Jańa zań sot bıliginiń mártebesin kóterip, halyqtyń sot tóreligine senimin arttyratyn bolady
Sondyqtan da óziniń dańǵylyn demokratııalyq baǵyttan tańdaǵan kez kelgen memleket sot táýelsizdigin qurmettep qana qoımaı, ony saqtaýǵa ári qorǵaýǵa tıis. Qazaqstandaǵy sottardyń táýelsizdigi de eń aldymen Ata zańda aıshyqtalǵan bolatyn.
Bunymen qosa, táýelsizdikten bergi kezeńde Qazaqstanda álemdik órkenıet talaptaryna saı keletin sot júıesi tolyq qalyptasyp, bunyń ózi sýdıalardyń táýelsizdigin qamtamasyz etýdegi mańyzdy qadamdardyń biri bolǵany da ras. Elbasy Nursultan Nazarbaev Sýdıalar odaǵynyń 5 sezinde táýelsiz Qazaqstannyń birden-bir jetistigi retinde sottar men sýdıalar táýelsizdigine zań júzinde ǵana emes, naqty túrde qol jetkizilýin atap ótken edi. Degenmen, demokratııalyq memlekettiń quqyqtyq ınstıtýtynyń negizin quraıtyn sot bıligindegi máselelerdi zańnamalyq turǵydan jetildirip otyrýdyń mańyzy zor ekendigi daýsyz. Osyǵan oraı byltyrdan beri Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Soty bilek sybana bastama jasap, sot bıliginiń mártebesin kóterý jáne halyqtyń sot tóreligine senimin arttyrýǵa baǵyttalǵan sharalardy qolǵa alǵan bolatyn. Al osy aptada Parlament Senaty sot bıligin jetildire túsetin birqatar zańdardy qabyldady. Atap aıtqanda, «Qazaqstan Respýblıkasynyń sot júıesi men sýdıalarynyń mártebesi týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııalyq zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııalyq Zańyn, «Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵary Sot Keńesi týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktileriniń kúshi joıyldy dep taný týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańyn, sondaı-aq «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine isterdi qaraýdyń apellıatsııalyq, kassatsııalyq jáne qadaǵalaý tártibin jetildirý, senim deńgeıin arttyrý jáne sot tóreligine qol jetimdilikti qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańyn qabyldady.
Joǵarǵy Sot Tóraǵasy Bektas Beknazarovtyń aıtýynsha, qabyldanǵan úsh zańnyń negizgi ditteıtini búgingi zaman talabyna saı keletin sot bıligin qurýǵa quqyqtyq jaǵdaı qalyptastyrý bolyp tabylady. Al qujatty ázirleý barysynda azamattar men zańdy tulǵalardyń quqyqtary men zańdy múddeleriniń sot arqyly qorǵalýyn barynsha tolyq qamtamasyz etý baǵyty ustalǵan. Osyǵan oraı qabyldanǵan jańa zańnyń normalary arqyly sot bıliginde birqatar naqty usynystardy iske asyrý kózdeledi. Atap aıtqanda, zańdyq reformalarǵa sáıkes, oblystyq sottarda bir appelıatsııalyq sot alqasynyń ornyna endi eki appellıatsııalyq sot alqasyn qurý usynylady. Onyń biri azamattyq jáne ákimshilik ister boıynsha alqa bolsa, ekinshisi qylmystyq ister boıynsha alqa bolyp tabylady. Budan bólek, oblystyq sottyń tóraǵasyna kassatsııalyq sot alqasyn basqarý jónindegi ókilettikter berý qamtylyp otyr. Sýdıalardyń tártiptik-biliktilik alqalary, olardyń ókilettikteri Sot qazylaryna berile otyryp, Qazaqstannyń Joǵarǵy Sot Keńesiniń kásibı sýdıalar korpýsyn qalyptastyrý máselelerindegi róli kúsheıtiledi.
«Memleket basshysy ótken jyly Parlamenttiń sessııasyn ashqanda osy máselelerge basa kóńil bólip, jergilikti sottardyń rólin arttyratyn, Joǵarǵy Sottyń qadaǵalaý fýnktsııalaryn ulǵaıtatyn, qadaǵalaý sot protsesin qarapaıymdandyrý men ádil sot tájirıbesindegi negizsiz áýre-sarsańdardy joıýdy kózdeıtin sot júıesin nyǵaıtý jónindegi birqatar zań jobalaryn qarastyrý qajettigine basa nazar aýdarǵan bolatyn. Zańǵa qatysty naq osy talaptar eskerilgenin, sot qurylysy men sot isin júrgizýdi retteıtin máseleler erekshe nysanaǵa alynǵanyn aıtýǵa bolady», - deıdi Joǵarǵy Sot tóraǵasy.
Zańnama júzindegi jańalyqtardyń negizgi bir parasy sottardyń qyzmetin kadrlyq, qarjylyq jáne uıymdastyrýshylyq jaǵynan qamtamasyz etýdi odan ári jetildirýge baǵyttalyp, osy boıynsha eleýli ózgerister men tolyqtyrýlar engizilgen bolatyn. Soǵan sáıkes, mamandar aldaǵy ýaqytta sýdıalar sot tóreligin júzege asyrý kezinde sot basshylyǵy tarapynan esh qysymǵa ushyramaı jumys isteı alatynyn alǵa tartady. Bul rette sot júıesindegi jańa zań sýdıalardyń táýelsizdigin nyǵaıtyp, olardy sot tóraǵalarynyń tarapynan bolatyn «usaq-túıekke» aralasýshylyqtardan qutqarady. Bul rette QR Joǵarǵy sotynyń tóraǵasy Bektas Beknazarov: «Joǵarǵy Sot keńesi kadrlardyń kásibı daıarlyǵyn tekserýdi, sýdıalyqqa kandıdattardyń adamgershilik beınesiniń jarasymdylyǵyn ári atqaratyn qyzmetine laıyq bolýdy qadaǵalaýdy óz moınyna alýy tıis. Al sýdıalyq ózin-ózi basqarý organy, sot qazysy sýdıalardyń tártiptik jaýapkershilik máselelerimen aınalysatyn bolady», - dep atap ótken edi. Tóraǵanyń aıtýynsha, zań sýdıalardyń ókildikterin anaǵurlym keńeıtýge arnalady. Bul sýdıalardyń táýelsizdigin barynsha nyǵaıta túsetini de anyq. «Mine, osylaısha sýdıalar sot tóreligin júzege asyrý kezinde sot basshylyǵy tarapynan esh qysymǵa ushyramaı jumys isteıtin bolady. Qabyldanǵan zań osyǵan naqty múmkindik beredi degen senimdemiz», - deıdi B. Beknazarov. Onyń aıtýynsha, oblystyq sot tóraǵalaryna kassatsııalyq sot alqasyn basqarýdy júkteý oblystaǵy sot tájirıbesiniń durys qalyptasýyna tikeleı mindettep, kassatsııada qaralǵan árbir zańsyz sot aktisine onyń jaýapkershiligin arttyrady.
«Jalpy zańdy ázirlegende qoldanystaǵy zańnamanyń artyqshylyqtaryn saqtap, kemshilikterin tolyqtyrýǵa basa nazar aýdaryldy. Máselen, kassatsııalyq jáne qadaǵalaý satylarynda isterdi alqaly túrde qaraý sol qalpynda saqtaldy. Іsterdi kassatsııalyq qaraýǵa keminde úsh sýdıa qatystyrylsa, joǵary satyda qaraý kezinde 8 sýdıaǵa deıin qatystyrý kózdeledi», - deıdi tóraǵa. Onyń sózine qaraǵanda, zańnamanyń jańa redaktsııasy arqyly taraptardyń sot aktilerin appelıatsııalyq jáne qadaǵalaý satylarynda shaǵymdanýǵa múmkindigi men múddeliligin qamtamasyz etetin normalar da eskerilgen. Bul rette protseske qatysýshylar sot isin júrgizýdiń osy mańyzdy satylarynan tys qala almaıdy. «Tipti tys qalýdyń ózi olar úshin endi tıimdi bolmaıtyny belgili. Óıtkeni, appelıatsııalyq sot barlyq dáleldemelerdi básekelestik protsesinde tikeleı qaıtadan zerttep, tekseredi. Osy satyda taraptarǵa óz múddelerin qorǵap, qosymsha dálelder keltirýine múmkindik beriledi. Bul jaǵdaı sot isteriniń qaıta-qaıta qaralýyna joldanýyn toqtatyp, árbir istiń birinshi satydaǵy sotta bir-aq ret qaralýyna ákeletin tóte joly bolyp tabylady. ıAǵnı, myńdaǵan taraptardy sot sheńberindegi qaıta-qaıta aınalmaǵa salý sekildi áýre-sarsańynan aryltady», - deıdi tóraǵa Bektas Beknazarov.
Qabyldanǵan zańnyń jańa normalaryna sáıkes, nazar aýdararlyq taǵy bir másele: kassatsııalyq sot alǵa keltirilgen barlyq kassatsııalyq shaǵymdar men narazylyq shaǵymdardy mindetti túrde qarap, oǵan deıin qabyldanǵan sot aktileriniń materıaldyq jáne is júrgizý normalaryna sáıkestigin tekseretin bolady. Rasynda Joǵarǵy sot mamandary sońǵy jyldary qalyptasqan sot tájirıbesine súıene otyryp, joǵaryda aıtylǵan máselelerdi retke keltirýdiń qajettigin birneshe dúrkin kóterip kelgen bolatyn. Buny Joǵarǵy Sot Tóraǵasy da naqty dáleldermen kórsetedi. «Máselen, 2010 jyly azamattyq isterdiń 55,5 paıyzy, qylmystyq isterdiń 45 paıyzy oblystyq sottar deńgeıinde qaralmaı, tikeleı Joǵarǵy Sotqa tústi. 2011 jyly da osy jaǵdaı asa ózgergen joq. Anyǵyn aıtqanda, aýdandyq jáne soǵan teńestirilgen sottardyń kemshilikterge jol berýi saldarynan ótinishter tikeleı Joǵarǵy sotqa óte kóp túsýde», - deıdi ol. Bul rette tóraǵa Bektas Beknazarov birinshi satydaǵy sottarda atalmysh kemshilikterdiń bolyp otyratynyn da joqqa shyǵarmaıdy. «Appelıatsııa men kassatsııa durys jumys istegen jaǵdaıda materıaldyq jáne is júrgizý zańynyń osyndaı kemshilikterin kóptegen taraptardy áýre-sarsańǵa salmaı jergilikti sottarda der kezinde túzetýge ábden bolady. Ádette qoǵamdyq pikir týǵyzǵan eń kúrdeli ister ǵana Joǵarǵy Sot satylarynda qaralýy tıis sekildi edi. Bul búkil álemde qalyptasyp otyrǵan jaǵdaı. Al bizdiń Joǵarǵy Sot bolsa bul kúnderi kelip túsken barlyq sanattaǵy isterdi qaraýǵa májbúr. Osyndaı retsizdiktiń saldarynan Joǵarǵy Sottyń ózi isterdi qaraıtyn kezekti satyǵa aınalyp ketti. Al onyń birden bir mindeti sot tájirıbesin qorytyp, normatıvtik qaýlylar arqyly zańnyń durys qoldanylýyna túsinik berý bolyp tabylatyn edi», - deıdi Joǵarǵy Sot tóraǵasy.
Zań jobalarynda tehnıkalyq quraldar, sot otyrystarynda dybys jáne beınejazýdy is júrgizý turǵysynan retteý týraly tyń usynystar da barshylyq. Bunyń ózi is júrgizý normalaryn saqtaýdy qamtamasyz etip, protseske qatysýshylardyń óz quqyqtaryn durys paıdalanýǵa yqpal etetini de aıqyn. Qujatta sot rásimderin jurtshylyqtyń kóz aldynda ashyq júrgizý, sondaı aq quqyqtyq jáne tehnıkalyq múmkindikterdi keńinen paıdalaný sharalary sot qatelikterin azaıtýǵa keńinen yqpal etetin bolady.
Sot tóreligine jurtshylyqtyń senimdiligin arttyrýmen qatar, aldaǵy ýaqytta árbir sýdıaǵa qoıylatyn talaptar da barynsha kúsheıtiledi. Qazirdiń ózinde jumys júktemesi joǵary óńirlerge sýdıalardyń sanyn kóbeıtý, al kerisinshe jumys júktemesi tómen jerlerde sýdıalardyń sanyn azaıtý tetigi qoldanylyp otyr. «Árıne, búginde Qazaqstan boıynsha árbir 100 myń halyqqa shaqqanda sýdıalardyń sany kóptegen memleketterge qaraǵanda tómen. Sonymen qatar 2010 jyly memlekettik qyzmetkerlerdiń sanyn ońtaılandyrý baǵytynda respýblıka boıynsha sýdıalardyń sany 378 birlikke qysqardy. Soǵan qaramastan, qazirgi sot korpýsy 2011 jylǵy jumys kórsetkishteri boıynsha, ıaǵnı negizgi parametrler aıasynda jumystyń dárejesin sol deńgeıde ustap otyrdy. Biz qazir bul másele boıynsha árbir sýdıaǵa qoıylatyn tártipti, sondaı-aq sot tóraǵalaryna qoıylatyn talaptardy barynsha kúsheıtip, qazirgi júkteme turǵysynda jumystardy atqarýdy júktep otyrmyz», - deıdi Bektas Beknazarov
«Búginde memlekettiń tarapynan olar óz jumysyn taza ári sapaly isteýge barlyq qadamdar jasaldy. Jalpy aıtqanda, Qazaqstandaǵy sot júıesi álemdik standarttarǵa barlyq parametrlermen sáıkes keldi. Biz sot júıesin reformalaýda kóptegen memleketterden aldyńǵy qatarly oryndarda kele jatyrmyz», - dep túıindedi tóraǵa.
Jalpy eldegi sot tóreligi men sot júıesin jetildirý demokratııalyq jetistiktiń biri retinde sanalatyny aıqyn. Sottardyń halyqaralyq qaýymdastyǵynyń jalpyǵa birdeı jarǵysynda sýdıalar ár adamnyń ádil sot talqylaýyna túsý quqyǵyn qamtamasyz etýge tıis delingen. Soǵan oraı árbir sýdıa isti beıtarap jáne táýelsiz sottyń belgilegen merzimi ishinde ádildik pen jarııalylyq qaǵıdatyn saqtap júrgizýde, adamǵa taǵylǵan aıypty qaraý kezinde bar quqyqty berýde jáne teńdikti saqtaýda tek zańǵa ǵana moıynsynýy tıis. Búgingi kúni bul baǵyttaǵy zańnamalyq tetik, sondaı aq sottarǵa degen jurtshylyqtyń senimin qalyptastyrý sharalary tolyqtaı qalyptasyp keledi deýge bolady. Keshegi kúni qabyldanǵan zań jobalarynyń toptamasy da sony ańǵartsa kerek.