Jańa ıdeıalarǵa zárý qurlyq - «kári» Eýropa úshin Qazaqstannyń EQYU-ǵa tóraǵalyǵy tyń ıdeıalardy talqyǵa salady - Májilis depýtaty Z. Alshymbaev

sp; AQTAÝ. Jeltoqsannyń 1-i. QazAqparat /Anargúl Tólegenova/ - Qazirgi ýaqytta Qazaqstan EQYU-ǵa tóralyǵyn uıymdas­tyrý baǵytynda josparlanǵan jumystardy  atqaryp jatyr. Kelissózder nátıjesinde 2010 jyly Qazaqstannyń EQYU-da tóraǵalyq etýi týraly kelisimge qol jetkizildi. EQYU-nyń tarıhynda bul uı­ymǵa musylman halqy basym, túrkitildes azııalyq el basshylyq ja­saıdy. Osy oraıda elimizdiń zań shyǵarýshy bıligi -

Parlamenttiń atqarar júgi qandaı, halyq qalaýlylary EQYU jóninde qandaı pikirde?
Osy saýaldar tóńireginde QazAqparat tilshisine  Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtaty, Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń múshesi Zeınolla Alshymbaev suhbat berdi.

 - EQYU-ǵa tóraǵalyq etý Qazaqstan úshin úlken múmkindikterge ashylǵan jol ekeni daýsyz. Daıyndyq jumystarynyń bet alysy qandaı?

 - Parlamenttiń jańa sessııasyn asharda sóılegen sózinde Prezıdentimiz N.Nazarbaev aldaǵy jyl elimiz úshin aıryqsha bolatynyn, ol Qazaqstannyń EQYU tóraǵalyq etýimen baılanysty ekenin atap aıtty. Bul qurmetti mıssııany atqarý úlken jaýapkershilik júkteıdi.

Bul uıymǵa, 1975 jyly «Helsınkı qorytyndy aktisine» qol qoıǵan Eýropa men Azııa elderimen qatar, AQSh pen Kanada da kiredi. Qazirgi sany 56 el. Alǵashynda «Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaq konferentsııasy» bolyp qyzmetin bastaǵan bolatyn. 1995 jyldan Eýropadaǵy qaýipsizdik pen yntymaqtastyq uıymy, ıaǵnı EQYU atandy, jáne álemdegi yqpaldy, bedeldi halyqaralyq uıymǵa aınaldy. Varshava Sharty Uıymyna kiretin memleketter men Batys elderi arasyndaǵy uzaqqa sozylǵan teketirestiń beıbit aıaqtalýyna, adam quqyǵy men bostandyq negizderiniń, demokratııa men zańdylyqtardyń saqtalýyna, qorshaǵan ortaǵa jańasha kózqaras qalyptastyrýǵa eleýli qyzmetter atqarǵanyn aıtsaq ta jetkilikti.

Ótken jyly osy uıymnyń Parlamenttik Assambleıasynyń jyl saıynǵa 17 sessııasy Astanada tabysty ótkendiginiń ózi elimizdiń osy Uıymǵa tóraǵalyqqa tyńǵylyqty daıyndalyp otyrǵanyn kórsetti.

EQYU-nyń otyz jyldan astam tarıhynda ony birinshi ret musylman áleminiń ókili retinde Qazaqstan basqarǵaly otyr. Osy rette elimizde qalyptasqan etnıkalyq jáne konfessııaaralyq toptardyń ózara jarasymdy kelisimine negizdelgen halyqtar arasyndaǵy dostyq jáne saıası turaqtylyqta qol jetken tájirıbemiz bul Uıymǵa kiretin elderdiń qyzyǵýshylyǵyn týǵyzatyny sózsiz.

Qazaqstan adam quqyǵyn qorǵaýǵa arnalǵan birqatar halyqaralyq qujattardy ratıfıkatsııalady. ıAǵnı túsinikti tilmen tarqatyp túsindirer bolsaq, jalpyǵa birdeı tanylǵan birqatar halyqaralyq aktiler, aıtalyq: «Azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly halyqaralyq paktige», «Azaptaýǵa jáne adamnyń qadir-qasıetine nuqsan keltiretin basqa da jazalaý túrlerine qarsy konventsııaǵa», «Bosqyndar týraly» t.b. óte mańyzdy halyqaralyq qujattar bekitildi. Adam quqyǵy men onyń ómiri, bostandyǵy bizdiń memleketimizde eń basty qundylyq. Sondyqtan adam quqyǵy men onyń bostandyǵyna qatysty mańyzdy qujattardyń bekitilýi Memleket basshysynyń ustanǵan baǵytynyń durystyǵyn dáleldeıdi, jáne Qazaqstannyń ustanǵan saıasaty EQYU múshe elder tarapynan laıyqty baǵalandy da. 

Keıbir mańyzdy isterge Qazaqstan qazirdiń ózinde kirisip ketti dep aıtýǵa bolady. Jaqynda Prezıdentimiz N.Nazarbaev Aqtóbe oblysynda bolyp «Batys Eýropa - Batys Qytaı» aralyǵyn Qazaqstan terrıtorııasy ústimen jalǵaıtyn tas jol qurylysynyń tusaýkeser rásimine qatysty. Bul Eýrazııalyq tasymal dálizin damytý baǵytyndaǵy ister qataryna jatady. Biz tarıhtan biletin kóne «Jibek jolynyń» jańa geosaıası kezeńderdegi jańǵyrýy. Kún tártibinde bolatyn - ekologııalyq qaýipsizdik, joǵaryda aıtylǵandaı eýrazııalyq tasymal dálizin damytý, Qazaqstannyń ózi halyqaralyq quqyq sýbektisi retinde qatysqan Aýǵanstanǵa ekonomıkalyq kómek kórsetý, Iraktaǵy soǵys zardaptaryn joıýǵa qatysý sekildi t.b. san salaly máselelerde Qazaqstan kózqarasy, naqty is tájirıbesi óziniń ıgi áserin tıgizedi dep oılaımyz.

- EQYU-ǵa tóraǵalyq etý barysynda eýropalyq standarttarǵa jaqyn bolýǵa jaǵdaı týmaq. Naqtylaı atasaq, ol qandaı standarttar?

- EQYU-nyń basty baǵdarlamalary negizinen úsh baǵytty qamtıdy. Olar birinshiden, Eýropa qurlyǵyndaǵy qaýipsizdikti qamtamasyz etý. Bul sharalardyń ishinde memleketter arasyndaǵy shekaralardyń myzǵymastyǵy, bir-biriniń ishki isterine qol suqpaýy, adam quqyǵy men bostandyǵynyń saqtalýy, teńdik jáne halyqtardyń óz taǵdyryn ózi aıqyndaýy prıntsıpteri.

Ekinshiden, Uıym memleketteri arasynda ekonomıka, ǵylym, tehnıka jáne qorshaǵan ortany qorǵaý baǵytyndaǵy qaýymdyq sharalar kiredi. Birlese qabyldaǵan qujattar negizinde saýda salasyn, óndiristik kooperatsııa, ǵylym men jańa tehnologııalardy damytý jáne qorshaǵan ortany saqtaý baǵytyndaǵy isterdi qamtıdy.

Gýmanıtarlyq damýdy qamtıtyn úlken bóligi úshinshi baǵytty aıqyndaıdy. Oǵan mádenıet, aqparat jáne bilim berý, ıaǵnı «Adam faktory» tóńiregindegi máseleler kiredi. Adamdardyń jeke quqyqtarynyń saqtalýymen birge, emin-erkin qarym-qatynas jasaý quqyqtary, kóshi-qon t.b. máseleler jatady. EQYU-nyń baǵdarlarynyń biri retinde Batys pen Shyǵystyń arasyndaǵy órkenıetaralyq ún qatysýdy ári qaraı damytý qala beretini sózsiz. Keıbir batys saıasatkerleri men ǵalymdary órkenıetter arasynda kelisim bolýyna senimsizdikpen qarap, «órkenıetter qaqtyǵysyn» da boljap qoıǵan.

Bul turǵyda Qazaqstan ózi tóraǵalyq etetin Uıymǵa qatysýshylarǵa, olardyń ulttyq múddelerine jaýap bere alatyn Ortalyq Azııadaǵy qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etýge senim sharalaryn bekemdeýge, qaýipsizdiktiń áskerı emes sharalaryna, onyń ishinde terrorızmmen, esirtki tasymalymen, zańsyz qarý-jaraq saýdasymen kúresti damytýǵa kúsh salatynyn óz tájirıbesinde dáleldep kórsetip otyr. ıAǵnı, olardyń da bizden úıreneri az emes. Bul týraly elimizge kelgen shet elderdiń tanymal saıasatkerleri men álemdik deńgeıdegi qaıratkerleri óz sózderinde aıtyp, jazyp ta júr.

 - Ádette EQYU tóraǵalary qatarynda Eýroodaqqa múshe. ne úmitker atanǵan Batys Eýropa memleketteri basym bolǵan. Qazaqstannyń bul jolǵy jetistigi Eýropaǵa ne beredi?

 - Árıne, bul jetistik Elbasynyń 90-shy jyldardyń basynda kótergen Qazaqstannyń dúnıejúzilik qoǵamdastyqtaǵy óz ornyn tabý, syrtqy saıasattaǵy kóp vektorlyq qatynas ornatý ıdeıasynyń ómirsheńdigin kórsetedi.

 Prezıdentimiz N.Á.Nazarbaevtyń sarabdal saıasatynyń,  halyqaralyq bedeliniń arqasynda elimiz Eýropanyń tórinde otyryp, terezesi teń dúnıejúzi qaýymdastyǵy moıyndaǵan el bolǵanyn dáleldep otyr. Osy tóraǵalyq qarsańynda, ótken jyly «Eýropaǵa jol» memlekettik baǵdarlamasy qabyldandy. ıAǵnı, bizdiń Eýropa elderimen qarym-qatynastaǵy ustanatyn baǵytymyz berik fýndamentpen qalanyp jatyr. Bunyń barlyǵy da el ekonomıkasy men qoǵam damýy úshin jasalyp jatqany anyq. Álemniń eń ozyq tehnologııalary men ómir súrýdiń Eýropalyq standarttaryna jetýge talpynys. «Kári» Eýropa - jańa ıdeıalarǵa zárý qurlyq. EQYU janynan qurylǵan Turaqty keńes saıası konsýltatsııalar ótkizip turatynyn eskersek - bizdiń tóraǵalyǵymyzben talaı ıdeıalar talqylaýǵa usynylatyny anyq.

EQYU-nyń memleket jáne Úkimet basshylary bas qosqan joǵary deńgeıdegi otyrystarynda Prezıdentimiz N.Nazarbaev sóz bastaıtyn bolady. Bul elin shyn súıetin árbir qazaqstandyqtardyń maqtanyshyn týǵyzyp, mereıin ósiretini sózsiz. Odan basqa jyl ishinde, osy Uıymǵa múshe barlyq 56 memlekettiń Mınıstrler keńesi ótkiziledi. Bir sózben aıtqanda, Uıymǵa tóraǵalyq etý úlken saıası laýazym.

Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstrligi jyl boıy osy Uıym sheńberinde halyqaralyq qoǵamdastyqpen qoıan-qoltyq, tyǵyz qatynasta qyzmet jasaıdy. Qarjy máselesi, kadrlardy jasaqtaý, túrli Eýropalyq deńgeıde saıası-ekonomıkalyq sharalar ótkizý, janjal týyndaǵan óńirlerge jeke ókilderin jiberý, basqa da Uıymnyń ishki-syrtqy máselelerine Qazaqstan basshylyq júrgizedi.

   - Osy oraıda Parlamentti qandaı jumystar kútip tur

 - Bizder, depýtattar sheteldik áriptesterimizben birge jumys istep, uıymǵa qatysýshy elder Parlamentteriniń jumys tájirıbesimen tanysamyz. Bizdegi zań shyǵarý sapasynyń deńgeıin Eýropalyq standarttarǵa kóterý, jaqyndastyrý mindeti aldymyzda tur.

  Taıaýda Almaty qalasynda Prezıdent N.Nazarbaevtyń «Jahandyq qoǵamdastyqty  túbirinen jańǵyrtý strategııasy jáne órkenıetter áriptestigi» degen jańa kitabynyń tusaýkeseri boldy. Elbasy kitabynyń arqaýy - jahandyq jańarý men órkenıetter arasyndaǵy máseleler qazirgi kúni de Eýropa elderi betpe-bet kelip, olardyń da búgingi kún tártibinde turǵan mańyzdy máseleler.

Tóraǵalyq týraly sheshim Qazaqstannyń demokratııalyq qoǵam qurýdaǵy jáne naryqtyq ekonomıkany yryqtandyrýdaǵy aıqyn jetistigin moıyndaý bolyp tabylady. EQYU qatysýshy - elderiniń konsensýsy saıası turaqtylyq pen syrtqy saıası baǵyttyń aıqyndylyǵyn qamtamasyz etken eli­mizdiń syrtqy jáne ishki saıasatyn moıyndaýǵa negizdelgen. 

Qoryta aıtqanda, Qazaqstannyń bul bedeldi álemdik qoǵamdastyqqa tóraǵalyq etýi elimiz úshin bıik mártebe, sonymen birge zor jaýapkershilik. Qazaqstan tóraǵalyǵy EQYU-nyń bedelin burynǵydan da joǵary kóteretinine tolyqtaı senimdimiz. Bul óz elimizdiń jańa satyǵa kóterilýi úshin de mol múmkindik.

• - Áńgimeńizge rahmet!