Jańa Prezıdenttiń ultty uıystyrýǵa bilimi de, parasaty jetedi - Nesipbek Aıtuly

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Belgili aqyn, Nesipbek Aıtuly búgin qyzmetine resmı kirisken Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev týraly óz pikirin bildirdi.

Onyń aıtýynsha, ekinshi Prezıdent Qazaqstanǵa jańa ózgerister ákeledi degenge senim mol.

«Prezıdent búgin ant qabyldady. Biraq onymen jumys bitpese kerek. Jańa Prezıdenttiń aldynda qordaly máseleler tur. El ishindegi túrli qarsylyqtardyń toqtaýyna kúsh salýy kerek áýeli. Ol úshin halyqpen sóılesip, qalaýyna qulaq asýy kerek. Áleýmettik jaǵdaıdy jaqsartatynyn aıtyp-aq keledi. Men bul Prezıdentten kóp úmit kútemin» - deıdi aqyn.

Astanalyq aqyn jańadan saılanǵan Memleket basshysyna mádenıet salasyn kóterý boıynsha birqatar sharýalardy qolǵa alý kerektigin de aıtady.

«Bilim salasyna, áleýmettik jaǵdaıǵa, rýhanııat álemine túbegeıli ózgerister kerek. Jastarǵa degen qoldaýdyń tyń baǵytyn tapqanymyz jón. Jastardyń sanasy qazir san saqqa júgirip bara jatyr. Birlikti, ulttyq patrıtotızmdi, el men jerge degen súıispenshilikti kúsheıtip, halyq pen zııaly qaýymnyń arasyn jaqyndatý qajet dep oılaımyn. Bilim salasyndaǵy jemqorlyq meni aqyn retinde de, azamat retinde de alańdatady. Jańa mınıstr kóp dúnıe jasap jatyr. Sondaı-aq óz isiniń mamandaryna múmkindik berilse eken. Eldiń ishine, aýyldaǵy eldiń turmysyna kóńil bólingenin qalaımyn. Jańa Prezıdent ony eskeredi dep senemin óz basym. Kópbalaly analardyń, muǵalimder men dárigerlerdiń, kitaphanashy men mýzeı qyzmetkerleriniń, mádenıetke qatysy bar mamandardyń barlyǵynyń eńbekaqysyn ósirmeı bolmaıdy», - deıdi Nesipbek Aıtuly.

Ol, sondaı-aq, Qasym-Jomart Toqaevtyń memlekettik tildiń aıasyn keńeıtý baǵytyndaǵy bastamalaryn oń baǵalady.

«Prezıdent óz qyzmetine alǵash kiriskende-aq memlekettik tildiń tynysyn keńeıtý kerektigin aıtty. Osynyń aldynda ǵana úkimettik uıymdardaǵy memlekettik tildiń qoldanylý deńgeıine tekserý júrgizdi. Osy baǵyttaǵy betalystary meni qýantady. Memlekettik tildi tuǵyryna qondyrmaı, memleketimizdiń bolashaǵy aıqyndalmaıdy. Sosyn ishtegi birlikti kúsheıtpese bolmaıdy. Bizdi din men dil máselesinde teris baǵytqa áketip bara jatqan toptar bar. Jańa basshymyzdyń muny da eńserýge bilimi, biligi jetedi dep oılaımyn. Baıaǵy Abaı zamanyn eske túsiretin, halyqty ishteı iritip, birin-birine qarsy qoıyp jatqan partııa, toptar bar. Olardyń maqsaty eldiń ishin yryń-jyryń qylyp jiberý. Bizdiń Prezıdentimiz osy máselege kóńil bóledi dep oılaımyn. Kóp oqyǵan adam ǵoı, jetilgen memleketterdiń tájirıbesin zerttep, onysyn úlgi retinde jıi aıtyp júredi. Aqyly tolysqan, kemel kezinde el tizginin qolyna aldy. Sondyqtan otanymyzdy taǵy da bir jańa beleske kóteredi ǵoı degen úmitim bar. Prezıdenttiń ózi de kóp sózden iske kóshetin kez kelgenin aıtyp júr. Rasymen de jalǵan uran, jalań aqparattan naqty iske kóshetin kez keldi. Bılik pen halyq arasyna túsken jikti jalǵaý mindeti tur aldynda. Halyqpen til tabysýǵa, ultty uıystyrýǵa bizdiń Prezıdent úlken-úlken qadamdarǵa barady dep oılaımyn. Oǵan parasaty da, bilimi de, tájirıbesi de jetedi», - deıdi aqyn.

Seıchas chıtaıýt