Jankentte úsh túrli mádenıettiń bolǵanyn aıǵaqtaıtyn buıymdar tabyldy
Qazirgi tańda Jankent qalashyǵyn Germanııanyń Tıýbıngen ýnıversıtetiniń professory Genrıh Harke bastaǵan ǵalymdar zertteýde. Onda ǵalymdar bizdiń tarıhymyz úshin tyń derekter bolyp tabylatyn kóptegen qundylyqtardyń betin ashýda.
«Jankent qalasynyń tarıhy sonaý YII ǵasyrdan bastalady. Tabylǵan jádigerlerge qaraı otyryp Jankentte birneshe etnostar ómir súrgen deýge negiz bar. Qaladan úsh túrli mádenıettiń bolǵanyn aıǵaqtaıtyn buıymdar tabyldy. Aldaǵy ýaqytta Jankent qalasynyń syrtqy jaǵy zerttelmek. Jankentten kóptegen ańdardyń súıekteri tabyldy», - dedi Germanııanyń Tıýbıngen ýnıversıtetiniń professory Genrıh Harke Qyzylordada ótken «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasyndaǵy «Syr óńiriniń túrki halyqtarynyń tarıhy, mádenıetindegi alar orny» atty halyqaralyq ǵylymı-teorııalyq konferentsııasynda.
Atalǵan konferentsııaǵa sheteldik jáne otandyq túrkitanýshy ǵalymdar qatysty. Olardyń barlyǵy derlik Syr óńiriniń tarıhyn, ejelgi dúnıesin zertteýmen aınalysyp keledi.
Ǵylymı konferentsııada sóz alǵan túrik professory Hýlııa Kasapoglý «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy búkil túrki halyqtaryna arnalǵandyǵyn aıtty.
«Elbasy N.Nazarbaev - búkil túrki jurtynyń kóshbasshysy. Biz de rýhanı jańǵyryp jatyrmyz. Aqmeshit astana bolǵan kezeńde Alash qaıratkerleriniń alǵashqy kitaptary osy jerde jaryq kórgen. Mirjaqyp Dýlatuly izdep kelgen, qınalǵan shákirtterine jalaqysynan qarjy berip otyrǵan eken. Syr óńiri - Alash qaıratkerleriniń atamekeni», - dedi Hýlııa Kasapoglý.
Aıta keteıik, oblystyq «Rýhanı jańǵyrý» ortalyǵy kóne tarıhı derekterdi jınaqtaýdy bastady. Qazirgi tańda ortalyq mamandary Júsip Balasaǵunnyń «Qutaǵdý bilik» dastanynyń 3 nusqasy, «Qorqyt ata kitabynyń» Vatıkan, Drezden nusqalary, qazaq handarynyń qoljazba hattary, Qaljan ahýn medresesinen tabylǵan kóne kitaptaryn jınaqtap, olardy aýdarý jáne túsindirme sózdigin jasaý jumystarymen aınalysýda. Aldaǵy ýaqytta atalǵan eńbekterdiń elektrondy jáne baspa túrindegi jınaǵy jaryqqa shyǵady.