamalary men ádisterin ázirlep, engizý qajet. Memlekettik tildi tıimdi meńgerýdiń eń úzdik, ınnovatsııalyq ádistemelik, praktıkalyq oqý-quraldaryn, aýdıo – beınematerıaldardy ázirleý kerek», «...memlekettik tildi meńgerý – Qazaqstan Respýblıkasynyń árbir aza­matynyń paryzy. Úkimet, ózge de mem­lekettik, jergilikti ókildi jáne atqarýshy organdar Qazaqstan Respýblıkasynda memlekettik tildi barynsha damytýǵa, onyń halyqaralyq bedelin nyǵaıtýǵa mindetti» degen talap-tilekterin únemi aıtyp otyrdy.

Súıinishtisi sol, Qasym-Jomart Toqaev ta el tizginin qolyna alǵannan beri bul máseleni udaıy nazarynda ustap, namysty qamshylaýmen keledi. «Memlekettik tildi bilý – Qazaqstannyń árbir azamatynyń paryzy. Mindeti dep te aıtýǵa bolady. Osy oraıda men barsha qazaqstandyqtarǵa, onyń ishinde qazaq tilin áli jete meńgermegen otandastaryma úndeý tastaǵym keledi. Jastar aǵylshyn tilin nemese basqa da tilderdi az ǵana ýaqytta meńgere alatynyn kórip otyrmyz. Tutas býyn almasqan osy jyldarda qazaq tilin úırengisi kelgen adam ony áldeqashan bilip shyǵar edi. Halqymyzda «Eshten kesh jaqsy« degen sóz bar. Eń bastysy, ynta bolýy kerek» dep jazdy joǵaryda ózimiz áńgime etken maqalasynda Prezıdent.

Baıqap otyrǵan shyǵarsyz, aıtýda kemdik joq. Olaı bolsa, týǵan tilimizdiń aıaǵyn tusap, baǵyn baılap otyrǵan ne? Qazaq – ǵasyrlar boıy bodandyqtyń qamytynan qutyla almaı, teperishti kóp kórgen halyq. Onyń sarqynshaqtaryn joıý úshin kóp ýaqyt kerek dep oılaımyn. Osy rette sanada ózgerister týǵyzatyn tetikterdi iske qosa almaı otyrǵanymyz shyndyq. Bir ǵana másele – otyz jylda otarsyzdanýdyń tońy sógilgen joq. Sodan da jasqanshaqpyz, ulttyq múdde utatyn jerde sheginshektep turamyz. Bir sózben aıtqanda, áli ult retinde uıysa almaı jatyrmyz. Sol sııaqty, Alash arystarynyń murasyn tıisinshe baǵalap, búgingi jas urpaqty solardyń úlgisinde tárbıelesek, upaıymyz túgel bolar edi.

– Qazaqy aýyldarda til máselesi buryn da bolǵan joq. Biraq, qala qazaqtarynyń ana tilimizge qurmet kórsetpeıtini, orys tilinde ǵana qarym-qatynas jasaıtyny jasyryn emes. Tipti, balalaryn orys mektepterine bergenin maqtan tutatyndar da bar. Osylaı kete berse, memlekettik til damýdyń ornyna keri ketpeı me?

Alashtyń ardaqty uldarynyń biri Júsipbek Aımaýytuly: «...Qara halyqtyń mádenıetti bolýynan mádenıetti kisiniń qazaq bolýy qıyn» degen eken. Jańa aıttym ǵoı, bizdiń týǵan tilimizdiń damýyna syrttan eshkim qysym jasap jatqan joq. Bárine «Tildi satý týǵan anańdy satýmen birdeı» ekenin túsinbeı, ǵulama ǵalym Ahmet Baıtursynulynyń osyndaı jaǵdaıdan saqtandyryp: «Alashqa aty shyqqan azamattar! Kósemdikterińdi adaspaı, túzý isteńder! Sender adassańdar, arttaryńnan Alash adasady» degen eskertýine qulaq aspaı kele jatqan, anasynyń áldıi qulaǵynda qalmaǵan, besiginde ana tiliniń ýyzyna qanbaǵan óz baýyrlarymyz kináli.

Sonda ne isteýimiz kerek?

–Tarıhtyń ózindeı, babalardyń kózindeı el bastaǵan kósemderdiń tili, sóz bastaǵan sheshenderdiń tili – qazaq tilin tórge shyǵaramyz desek, qazaq bolýymyz, úıde de, túzde de qazaqsha sóıleýimiz, balalarymyz ben nemerelerimizdi osyǵan tárbıeleýimz kerek. Prezıdentimiz aıtyp otyrǵandaı, týǵan tilimizge degen nıetimiz túzý bolý kerek. «Nıettiń durys bolýy qazaq tilin meńgergisi keletin adamdarǵa da, osy maqsatqa jetýge jaǵdaı jasaıtyn Úkimetke de baılanysty». Men ózim Prezıdenttiń osy sózderin Úkimetke bergen naqty tapsyrmasy dep túsindim. Osydan keıin Úkimet Memlekettik tilge qatysty jedel-ǵabyl naqty sharalar belgilep, bıliktiń barlyq býyndaryn qozǵalysqa keltirýi kerek.

Biz sózge kelgende kósilip, iske kelgende kibirtikteı beretin jaman ádetimizden de aryla almaı kelemiz. Kóbik sózben týǵan tilimizdiń kósegesin kógerte almaıtynymyzdy túsinetin mezgil jetti. Bizge naqty ister qajet. Taǵy da aıtamyn, oǵan Úkimet, qolynda bıligi bar azamattar uıytqy bolýlary kerek. Saıyp kelgende, munyń ózi ulttyń rýhyn kóterý degen sóz.

– Jańa «Alashqa aty shyqqan azamattar! Kósemdikterińdi adaspaı, túzý isteńder! Sender adassańdar, artaryńnan Alash adasady» degen Ahmet Baıtursynovtyń sózin eske saldyńyz. Halyqtyń kóshin bastaýshy kósemderi – zııaly qaýym ókilderi ekeni belgili. Bizdiń zııaly qaýym qanshalyqty túzý jolmen kósh bastap keledi degen oıdasyz?

– Til máselesine kelgende zııaly qaýym ókilderine kiná taǵýǵa bolmaıdy. Tek bizde solardyń janaıqaıyna qulaq asý jaǵy kemshin. Desek te, qazir kimniń zııaly ekenin, kimniń zııandy ekenin ajyratý qıyn. Bir ǵana mysal keltireıin, bizdiń elimizde júzge, rýǵa bóliný órship barady. Sonyń otyn kósep júrgender – qarapaıym halyq emes, zııalysymaqtar. Qazir zııalymyn degen adamdardyń arasynda «túlki tymaqty» kıip alyp, sonyń salmaǵyna shydaı almaı súrinip-qabynyp júrgender kóp. Qanshama ýaqyt ótse de, Alash arystarynyń, Maǵjannyń, Smaǵuldyń oryndary úńireıip bos tur.

–Kóshelerdegi qazaqsha jarnamalar men habarlandyrýlardaǵy qateden kóz súrinedi. Tipti, qazaq tilin mazaq tiline aınaldyryp jiberdi. Osyny tizgindeýge bola ma?

– Keıde biz asyra siltep, kez kelgen máselege Parlament pen Úkimetti qystyryp, kinálap jatamyz. Bul negizi, siz ben bizdiń belsendiligimizge de qatysty másele. Mysaly, bizdiń Qyzyljarda osyndaı keleńsizdikterdi baıqasa, eleýsiz qaldyrmaı, tıisti uıymdardyń nazaryna jetkizip júretin azamattar bar. Olardy jurt, álgindeı sapasyz ónimder shyǵaratyndar da biledi, kádimgideı qaımyǵady. Sonyń nátıjesi bolýy kerek, sońǵy kezderi jaǵdaı birshama jaqsarǵany baıqalady.

–Memlekettik jáne kvazımemlekettik mekemelerde qujat aınalymy áli orys tilinde júredi. Keıbirinde qazaqshasy bolýy da múmkin, biraq, ondaǵy qazaqsha adam balasy túsinbeıtin deńgeıge túsip ketken. Buǵan ár mekemeniń basshysy jaýapty bolýy kerek shyǵar? Siz qalaı oılaısyz?

Memlekettik tilge qatysty máselelerge Alashtyń barlyq azamattary bilek sybana kirisse, tabystarymyz budan da tolymdy bolar edi-aý degen oı da kókirekte saırap turǵanyn qalaı jasyramyz. Áttegen-aıy, barlyq jerde birdeı osyndaı nysanaly jumystyń jalaýyn jelbirete almaı kelemiz. Іs qaǵazdaryn memlekettik tilge kóshirýdiń jaıyna nazar aýdarǵan adamnyń da osyǵan kóz jetkizeri anyq. Prezıdenttiń 2006 jylǵy 30 mamyrdaǵy №127 Jarlyǵyna sáıkes elimizdiń barlyq óńirlerinde is júrgizýdi, eseptik-statıstıkalyq, qarjylyq jáne tehnıkalyq qujattamany kezeń-kezeńmen memlekettik tilde júrgizýge kóshirý qolǵa alynyp, júzege asyrylýǵa tıis bolatyn.

Sóıtip, jergilikti ókildi jáne atqarýshy organdar osydan 15 jyl buryn is qaǵazdaryn memlekettik tilde júrgizýge kóshti... Qaǵaz júzinde. Іs júzinde osylaı bolyp jatsa, qol soǵyp qýanarlyq-aq jaǵdaı. Másele, mine, osynda bolyp otyr. Qaǵaz júzinde bárin tastaı qylyp qatyryp tastaǵandar iske kelgende tasbaqa júristen tanar emes.

–Bálkim, biz tek teris jaǵyn ǵana kórsetip otyrǵan shyǵarmyz. Bálkim, osydan 5-10 jyl burynǵyǵa qaraǵanda memlekettik tildiń qoldanysy jaqsarǵan shyǵar? Álde olaı emes pe?

Árıne,aýyzdy qý shóppen súrte berýge bolmaıdy, táýelsizdik jyldary tutastaı elimiz sııaqty, qazaqtyń tili de jedel damyp, tuǵyry bıikteı tústi. Bir ǵana mysal keltireıin, osydan jıyrma jyldaı buryn Petropavl qalasynda bir-eki ǵana qazaq mektebi bolsa, qazir olardyń sany onǵa jetti. Olardyń ishindegi eń úlkeni – Abaı atyndaǵy gımnazııada qazir 1200 oqýshy bilim alýda. Bir mezgilde 400-500 oqýshy partaǵa otyratyn basqa mektepterde balalar eki aýysymda oqıdy. Bul neni kórsetedi? Bul – Soltústik Qazaqstan oblysynda memlekettik tildiń ómirimizge dendep ene bastaǵanyn dáleldeıdi. Buǵan qalaı qýanbaısyń?!

–Bardy bar deýimiz kerek deısiz ǵoı.

Durys aıtasyz,«joq, joq» dep atqarylǵan isterdi kórmeý, jylap-syqtaı berý jigerdi jasytady, senimge selkeý túsiredi. Ásirese, tal shybyqtaı jaıqalyp ósip kele jatqan jastardy adastyrady. Tipti, munyń ózi uıat! Bul - dármensizdiktiń kórinisi. Bizdi búgin qol jetkendi baıandy etý úshin endi ne isteýge tıispiz degen oı kóbirek mazalaǵany jón. Til máselesinde ári tartpaı, beri tartpaı, iske ult bolyp jumylýymyz kerek.

–Latyn álipbıine kóshsek, ana tilimizdiń keń qanat jaıýyna onyń yqpaly bola ma?

Óz basym solaı bolaryna senemin. Tereńdep barmaı-aq qoıaıyn. Bárineýaqyt tóreshi.

–Іlespe aýdarmaǵa sizdiń kóńilińiz tola ma?

El­ba­sy osy­dan jıyrma jyl buryn: «...ana tili­miz­diń qoldanylý aý­qymyn keńeıtý amaldarynyń biri – búkil respýb­lıka kóleminde úl­ken májilisterdi ilespe aýdar­ma­men qamtamasyz ete otyryp, qa­zaq tilinde júr­gizýge kóshý» deı kelip, ortalyq jáne jergilikti at­qa­rý­shy or­gan­dar­dyń basshylaryna ke­ńester men jınalystar ót­ki­ziletin oryndarda ilespe aýdarma qu­ral­da­ry­nyń bolýyn qamtama­syz etý jóninde tapsyrma bergen edi. Ókinishke qaraı, sodan beri edáýir ýaqyt ótse de, ilespe aýdarma isi jolǵa qoıylǵan joq.

Іlespe aýdar­many júzege asyratyn negizgi tulǵa – ilespe aýdarmashylardy daıarlaý óz deńgeıinde emes. Búgingi tańda elimizde ondaı maman­dyq ıeleriniń tapshylyǵy aıqyn sezilip otyr. Sodan da keı jaǵdaılarda ilespe aý­dar­­­mashylyq mindetti ár mem­le­ket­tik mekemeniń is qaǵazdaryn orys­shadan qazaqshaǵa aýdaryp otyrǵan mamandar júzege asyrýǵa májbúr bolýda. Árıne, bul arada aýdarma sapasy týraly sóz qozǵaýdyń ózi qısynsyz.

Óıtkeni, bir tilden ekinshi tilge aýdarma jasaı alatyn kez kelgen adam­ ilespe aýdarmashy bola almaıdy. Іlespe aýdarma – aý­dar­­ma ataýlynyń ishindegi eń kúr­delisi. Ony ıgerý úshin adamnyń boıynda ózin basqalardan kásibı turǵyda erekshelendiretin eki tildi de jetik bilýi, jazbasha da, aýyzsha da aý­darma jasaı alýy, sheshendik qabileti jáne áde­bı daryny ushtasyp jatýy sııaqty kóptegen qasıetter bolýy kerek. Bizde il­es­pe aýdarmashylar esh jerde oqytylmasa ondaı qasıetter qaıdan paıda bolady.

Osy arada tilge baılanysty jyl saıyn ár deńgeıde ótkizilip jatatyn mádenı sharalar týraly oıyńyzben de bólise ketseńiz.

Bir-eki aýyz sózben qysqa qaıyrsam, olar barlyq jerde birdeı tıisti qaıtarym berip otyrǵan joq. Bir-birine egiz qozydaı uqsas, bir sarynda ótetin túrli kezdesýler men festıvalder halyqty da, qatysýshylardy da ábden jalyqtyrdy. Osyny eskerip, budan bylaı bólingen qarjyny oryndy-orynsyz shasha bermeı, barshany baýraıtyn, basqa da yqpaldy sharalardy oılastyrǵanymyz jón bolar edi.

–Keıbireýler memlekettik tildiń jaıyn aıta-aıta sharshadyq deıtin de shyǵar-aý?

Sharshasaq ta, shaldyqsaq ta, biz ógiz ólmesin, arba synbasynǵa salynyp, bul máseleni jyly jaýyp qoıa almaımyz. Aıta berýimiz, jaza berýimiz, jatsaq-tursaq týǵan tilimizdiń jaıyn oılaýymyz, bir sózben aıtqanda, kún tártibinen túsirmeýimiz kerek. Óıtkeni, búgingi kúnimemlekettik til máselesi asa zor qoǵamdyq jáne saıası mańyzǵa ıe bolyp, ardyń isine aınalyp otyr. Meniń oıymsha, eńsesi bıik elder qataryna qosylýdy murat tutqan bizder úshin Ananyń tilijúrektiń úni, ulttyń rýhy, abyroıy, bolmys-bitimi týǵan tilimizdiń ósip-ónip, órkendeı berýi, tamyryn tereń jaıyp, máńgi qulamaıtyn báıterekke aınalýy, shyn máninde óz tuǵyryna kóterilip, qoǵamymyzdan laıyqty ornyn alýy úshin kúresýden asqan abyroıly mindet joq.

-Áńgimeńizge rahmet!


Seıchas chıtaıýt