Jańa qazaq álipbıiniń jazý erejeleri ulttyq sıpatta bolýy kerek - Nurgeldi Ýálı

ASTANA. QazAqparat - Elordadaǵy L.Gýmılev atyndaǵy EUÝ-da «Qazaq jazýynyń tarıhy jáne latyn álipbıine kóshýdiń ǵylymı-tájirıbelik negizderi» atty respýblıkalyq konferentsııa ótip jatyr. Shara barysynda latyn grafıkasyna negizdelgen qazaq álipbıi emle erejeleriniń tujyrymdamasy qabyldanady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Konferentsııaǵa elimizdiń jetekshi lıngvıst ǵalymdary, Parlament depýtattary, qazaq tili álipbıin latyn grafıkasyna kóshirý jónindegi Ulttyq komıssııa jáne jumys toptarynyń músheleri qatysýda. Jıynda alǵashqy bolyp sóz alǵan A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Nurgeldi Ýálı qazaq orfografııasynyń máselesi jaıly qoǵamdyq pikirler aıtylyp jatqanyn aıtyp ótti.

«Nege biz erejemizdi qaıta jasaýymyz kerek? Sebebi, ol álipbı túzilgennen keıin ol erejeler álipbıge sáıkes bolýy kerek. Mine, sondyqtan, osy máselege baılanysty negizgi oılarymyzdy ortaǵa salsaq deımiz. Áýeli álipbı. Bizde ulttyq-dybystyq qordaǵy dybystyq birlikterimizdiń sany qansha? Ony Ahmet Baıtursynuly durystap turyp aıtyp ketken bolatyn. Ol - 9 daýysty. Kezinde ony Baıtursynuly belgiledi. Odan keıin 19 daýyssyz. Bul - bizdiń ulttyq dybystyq qorymyzdyń negizi. Osyǵan qarap otyrsaq, jazba tildiń yqpalymen «h», «v» sııaqty áripter endi. Burynǵy jazýda (kırıllıtsada) da bolǵan. Qazirgi álipbıde de eskerilip otyr», - deıdi ol.

Nurgeldi Ýálı konferentsııa barysynda «bizge 42 áriptiń qajeti qansha?» degen suraqty kóterdi.

«Onyń ózi orfografııany qıyndatqan, ulttyq beınesinen ajyratqan túıini kúrdeli másele. Sondyqtan, osydan arylýymyz kerek. Ózderińiz qarasańyzdar, bizdiń kırıll álipbıiniń úshten biri ulttyq dybystyq qorymyzǵa sáıkes kelmeıdi. Onyń sebebi - ıdeologııalyq qysymnan, saıası árekettiń áserinen, 42 árip bolý kerek degen synnyń saldarynan boldy. Álipbıi solaı bolǵasyn, ereje de solaı bolýy kerek. Erejeniń jartysyna jýyǵy bóten tildegi sózderdi tańbalaýdyń erejesine aınalyp ketti. Orfografııamyzdy qarasaq, ol qos tildi orfografııa bolyp shyqty. Erejemizdiń teń jartysy da sol kúıde boldy. Bizdiń erejemiz, jazýymyz ulttyq jazýymyz óziniń ulttyq sıpatynan aıyryldy», - deıdi Nurgeldi Ýálı.

Fılologııa ǵylymdarynyń doktory bul rette aqyldasar sharýalar bar ekenin atap ótti.

«Óte jaýapty kezeńde otyrmyz. Ótken kezdegi, tájirıbedegi keıbir kemshilikterimizdi qaıtalamaýymyz kerek. ıAǵnı, bolashaq jazýymyz, erejelerimizdiń ulttyq sıpaty bolýǵa tıis. Mine, tujyrym osyny negizge alyp otyr. Ulttyq sıpatty qalaı beremiz degen suraqqa - jańa aıtqanda Ahmet Baıtursynuly aıqyndap bergen 9 daýysty, 19 daýyssyz jáne mádenı qarym-qatynastyń negizinde paıda bolǵan 4 dybysty bildiretin áripter. Mine, osynyń ara jigin ashyp, kórsetý - bizdiń tujyrymdamanyń negizgi máseleni aınalyp otyr», - deıdi ol.

Nurgeldi Ýálıdiń aıtýyna qaraǵanda, tilimizdi kiriptar etý álipbıden bastalǵan. Sol kiriptarlyqtan álipbı de, ereje de arylyp, ulttyq sıpatqa ıe bolý kerek.