Jańa Azamattyq protsessýaldyq kodeks sot isin júrgizýdiń mádenıetin kóterdi - sýdıa Qarlyǵash Tatkeeva
- Qarlyǵash Qurmashqyzy, jańa Azamattyq protsessýaldyq kodekstiń qabyldanýy elimizdiń sot júıesine ne berdi?
- Azamattyq protsessýaldyq kodeks jobasynda eskerilgen jańashyldyqtar sot isin júrgizý jumystaryn edáýir jeńildetti ári jyldamdatty. Sot júıesindegi mańyzdy jetistikterdiń biri sot ınstantsııalaryn ońtaılandyrýdy zańnamalyq turǵyda bekitý boldy. ıAǵnı, bes satyly sot júıesinen (birinshi, apellıatsııalyq, kassatsııalyq, qadaǵalaý jáne qaıta qadaǵalaý jasaý) úsh satyly (birinshi, apellıatsııalyq, kassatsııalyq) sot tóreligi júıesine kóshý aıryqsha mańyzǵa ıe. Sot satylarynyń qysqarýy nátıjesinde birinshi jáne apellıatsııalyq ınstantsııalar sottarynyń jaýapkershiligi men biliktiligi aıtarlyqtaı joǵarylady.
Jańa kodekste birinshi ınstantsııa sotynda sot tóreligin atqarý úderisin aıtarlyqtaı jaqsartatyn birqatar normalar engizilgen. Onyń ishinde isti qaraý merzimi, daıyndyq kezeńderi ońtaılandyrylyp, sot pen taraptardyń is-qımyldary retke keltirildi, sondaı-aq dálelderdi usyný tártibin buzǵany úshin jáne isti qaraýǵa kedergi keltirýge jaýapkershilik bekitildi. Bul óz kezeginde sot aktileriniń sapasyn, iske qatysýshylardyń quqyqtaryn jáne zańmen qorǵalatyndardyń múddelerin ýaqytyly sotpen qorǵaýdy qamtamasyz etýge múmkindik berdi.
Sot talqylaýyna isti daıarlaýǵa erekshe mán berilgen. Belgilengen kezeńde sottyń isti jan-jaqty ári tolyqqandy qaralýy úshin qajetti barlyq protsessýaldyq is-qımyldar taraptarmen atqarylýy tıis. Atalǵan kezeń isti sátti ári jyldam qarastyrýdyń kepili bolyp tabylady.Osy tektes sharalar taraptardy aıtarlyqtaı tártipke salyp, olarǵa tıisti mindettemelerdi júkteıdi. Óıtkeni, bul mindetterdiń oryndalmaýy naqty is boıynsha aqıqatty anyqtaý úderisine áser etedi jáne ol sotpen taraptardyń protsessýaldy olqylyǵy retinde baǵalanady.
Kodeks jańashyldyqtarynyń birine toqtalatyn bolsam, dálelderdi usynýǵa, talap-aryzdyń negizin ózgertýge, talap-aryzdar kólemin arttyrý men azaıtýǵa, birinshi ınstantsııa sotynda qarsy talap-aryzdy jaýapkerdiń usynýyna sot talqylaýyna isti daıyndaý kezeńinde ǵana jol beriledi.
Birinshi ınstantsııa soty úshin mańyzdy ózgeris retinde talap-aryzdy qozǵalyssyz qaldyrý ınstıtýtyn joıý bolyp tabylady. Talaptarǵa sáıkes kelmegen jaǵdaıda talap-aryz qaıtarylýǵa jatqyzylady. Burynǵy Kodekste sýdıalar kemshilikter anyqtalǵan jaǵdaıda ony joıý úshin tıisti merzimdi usynatyn, osy arqyly ádil sottylyqty júzege asyrý úderisi qısynsyz sozylyp ketetin.
- Іsti jeńildetilgen óndiriste qaraý tártibinde qandaı ózgeris boldy?
- Appellıatsııalyq tártipte sot aktilerine shaǵymdaný kezinde memlekettik bajdy tóleýden bosatý týraly nusqaý ońtaıly tustardyń biri bolyp otyr. Osy arqyly jańa Kodekstiń normalary materıaldyq jaǵdaıǵa qaramastan, sot qorǵaýyna taraptardyń konstıtýtsııalyq quqyqtaryn tikeleı qamtamasyz etedi.
Apellıatsııalyq satydaǵy sottyń ókilettigine sonymen qatar jańa sot talqylaýyna isti baǵyttaýymen sot aktisiniń kúshin joıý quqyǵy engizilgen, ıaǵnı bundaı qadamdar sot quramy boıynsha, qylmystylyq erejesi aıasynda buzýshylyq faktileri anyqtalǵan kezde, sýdıa sheshimge qol qoımaǵan jaǵdaıda iske asyrylady.
Atalǵan ózgerister mindetti túrde apellıatsııalyq satynyń mańyzdylyǵyn arttyrady. Osy rette ádil sottylyqty júzege asyrý sapasyn arttyra otyryp, ádil ári qoljetimdi sot talqylaýy qamtamasyz etiledi, sondaı-aq sot júıesine halyqtyń senim deńgeıiniń joǵarylaýyna septigin tıgizip, quqyqtyq qatynas sýbektileriniń quqyqtary men zańdy múddelerin tıimdi qorǵaýǵa eleýli úles qosýda.
- Daýlardy retteýde balamaly ádister bóliginde qandaı jańashyldyqtar bar?
- Alǵash ret postkeńestik keńistikte Azamattyq protsessýaldyq kodekste qorǵaýshylarǵa bitimge keltirý rásimderi bekitildi. Barlyq daýly qatynastardy partısıpatıvtik rásimderdi atqarý jolymen retteýge bolady. Partısıpatıvtik rásim sýdıanyń qatysýynsyz bolady, ıaǵnı ol ár taraptyń qorǵaýshylarynyń mindetti túrde qatysýy arqyly kelissózder júrgizý jolymen daýlardy retteýdiń balamaly ádisi bolyp tabylady.
Jalpy, partısıpatıvtik rásim Frantsııanyń zańnamasyna úılestik aıasynda ázirlendi. Bul elde 2010-2011 jyldary daýlardy retteýdiń balamaly qalyptary boıynsha reforma júrgizilgen edi. Daýdy bitimge kelý arqyly retteýde, úderistiń bastapqy kezeńinde olarmen kelisimdi bekitýde taraptardy yntalandyrý úshin birinshi jáne apellıatsııalyq satydaǵy sottarda memlekettik baj tolyq kólemde, al kassatsııalyq satydaǵy sottarda bastapqyda tólengen somadan 50 paıyz deńgeıinde qaıtarylady.
Atap aıtqanda, 2019 jyldyń 9 aıynda Astana qalasynyń sottarymen 374 bitimge kelý kelisimi, 1164- medıatıvti kelisim, 14 - partısıpatıvtik kelisim bekitildi. Osynyń nátıjesinde taraptarǵa bastapqyda engizilgen 29 249 255 teńge somasyndaǵy memlekettik baj qaıtaryldy.
- Jańa Azamattyq protsessýaldyq kodeks qabyldanýymen sot júıesinde taǵy da qandaı jańashyldyqtar paıda boldy?
- Mańyzdy jańashyldyq retinde jańa aqparattyq tehnologııalardyń engizilýin atap óter edim. Bul óz kezeginde azamattyq is júrgizýdi, taraptarǵa habar berý men tanystyrýdy, talap-aryz berýdi aıtarlyqtaı jeńildetedi. Bul máseleler jańa Kodekste tıisti deńgeıde qamtylǵan.
Jalpy, Ult jospary aıasynda sot júıesin jańǵyrtý ádil sottylyqty júzege asyrý boıynsha sottardyń qyzmetin jańa deńgeıge kóteredi jáne bul baǵyttaǵy jumystardyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etetini anyq. Jańa Azamattyq protsessýaldyq Kodeks azamattardyń konstıtýtsııalyq quqyqtaryn barynsha tıimdi túrde sotpen qorǵaýyn qamtamasyz etýge tyń serpin beredi, sondaı-aq sot aktileriniń tıisti sapasyn kórsete otyryp, sot isin júrgizýdiń mádenıetin kóterdi.
- Áńgimeńizge rahmet!