«Jańa Qazaqstan» qurýǵa barlyq resýrsymyz bar – Natalıa Dementeva

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Jańa Qazaqstan» qurý týraly bastamasyn qoldaý maqsatynda Parlament Májilisinde dál osyndaı ataýmen depýtattyq top qurylǵan bolatyn. Top qoǵam ómirindegi eń ózekti máselelerdi Parlament qabyrǵasynda der ýaqytynda kóterip, halyqtyń da problemalaryn jedel sheshýge bel sheshe aralaspaq. Osyǵan oraı atalǵan toptyń múshesi Májilis deptýtaty Natalıa Dementevany sózge tartyp, jumystarynyń negizgi baǵyttary jaıynda surap bilgen edik.

- Natalıa Grıgorevna, Memleket basshysynyń «Jańa Qazaqstan» qurý bastamasy jalpyulttyq ıdeıaǵa aınalý úshin ne isteý qajet?

- Prezıdenttiń «Jańa Qazaqstan» qurý týraly bastamasy jalpyulttyq ıdeıaǵa aınalýy úshin eń aldymen árbir qazaqstandyq óziniń sana-sezimin ózgertýge daıyn bolýy tıis. Jergilikti atqarýshy organnyń árbir ókili, qyzmeti joǵary sheneýnik, qoǵamymyzdyń árbir qarapaıym azamaty elimizdiń taǵdyryna tikeleı qatysy bar ekenin sezinýi, elin ózgertý qajettigin túsinýi kerek. «Memleket maǵan ne beredi?» degen saýaldyń ornyna ár adam ózine «Memleketimniń ıgiligi úshin men ne isteı alamyn» degen suraqty qoıýy qajet. Eger biz «Maǵan kelip keter eshteńesi joq» degen ustanymmen ómir súre bersek, onda eshteńe ózgermeıdi.

- Sizdiń oıyńyzsha, osynaý jobany júzege asyrý úshin Qazaqstanda qandaı mańyzdy alǵysharttar bar? Taǵy qandaı alǵyshart jasaýymyz kerek?

- Siz ben biz, bárimiz - el Prezıdenti júzege asyryp jatqan reformalardyń kýásimiz. Árıne, bir kúnniń ishinde nemese qysqa ǵana kezeńde eldi ózgerte almaımyz. Oǵan barlyq saladaǵy júıeli ózgerister qajet. Degenmen, bizde materıaldyq turǵydan da, zııatkerlik turǵydan da qajetti barlyq resýrs bar. Sonymen qatar jumystyń eski ádisine úırenip alǵan jergilikti atqarýshy organdardyń qyzmet kórsetý júıesine de ózgerister qajet dep sanaımyn. Tipti olar ózgeristerdi qalamaıdy da. Sondyqtan halyq tarapynan narazylyq týyndap jatady. Bıliktiń joǵary satysynda otyrǵan da, jergilikti jerdegi de sheneýnikterdiń, barlyǵynyń jumysy ashyq ári ádil bolýy tıis. Dál osy másele halyqtyń senimine ne bolmasa senimsizdik tanytýyna túrtki bolady.

- «Jańa Qazaqstan» depýtattyq tobynyń quramynda qandaı máselelermen aınalysýǵa nıet tanytyp otyrsyz?

- «Jańa Qazaqstan» toby Májilis jumysynyń reglamentine sáıkes quryldy. Top úsh sektorǵa bólingen. Ár toptyń quramynda oǵan múshe bolýǵa nıet tanytqan 9 depýtattan bar. Ár sektordyń óz baǵyty, jetekshisi bekitilgen. Men qyzmet salasyna áleýmettik sala, mádenıet, jastar saıasaty máseleleri kiretin úshinshi topqa jetekshilik etemin. Soǵan oraı biz osy baǵytta jumys isteıtin bolamyz. Bul baǵyttarmen qatar Prezıdent tapsyrmalarynyń oryndalýyn da baqylaýda ustaımyz. Qyzmetimizdiń baǵyttarynyń biri – narazylyq tanytýshy toptarmen jumys. Biz olardy tyńdaýymyz, suraqtaryn qaperge alýymyz jáne kóterilgen máselelerdiń der ýaqytynda sheshilýine járdemdesýimiz qajet.

- «Jańa Qazaqstan» jaıynda aıtqan kezde osy jyldyń qańtaryndaǵy oqıǵalardy da esten shyǵara almaımyz. Osy oraıda, aldaǵy ýaqytta mundaı jaǵdaıǵa jol bermeý úshin ne isteý qajet?

- Qańtar oqıǵalary ómirimizdi oǵan deıingi jáne keıingi dep bólip tastady desek te artyq aıtqandyq emes. Kóp jaıtty oı eleginen ótkizýimizge túrtki de bola bildi. Joǵaryda atap ótkenimdeı, barlyǵymyzǵa, onyń ishinde burynǵysha jumys istep úırenip qalǵan ári qarapaıym halyqtyń únine qulaq asa bermeıtin bılik ókilderine sanany ózgertetin kez keldi. Búginde elimizde problema jetkilikti. Biraq, ony sheshýge de múmkinshilikter mol. Óńirlerge jıi saparǵa shyǵyp, halyqpen kezdesýler barysynda biz, depýtattar olardyń máselelerin problemalaryn tyńdaımyz. Al olardy sol jerilikti atqarýshy organdardyń deńgeıinde-aq sheshýge bolady. Alaıda adamdar sheneýnikterge muń-zaryn jetkize almaıdy. Ashyqtyq, qoljetimdilik jáne ádildik – mine dál osylar qarapaıym halyqtyń senimin qaıtaryp, nyǵaıta alady. Tek osyndaı kezde ǵana bolashaqta qańtar oqıǵalary sııaqty jaıttar qaıtalanbaıdy.

- Suhbatyńyzǵa raqmet!


Seıchas chıtaıýt