Jańa erejege júrgizýshiler alańdaýly - baspasózge sholý

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 9 qańtar, juma kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Poshta qyzmeti qaıtse jaqsarady?» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr.

«Qazposhta» AQ qalyptasý, reformalaý joldarynan sátti ótip, búgingi kúni elimizdiń turǵyn­daryna poshtalyq-qarjylyq qyzmettiń keń túrin kórsetetin jáne qýatty fılıaldyq jelilerdi birik­tiretin ulttyq operatorǵa aınalyp otyr. Kompanııa Elba­sy qoıǵan talaptarǵa sáıkes poshtanyń kópqyrly qyzmetin odan ári jetildire túsip, qarjy­lyq ınstıtýtqa aınaldyrý úrdi­sin jedeldetýdi negizgi baǵdar etken. Osyǵan oraı «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qory» AQ pen «Qazposhta» AQ bas­qar­masy Memleket basshysy iske qosqan «Transformatsııa» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa belsene kiristi. Bul úrdis korpo­ra­tıvti basqarýdyń jańa deńgeıin qalyptastyrýdy, básekege qabiletti jáne álemniń úzdik tájirıbesin qoldaný arqyly jumystyń qaǵıdalaryn qaıta qaraý esebinen qarjylyq jáne operatsııalyq tıimdilikti kóterýdi ditteıdi. Osy talaptar údesinen shyǵýdy basty murat etken «Qazposhta» AQ SQOF qyzmet kórsetýdiń osy zamanǵy ádisteri men standarttaryn ıgerý jolyn talmaı izdestirip keledi. San-salaly jumysta aýyldyq aýmaqtardy, shaǵyn jáne orta bıznestiń, zeınetkerlik, tólem kartishkeleriniń ulttyq bank­aralyq júıeleri, ınternetke baǵdarlanǵan qyzmetter bir-biri­men tyǵyz birlikte úılestirilgen. Onyń ústine AQ eldi mekenderde eńbekaqy men zeınetaqy tóleý, tólemderdi qabyldaý, plastıkalyq kartalardy shyǵa­rý jáne taǵy basqa banktik qyzmetterdiń túrlerin iske asyratyn birden-bir uıym ekenin eskersek, jergilikti bólimshelerge artylar jaýapkershiliktiń eselene túseri anyq", - delingen maqalada. ***

Jańa jylda el Parlamenti qazaq tilinde jazylǵan zań qabyldaıtyn boldy, dep habarlaıdy "Aıqyn" basylymy.

Gazettiń jazýynsha, keshe Májilistiń Áleýmettik-mádenı damý komıteti «Balalardy densaýlyǵy men damýyna zardabyn tıgizetin aqparattan qorǵaý máseleleri boıynsha» ulttyq zańnamany túzetetin jáne oǵan ilespe, eki jańa zań jobalaryn qarady. Bul qujattardy qalaýlylar byltyr birinshi oqylymda endigi maquldaǵan, qazir ekinshi oqylymǵa daıyndalýda.

"Qos zań jobasyna Májilis depýtat­tary, atap aıtqanda, bizdiń komıtettiń músheleri bastamashy bolǵan, - dedi Áleý­mettik-mádenı damý komıtetiniń tóraıymy Gúlnár Yqsanova. - Eki jobanyń túpnus­qasy da eń aldymen memlekettik tilde ja­zyldy. Sondyqtan bolsa kerek, onyń maz­munyn jetildirýge tek avtorlar ǵana emes, búkil depýtattyq korpýs óz úlesin qosty". "Bylapyt sózge tyıym salynbaq" atty osy maqalada kámeletke tolmaǵan­dar­dy tek «erotıkalyq mazmundaǵy» ǵana emes, sondaı-aq «zorlyq-zombylyq, qatigezdik kórsetiletin, balanyń densaýlyǵyna jáne damýyna zardabyn tıgizetin, qoǵamǵa jat jáne quqyqqa qaıshy is-áreketke aranda­ta­tyn, otbasy ınstıtýtynyń bedelin túsire­tin, normatıvtik emes leksıka qamtylǵan, qorqynysh týǵyzatyn aqparattyq jáne basqa ónimderdi ázirleýge, taratýǵa, jarna­malaýǵa jáne satýǵa tartýǵa» budan bylaı jol berilmeıdi. Kim de kim buǵan qaıshy áreket jasasa, onyń bar ónimi tárkilenedi jáne «aılyq eseptik kórsetkishtiń 100-den 200-ge deıingi mólsherinde aıyppul saly­nady».

Aıtpaqshy, osy zańmen kórshi Reseı­de­gideı, Qazaqstanda da telearnalardan by­lapyt (netsenzýrnyı) sóz aıtýǵa, boqtaýǵa tıym salynady! Soǵan jol berip qoıǵan aqparat quraldaryna tórt júz myń teńgege deıin aıyppul belgilenýi múmkin.

"Aıqyn" basylymynda avtokreslolardyń jyry jazylǵan "Jańa ereje jaqsy bolmaı tur" atty maqala jarııalandy.

"Qazir qaı qalaǵa barsańyz da avtokreslo izdep sabylyp júrgen adamdardy kezdestiresiz. Árıne, báriniń izdep júrgeni - quny arzan ońtaıly avtokreslo", - dep jazady basylym.

"Aldymen, kóligi de, júrgizýshisi de óte kóp alyp Almatynyń Baıtursynov jáne Qurmanǵazy kósheleriniń qıylysyndaǵy balalarǵa arnalǵan avtokólik oryndyǵyn satatyn dúkenge toqtadyq. Adam yǵy-jyǵy, bireýleri balalaryn avtokresloǵa otyrǵyzyp kórip jatsa, endi biri kóńilinen shyqqan shaǵyn avtooryndyqtardyń baǵasyn surap báıek. Al endi bireýler avtooryndyqtardyń aıyrmasy qandaı ekenin surap bas qatyrýda. Báz bireýler eshnárseni eleń qylmastan qalaǵan avto­kreslosyn «óńgerip» ketip jatyr. Osyndaı qarbalasty jiti «baǵyp» turǵan biz orta boı­ly, jasy shamamen jıyrma bes - otyz­dardaǵy bıdaı óńdi kelinshekti áńgimege tarttyq. Aldymen, biz: - Qansha balańyz bar jáne jas shamalary neshede? - dep suradyq. Kúlimdegen áńgimeshil kelinshek salǵan jerden: - Meniń eki balam bar. Byltyr «Leksýs-350» markaly kólikti bir tanysym syıǵa tartqan edi. Qańtardyń jetisinen bastap balalardy avtokreslomen kólikke otyrǵyzý kerek degeni qıyndaý bolyp tur. Sebebi, tanysyma qolqa salsam, uıat-aý deımin. Onsyz da búkil «shyǵynym» sol kisiniń moınynda, - dep syryn aıtam dep, shynyn aıtyp saldy. «Sonda sizge qaı avtooryndyq unap tur?» dep surap úlger­genimizshe bolǵan joq, kelinshektiń uıaly telefony shyryldap qoıa berdi. Bári anyq estilip tur. Ar jaqtan shyqqan erkek daýy­sy «Qalaǵanyńdy al, esh qınalma. Ózińe unasa boldy, o,keı!» degeni sol eken álgi kelinshek dereý biri qyzyl, biri kók tústi eki avtooryndyqty alatynyn satýshyǵa aıtty. Sóıtip, túsi qyzyl bylǵary ámııanynan 180 myń teńgeni ápsátte satýshyǵa sanap berip, kete bardy... Al bir jigit aǵasy qaz-qatar qoıylǵan avtokreslolarǵa qyzyǵa qarap uzaq júrdi. Sóıtip, tanysa kelsek, Ermek esimdi álgi jigit Almatynyń irgesindegi «Dar­han» yqshamaýdanynyń turǵyny eken. Aıtýynsha, úsh balasy bar. Úlkeni nebári jeti jasta. «Qınalyp turmyn, baǵasy ýdaı.... Eń arzany 31 myń 500 teńge eken. Qal­tam kótermeıdi. Amal joq, avto­baraholkadan qytaıdyń arzan nemese buryn qoldanǵan eski kreslosyn izdeýim kerek. Keshirińiz, - dep syrtqa bettedi. Reti kelgen sátte dúken satýshysynan eń arzan avtooryndyqtyń tómengi baǵasy qansha, kerisinshe, qymbaty qansha turatynyn suradym. Ózin «Pavel» dep qynjyla tanys­tyrǵan satýshynyń aıtýynsha, budan bir-er kún buryn arqalyǵy joq avtokreslolar 7 myń teńgeden 11 myń teńge aralyǵynda satylypty. Balalarǵa arnalǵan mundaı avtokólik oryndyqtary áp-sátte satylyp ketipti. Al qazir saýdaǵa shyǵarylǵanda­rynyń baǵasy 28, 30, 35 myń teńge, sondaı-aq, jasalýy men fırmasyna baılanysty 90 myńnan 120 myńǵa deıingi avtokreslolar da bar eken", - delingen maqalada.

***

Aqtóbe oblysynyń turǵyny Aıbarsha Qazbaeva 11 jyldyq eńbek quldyǵynan bosap shyǵa aldy, dep jazady "Ekspress K" basylymy. Beıbaq áıeldi quldyqtan bosatyp alýǵa jergilikti gazette jarııalanǵan qyzynyń haty sebepshi bolypty.

"Aıbarsha Qazbaevany týǵan-týystary 2003 jyly joǵaltqan. Onyń aldynda eki jyl buryn Shalqar aýdanynyń Bozoı aýylynan Aqtóbege nápaqa tabý úshin jumys izdep ketken ol kózden ǵaıyp bolǵan. Úıde kúıeýi men 10 jastaǵy qyzy qaldy. Týǵan-týystary izdep saldary sýǵa ketkende, ol Áıtekebı aýdanynda jaılaýlardyń birinde quldyqta bolypty. - 2003 jyly maǵan Qarabutaqtan alys emes jerde ornalasqan jeke sharýashylyqtyń birinde jumys usyndy, onda maǵan mal baǵý kerek bolatyn, - deıdi Aıbarsha. - Jazda 3 myń teńge, qysta 5 teńge tóleýge ýaǵdalastyq".

Seıchas chıtaıýt