Jańa Sý kodeksin halyqpen birge talqylap qana ázirleýimiz kerek – Májilis depýtaty
«Birinshiden, Prezıdenttiń jańa sý kodeksin ázirleý týraly usynysy oryndy ári ýaqtyly dep oılaımyn. Óıtkeni, Memleket basshysy aıtqandaı, qazir qoldanyp júrgen kodeks 2003 jyly qabyldanǵan bolatyn. Oǵan deıin 1993 jylǵy Sý kodeksi boldy. Sonda 2003 jyly qabyldanǵan kodeksti qoldanyp kele jatqanymyzǵa shamamen 20 bolyp otyr. Árıne, osy aralyqta bizdiń sý sharýashylyǵy salasynda qalyptasqan jaǵdaı qatty ózgerdi. Sonymen qatar, klımat ta qatty ózgerip, muzdyqtar qarqyndy túrde erip jatyr. Al muzdyqtar – tuşy sýdyń negizgi kózderiniń biri. Tutas ekojúıeler degradatsııaǵa túsip jatyr. Sol sebepti jańa Sý kodeksi osy máselelerdi keshendi túrde qarastyryp, sheshýge baǵyttalýy kerek», - deıdi maman.
Depýtattyń aıtýynsha, Sý kodeksindegi normalardy qaıta bir súzgiden ótkizý kerek.
«2003 jyly qabyldanǵan kodekstiń ishinde jumys istegen normalar da bar. Ideıasy jaqsy, biraq jumys istemegen normalar da boldy. Tipti múldem ózekti emes normalar da kezdesedi. Sol jaǵynan qaraǵanda, meniń oıymsha, tutas taldaý jasalý kerek. Ideıasy ózekti, biraq jumys istemeı turǵan normalardy qalaı ózgertý kerektigin zerdeleý mańyzdy», - deıdi klımat sarapshysy.
Condaı-aq, ol qoldanystaǵy Sý kodeksindegi jerasty sýy men jerústi sýyn bólip qaraıtyn qaǵıdat ózgerýi qajet degen paıymyn aıtty.
«2003 jylǵy Sý kodeksiniń ishinde bir másele bar. Jerasty jáne jerústi sýlary bir mınıstrliktiń quramynda bolǵanymen, eki túrli qurylymdyq bólimshege qaraıdy. Mysaly, jerasty sýlary Geologııa komıtetine qaraıdy. Sonyń áserinen jerasty sýlarynyń máseleleri jer qoınaýyn paıdalaný turǵysynan retteledi. Meniń oıymsha,bul durys emes. Negizi biz ony sý resýrstary sheńberinde qarastyrýymyz kerek. Jerdiń astyndaǵy sý men ústindegi sý bir-birimen tyǵyz baılanysty. Soǵan qaramastan zań eki jaqqa bólip tastaǵan», -dedi Zúlfııa Súleımenova.
Sý resýrstaryn memleket tarapynan basqarýda da birizdilik joq kórinedi.
«Meniń oıymsha, úshinshi mańyzdy – sý resýrstaryn basqarý óte bytyrańqy júıeniń ishinde tur. Men ol problemany depýtattyq saýal retinde de kóterdim. Bizde sý resýrstarynyń ár túrli máselelerimen 8 mınıstrlik aınalysady. Sonyń ishinde 172 qurylymdyq bólimshe jumys isteıdi. Eger biz sýdy shynymen strategııalyq mańyzdy resýrs retinde qarastyratyn bolsaq, osynyń bárin bir arnaǵa toǵysyp jumys isteıtin quqyqtyq baza qalyptastyrý mańyzdy. Olardyń jumystaryn úılestirý jaǵynan naqty jumys istep jatqan mehanızm joq. Sol jaǵynan qaraǵanda jańa Sý kodeksi eń aldymen bizdegi shekteýli sý resýrstaryn qalaı basqarý kerektigin aıqyndaýy kerek dep oılaımyn.
Klımattyń ózgerýi jaǵdaıynda sý kózderi azaıyp jatyr. Jaýyn-shashyndardyń, qardyń túsý kólemi de qubylyp tur. Onyń bári sýdyń moldyǵyna áser etedi», - deıdi depýtat.
Onyń sózine qaraǵanda, sý resýrstaryn, barlyq sý obektilerin keshendi túrde ıntegratsııalanǵan túrde, olardyń ózara baılanystylyǵyn túsiný arqyly iske asyrý jaǵyn oılastyrý kerek. ıAǵnı, sý máselesine tutas ekojúıe retinde qarap, sheshimder qabyldaý mańyzdy.
«Tórtinshiden, Sý kodeksi únemdi paıdalanýdy yntalandyratyn qujat bolýy kerek. Ony Memleket basshysynyń ózi de aıtyp ketti. Qazir biz tutynyp otyrǵan sýdyń 60 paıyzdan astamy aýyl sharýashylyǵyna, 30 paıyzdan astamy ındýstrııaǵa tıesili. Osy turǵdan qaraǵanda, ókinishke qaraı, biz sý resýrstaryn tıimdi paıdalanyp otyrǵan joqpyz. Zańda sýdy únemdi paıdalanýǵa jol ashatyn tetikter bar ma? Eger joq bolsa, osynyń bári jańa kodekstiń ishine enýi kerek.
Meniń oıymsha, Sý kodeksin jańa redaktsııada ázirleý óte mańyzdy, óte kúrdeli jumys. Mundaı mańyzdy qujat buqara halyqty keńinen tartý arqyly ǵana, jan-jaqty talqylaý arqyly ǵana jazylýy kerek dep oılaımyn. Óıtkeni ekonomıkanyń kez kelgen salasynda sýdy paıdalanamyz», -deıdi sarapshy.
Májilis ókili jańa kodeksti ázirleýge bir adamdaı atsalysýǵa daıyn ekenin jetkizdi.
«Bul kodeksti ázirleýge qandaı mamandardy tartý kerektigine kelsek, ásirese jas sý mamandaryn, sarapshylaryn tartý kerek. Qazirgi tańda gıdrotehnıka, gıdroınjenerııa, gıdrologııa, halyqaralyq sý quqyqtary sııaqty mamandyqtar boıynsha shetelde bilim alǵan jastar barshylyq. Olar osy máselelermen tyńǵylyqty aınalysyp júr. Osy jas mamandardy jańa Sý kodeksin ázirleýge, talqylaýǵa keńinen tartý kerek. Jańadan qabyldanatyn Sý kodeksi aldaǵy 10-20 jylǵa sý salasyndaǵy barlyq qarym-qatynastardy retteıtin qujat bolǵandyqtan, qazirgi jas urpaq qoldanatyn bolǵandyqtan, sol býynnyń ókilderi keńinen tartylýy kerek dep oılaımyn. Usynys túsip jatsa ózim de bilek sybanyp kirisýge daıynmyn», -dedi Zúlfııa Súleımenova.