Jańa GPT-5 — keleshektiń tehnologııasy ma álde adamzatqa qaýip pe?
GPT jasandy ıntellekti degenimiz ne
GPT – Generative Pre-trained Transformer, amerıkalyq OpenAI kompanııasy shyǵarǵan tabıǵı til óńdeý algorıtmi. Neırondyq jeliniń basty ereksheligi – aqparatty este saqtaý men taldaý qabiletinde jáne sonyń negizinde júıeli jáne logıkalyq mátin qurýynda.
Qýatty tildik modelde jeke sózder arasyndaǵy baılanystardy tabýǵa jáne sózder men sóılemderdiń eń logıkalyq rettiligin esepteýge múmkindik beretin «transformator» arhıtektýrasy bar.
Jasandy ıntellekt qalaı damyp keledi
GPT jáne basqa da tildik modelderdiń paıda bolýy zamanaýı adam ómirine jasandy ıntellekt engizý jolyndaǵy mańyzdy kezeń boldy. Generatıvti neırondyq jelilerdiń múmkindikteri munymen toqtap qalmas anyq. Taıaý jyldary AI tehnologııalary saýda, marketıng, tutynýshylarǵa qyzmet kórsetý jáne basqa da salalarda suranysqa ıe kóptegen mamandyqtardy almastyryp, eńbek naryǵynyń ózgerýine úlken áser etýi múmkin.
2018 jyly ázirleýshiler GPT-1 atty osy neırondyq jeliniń alǵashqy tolyqqandy nusqasyn shyǵardy. Alǵashqy nusqasy sátti shyqqan soń OpenAI mamandary GMT-2, GMT-3 jáne ChatGPT ázirlep shyǵardy. ChatGPT – dıalog rejıminde jumys isteıtin jasandy ıntellekt chat-boty. Ol GPT-3.5 tildik modeliniń jetildirilgen nusqasyna negizdelgen.
Al GPT-4-tiń sońǵy nusqasy ótken jyldyń naýryz aıynda tanystyryldy. Neırondyq jeliniń 4-shi nusqasynyń mańyzdy artyqshylyǵy – onyń ártúrli pánder boıynsha emtıhandar men synaqtardan ótý qabiletin jaqsartý boldy. Ol birqatar pán boıynsha tamasha nátıjeler kórsetti, ortasha adamnyń jetistikterin aıtpaǵanda, óziniń aldyńǵy GPT-3.5 kórsetkishterinen aıtarlyqtaı asyp tústi.
Jańa býyn modeli GPT-5 týraly ne belgili
GPT-4-ten keıingi kelesi OpenAI modeli – GPT-5 jasandy ıntelektini jańa bir deńgeıge shyǵarýy ábden múmkin. Jańa býyn modeli aldyńǵy qýattan áldeqaıda joǵary bolady dep kútilýde. Bul modeldiń negizgi maqsaty — adamzatty AGI-ge jaqyndatý, bul adamnyń mıy sııaqty mátin jazýdan bastap aqyldy úıdi basqarýǵa deıingi kóptegen tapsyrmalardy oryndaı alatyn aqyldy mashına.
GPT-5 odan da joǵary sapaly jáne kreatıvti mátinder shyǵarýǵa, tilderdi aýdarýǵa, ártúrli shyǵarmashylyq mátinder jazýǵa, ártúrli taqyryptar boıynsha suraqtarǵa jaýap berýge, sondaı-aq tabıǵı tildi óńdeýge qatysty kóptegen basqa tapsyrmalardy oryndaýǵa qabiletti bolady.
«Jetildirý traektorııasyna qarasaq, GPT-3 júıeleri shamamen balalardyń ıntellekt deńgeıinde boldy. GPT-4 júıeleri – orta mektep oqýshysynyń ıntellektine kóbirek uqsaıdy. Aldaǵy eki jylda biz naqty tapsyrmalardy oryndaý úshin PhD ıntellektine umtylatyn bolamyz. Barlyǵy óte tez ózgerip, jaqsaryp keledi», - deıdi amerıkalyq OpenAI ǵylymı-zertteý uıymynyń tehnıkalyq dırektory jáne ChatGPT neırojelisin qurýshylardyń biri Mıra Mýratı.
GPT-5 qashan jaryqqa shyǵady
GTP-5-tiń naqty shyǵý kúni áli belgisiz, degenmen OpenAI bul modeldi úıretýdi bastady. Ádette bul protsess birneshe aıǵa sozylady, sonyń ishinde testileý men pysyqtaý jumystary bar, dep habarlady kompanııa.
Kóktemde GTP-5 osy jyly iske qosylady degen qaýeset tarady. 2024 jyldyń naýryzynda Business Insider osy jazda OpenAI relız jasaýy múmkin dep jazdy.
Sáýir aıynda Runway negizin qalaýshy jáne bas dırektory Sıkı Chen H platformasynda GPT-5 bıylǵy jeltoqsanda shyǵýy múmkin jáne kúshti AI deńgeıine jetýi múmkin degen ınsaıderlik aqparat berdi.
Keıinirek OpenAI tehnıkalyq dırektory Mıra Mýrattı jańa modeldi 2025 jyldyń aıaǵy, tipti 2026 jyldyń basyna deıin kútý kerek ekenin boljady.
GPT-5 shyqqan soń ne bolady
Tabysty iske asqan jaǵdaıda generatıvti JI adamnan asa erekshelenbeýi múmkin. ıAǵnı, onyń joǵary deńgeıi adamǵa qol jetimdi kez kelgen tapsyrmany nemese tujyrymdamany úırenýge, túsinýge qabiletti, ol mashına bolsa da, belgili bir mindettermen nemese fýnktsııalarmen shektelmeıdi.
GPT-5 jaryqqa shyqqan soń ony yesAibot qyzmetine qosý habarlandy, munda Stable Diffusion, SDXL, sondaı-aq ChatGPT, sonyń ishinde jaqynda shyǵarylǵan GPT-4 Omni qoljetimdi.
autogpt.net taldaýshylary ChatGPT-3 2020 jyldyń maýsymynda, sodan keıin ChatGPT-3.5 – 2022 jyldyń qarashasynda shyǵarylǵanyn atap ótti. Eger OpenAI osyndaı qarqynmen júrse, ChatGPT-4 jelisi 2023 jyldyń basynda iske qosylǵanyn eskere otyryp, ChatGPT-5 – 2024 jyldyń aıaǵynda nemese 2025 jyldyń basynda shyǵarylady dep boljaýǵa bolady.
Techopedia málimetteri boıynsha, OpenAI eki nusqany usynady: tegin nusqa jáne keńeıtilgen múmkindikteri bar jazylym. Flagmandyq modeldi paıdalaný aıyna shamamen 20 dollar turady.
Jańa neırondyq jeli nusqasy ne isteı alady
ChatGPT-5 bizdiń jasandy ıntellektpen ózara árekettesýimizdi kelesi deńgeıge kóteretin birneshe revolıýtsııalyq múmkindikter men jaqsartýlarǵa ıe bolady.
OpenAI basshysy Sem Altman buǵan deıin: «Eń mańyzdy jaqsartýlar taldaý qabiletine baılanysty bolýy múmkin» dep aıtqan edi. Ol JI modelderiniń aqparatty túsindirý, qorytyndy jasaý jáne qolda bar derekter men logıkalyq tujyrymdardy qoldanyp, máselelerdi sheshý qabiletin aıtyp otyrǵanyn túsindirdi.
Jańa modelde bizdi qandaı múmkindikter kútip turǵanyn kóreıik. Eń aldymen GPT-5 adamnyń jazýynan ajyratý múmkin emes mátinder jaza alady.
Ekinshiden, bul nusqa adam tiliniń erekshelikterin, sonyń ishinde sarkazm, ıronııa jáne basqa da tustaryn jaqsy túsinedi.
Úshinshiden, GPT-5 ǵylymı maqalalar nemese baǵdarlamalyq kod jazý sııaqty pándik salany tereń túsinýdi qajet etetin kúrdeli suraqtardy sheshe alady.
Oǵan qosa, model jańa qosymshalardy ázirleý protsesin jyldamdatýǵa múmkindik beretin az derekter kólemin oqı alady.
Bir qyzyǵy, GPT-5 basqa da jasandy ıntellekt júıelerimen birige alady, bul anaǵurlym kúrdeli jáne aqyldy qosymshalardy jasaýǵa múmkindik beredi.
Qandaı syn-qaterler tónýi múmkin
GPT-5-ti damytý men AGI jetistikteri kóptegen adamdar oılaǵannan da jaqyn bolýy múmkin. Bul chatbot tárizdi jasandy ıntellekt saldaryn baqylaý múmkin bolmaıtyndaı úlken kúshke ıe bolýy múmkin degen úlken alańdaýshylyq týdyrady.
Myńnan astam tehnologııalyq kóshbasshylar men zertteýshiler, sonyń ishinde Ilon Mask jasandy ıntellektti nasıhattaý jalǵan aqparat pen nasıhattyń taralýyna yqpal etýi múmkin ekendigi týraly ashyq hatqa qol qoıdy. Olar barlyq zerthanalardy GPT-4-ten kúshti JI júıelerin oqytýdy alty aıǵa dereý toqtata turýǵa shaqyrýda.
Osyndaı áńgimeler aıasynda OpenAI óz ónimderiniń qaýipsizdigi máselesimen aınalysty. New York Times jazǵandaı, ChatGPT-ti qurǵan OpenAI kompanııasynyń negizin qalaýshy Djon Shýlman keleshekte de bul máselemen aınalysatyn bolady.
Al OpenAI qaýipsizdik jáne qorǵanys komıteti Shýlmannyń zertteýlerin baqylaıdy jáne kompanııanyń tehnologııalyq syn-qaterdi qalaı sheshetini týraly nusqaýlar berip otyrady.
Halyqaralyq valıýta qorynyń málimetinshe, álemdegi jumyspen qamtylǵan halyqtyń shamamen 40%-y JI-men baılanysty syn-qaterge ushyraıdy. JI-di erekshelendiretin aspektilerdiń biri – onyń joǵary bilikti jumys oryndaryna áser etý qabileti. Nátıjesinde ekonomıkasy damyǵan elder neırondyq jelige baılanysty úlken táýekelderge tap bolady.
«5-shi býyndaǵy jasandy ıntellekttiń damýy, ıaǵnı GPT-5 dezınformatsııa men jalǵan jańalyqtardyń taralýyna ákelýi múmkin. Tehnologııany teris paıdalaný qoǵamdyq pikirdi basqarýǵa múmkindik beredi. Sondaı-aq, neırojeli óziniń tehnıkalyq sıpattamalaryna baılanysty bizdiń tsıfrlyq derekterimizdi qupııa jáne qaýipsiz saqtaý máselesinde kóptegen qıyndyqtar týǵyzatynyn atap ótken jón. Oǵan qosa, GPT-5 progressi arqyly jumys oryndaryn avtomattandyrý jumyssyzdyqqa jáne áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıdyń nasharlaýyna ákelýi múmkin, — deıdi Integrated Services kompanııasynyń IT sáýletshisi Ramız Shırınov.
Sarapshynyń aıtýynsha, GPT-5 engizýdiń oń nátıjesi retinde ǵylymı-tehnıkalyq progresti jedeldetýdi, jasandy ıntellekt salasynda jańa jumys oryndaryn qurýdy, sondaı-aq kúndelikti mindetterdi avtomattandyrýdyń arqasynda adamdardyń ómir súrý sapasyn jaqsartýdy atap ótken jón.
«GPT-5-ke qol jetkizý múmkindigi alańdaýshylyq týǵyzsa da, JI klımattyń ózgerýimen kúresý, jańa dári-dármekter jasaý jáne tehnologııalyq ınnovatsııalar sııaqty kóptegen kúrdeli máselelerdi sheshýge paıdaly bolýy múmkin degen pikir bar», - dep túıindedi Ázerbaıjan mamany.
BRIKS Baıkal ınstıtýtynyń professory Aleksandr Afanasevtiń aıtýynsha, adamzatqa shabýyl jasaı alatyn kúshti JI týraly aıtýǵa áli erte.
«Qazir adam men JI-de múddeler qaqtyǵysy joq, óıtkeni bolashaqta jasandy ıntellekttiń damýy ózine yńǵaıly bolatyn ǵaryshqa baǵyttalady. Oǵan qosa, kúshti jasandy ıntellekt óz damýyndaǵy oqys oqıǵalar úshin adamzatty saqtap qalýǵa múddeli», - deıdi ǵalym.
Bılik bul tehnologııalardy engizýge qalaı qaraıdy
Kóptegen elder jasandy ıntellekttiń damýyna úlken qyzyǵýshylyq tanytyp otyr jáne ony ekonomıkalyq ósý úshin úlken áleýet dep sanaıdy. Bul rette úkimetter osy tehnologııamen baılanysty syn-qater baryn da jaqsy túsinedi jáne tıisti retteý sharalaryn ázirlep jatyr.
«Damyǵan elderdiń kópshiligi jasandy ıntellektti damytý strategııalaryn ázirleýde jáne ony qoldanýdy retteıtin zańdar qabyldap jatyr. Etıka, qaýipsizdik jáne derekterdi qorǵaý máselelerine erekshe nazar aýdarylýda. Ázerbaıjanǵa kelsek, munda aqparattyq tehnologııalar men jasandy ıntellekt salasy qarqyndy damyp keledi. Úkimet osy saladaǵy bastamalardy qoldap, ınnovatsııalardy damytý úshin qolaıly jaǵdaılar jasaýda. Alaıda, ázirge neırondyq jelilerdi qoldanýdy arnaıy retteıtin zańdardyń qabyldanýy týraly naqty aqparat joq», - deıdi R. Shırınov.
Eýroparlament naýryz aıynda jasandy ıntellekt tehnologııalaryn qoldanatyn júıeler týraly zańdy — The EU Artificial Intelligence Act qujatyn qabyldady. Qujat qarqyndy damyp kele jatqan salany retteıtin álemdegi alǵashqy normatıvtik akt boldy.
Bastapqyda zań jobasy eki sebepke baılanysty oılastyryldy: EO-ǵa múshe elderde retteýdi sınhrondaý jáne jasandy ıntellekt uǵymynyń ne ekenin naqty anyqtaý. Biraq keıinirek tehnologııanyń damýyna baılanysty zańnyń qoldanylý aıasy edáýir keńeıdi.
Dúnıe júzi boıynsha qadaǵalaý organdary jasandy ıntellektti retteýge alýan túrli jaýap qatýda. Reuters agenttiginiń habarlaýynsha, Qytaıda kıberkeńistik retteýshisi kompanııalardan qyzmetter kópshilikke qoljetimdi bolmaı turyp, bılik organdaryna osy tehnologııalardyń qaýipsizdigi týraly analıtıkalyq qysqasha málimet berýdi talap etken. Al Ulybrıtanııa úkimeti JI retteıtin jańa organ qurmaıtynyn málimdedi. Aýstralııada úkimet JI áleýetiniń ósýine qalaı jaýap berý kerektigi týraly keńes alý úshin eldiń bas ǵylymı konsýltatıvtik organynyń sarapshylaryna júgingen. Al AQSh-ta turǵyndardy JI ázirleýshileri úshin yqtımal esep berý sharalary týraly syn-eskertpeler aıtýǵa shaqyrǵan.
Barlyq kedergilerge qaramastan, OpenAI jasandy ıntellekt salasyndaǵy kóshbasshy bolyp qalýda. Alaıda, kompanııa osy sońǵy qıyndyqtardy qalaı sheshkeni jasandy ıntellekttiń bolashaǵyn jáne onyń qoǵamǵa áserin aıqyndaıdy.
Jasandy ıntellekt jáne bizdiń bolashaǵymyz
GPT-5 – jańa model ǵana emes, neırondyq jeli álemindegi naǵyz revolıýtsııa. Sarapshylardyń pikirinshe, GPT-5 bir kezderi ǵylymı fantastıka dep sanalǵan jańa múmkindikterdi usynyp, túrli salalarda tóńkeris jasaı alady. Ol adamzatty jalpy jasandy ıntellekt qurýǵa jaqyndatady jánertúrli salalarda JI qoldaný úshin jańa kókjıekter ashady.
GPT-5 logıkalyq oılaý men máselelerdi sheshýdi aıtarlyqtaı jaqsartady dep kútilýde. Burynǵydan aıyrmashylyǵy – buryn kezdespegen jumbaqtar men suraqtardy taldaı alady, aqylǵa qonymdy paıymdar, naqty boljamdar men jaýaptar jasaı alady.
«2025 jylǵa qaraı jasandy ıntellekt barlyq derekterdiń 10% quraıdy dep boljanýda. Aldaǵy 10 jylda ol bıznes pen qoǵamǵa eleýli áser etip, álemdik JІÓ-ni 7%-ǵa kóteredi», - deıdi ǵalym Aleksandr Afanasev.
Ǵalymnyń paıymdaýynsha, 2045 jyly jelilerde búkil adamzat sııaqty 7 mıllıardtan astam neırondar bolady. GPT-1-den GPT5-ke deıingi jasandy ıntellekt evolıýtsııasy osy tehnologııanyń damý qarqynyn aıqyn kórsetedi.