Janarmaı baǵasynyń ósýine qandaı sebepter áser etýde
«Elimizdegi úsh munaı óńdeý zaýytynda jańǵyrtý jumystary aıaqtalǵannan keıin, munaı óńdeý kólemi 3 mln tonnaǵa ósti. Qazir jylyna shamamen 17 mln tonna shıki munaı óndelip jatyr (bıtým zaýytyn qospaǵanda). Keıingi 5 jylda benzın shyǵarý kólemin 70%-ǵa (3 mln tonnadan 5 mln tonnaǵa deıin), dızel otynyn 30%-ǵa ósirdik (jylyna 4 mln-nan 5,2 mln tonnaǵa deıin). Byltyr dızel otynyn óndirý boıynsha rekordtyq kórsetkishke, ıaǵnı 5,2 mln tonnaǵa jetsek te, qazirgi jaǵdaıda elimizdiń birqatar óńirinde dızel tapshylyǵy bar. 350 myń tonna kólemindegi tapshylyqty (qysqy DT qospaǵanda) qymbat ımporttyq otynmen jabýǵa májbúr boldyq. Osy oraıda, ekonomıkadaǵy mańyzdy ónerkásip sektory bolyp sanalatyn taý-ken mettallýrgııa kesheni jáne temirjol salalarynyń tutyný kólemi sol qalpynda qaldy, ıaǵnı ósken joq», - dedi B. Aqsholaqov Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi baspasóz máslıhatynda.
Osy oraıda ol naryqtaǵy dızelge suranystyń turaqty ósý sebebiniń negizgi faktory retinde tranzıttik kólik aǵyny áser etip otyrǵanyn aıtty. Budan basqa, Qazaqstannan kórshiles elderge dızel otynyn túrli shema boıynsha alyp ketip jatyr.
«Mamandardyń esepteýinshe, byltyr sheteldik tranzıttik kólikke quıylǵan dızel kólemi shamamen 150 myń tonnany qurady, budan basqa «sur» eksportpen ketken otynnyń kólemi shamamen 200 myń tonna boldy. Qazaqstanda dızel otyny tapshylyǵynyń basty sebebi – ol baǵa boıynsha dısproportsııa. Otandyq otyn baǵasy kórshi eldermen salystyrǵanda aıtarlyqtaı arzan. Qazaqstan – álemdegi janarmaıy arzan on eldiń qatarynda. Máselen, Reseıde dızel baǵasy ortasha eseppen lıtrine 345 teńge, bizdegi naryq baǵasynan 45%-ǵa joǵary. Qyrǵyzstandaǵy baǵa 64%-ǵa joǵary, ıaǵnı lıtrine 390 teńge, Ózbekstanda bizben salystyrǵanda eki esege qymbat - lıtrine 480 teńge», - dedi mınıstrdiń mindetin atqarýshy.
Budan buryn habarlanǵandaı, Qazaqstanda benzın men dızel otynynyń baǵasy ósedi.
Osy oraıda tıisti buıryqtyń jobasy búgin jarııalanady.