Jańa álipbı jobasy mektep oqýshylaryna úırenshikti etip jasalǵan - OQO ustazdary
Qazaq álipbıin latyn qarpine kóshirý - búgingi qoǵam talaby. Latyn qarpine kóshý máselesine qatysty Ońtústik ustazdary qoldaý bildirip otyr.
«Elbasynyń árbir reformasy el úshin de, óskeleń urpaq úshin de mańyzdy bolyp kelgen. Bul rettegi kóterip otyrǵan másele biz, ustazdar úshin óte úlken jaýapkershilik dep bilemin. Sebebi jańa qaripti tek pedagog mamandar ǵana emes, oqýshylar da jetik meńgerip alyp ketýi qajet. Sondyqtan alda jaýapty kezeń kútip tur. Oǵan bizdiń óńir tolyqtaı daıyn dep aıta alar edim», - deıdiShymkent qalalyq Bilim bóliminiń basshysy Janat Tájıeva.
Al Túlkibas aýdany «Daryn» mektep-ınternatynyń dırektory Farıda Pirálıevanyń pikirinshe mektepten bastap barlyq oqý oryndarynda oqytý úrdisi jeńildeıdi.
«Aqordada usynylǵan jańa álipbıdiń jobasyn búgin mektebimizdiń qabyrǵasynda ustazdar qaýymyna tanystyrdym. Áriptesterim jańadan usynylǵan álipbıdiń yńǵaılyǵy men aldyńǵy úlgimen salystyrǵanda jetildirilgenin aıtyp ótti. Onyń ishinde, qazaq tilin oqytqan ýaqytta basy artyq tańbalarǵa qatysty emle, erejelerdiń qysqaratyny qýantty. Ol mektepten bastap barlyq oqý oryndarynda oqytý úrdisin jeńildetedi. Ýaqyt ta, qarjy da únemdeledi. Úsh tilde bilim berip kele jatqan bizdiń mamandandyrylǵan daryndy balalarǵa arnalǵan mektep-ınternatynda búginde 200-den astam oqýshy bar. Jańa latyn qaripi bizdiń shákirtter úshin ózge tildi jetik meńgerýge jol ashady dep senemiz. Respýblıkadaǵy úzdik 100 mektep qatarynan kóringen bilim uıasy úshin bul jaýapty kezeńde pedagogtar men oqýshylar esh qıyndyqsyz ıgerip keterine kámil senemin», - deıdi ol.
Otyrar aýdany Sh.Qaldaıaqov atyndaǵy mektep-gımnazııasynyń dırektory Hadısha Qylyshbaevanyń oıynsha, latyn qarpindegi álipbıdiń jańa jobasy kúndelikti qoldanysqa yńǵaıly, mektep oqýshylarynyń kózine úırenshikti etip jasalǵan.
«Usynylǵan 32 áripten turatyn jańa joba ustazdar qaýymynyń kóńilinen shyǵyp, qoldaý tapty. Óıtkeni kúndelikti qoldanysqa yńǵaıly, mektep oqýshylarynyń kózine úırenshikti etip jasalǵan eken. Sonymen qatar, Elbasynyń jańa álipbıdi bilim berý júıesine engizý úshin muǵalimder men ádistemelik bazany daıyndaý qajettigin eskergeni jáne Úkimetke ony kezeń-kezeńimen engizý jónindegi jospar ázirleý jónindegi tapsyrmasy ýaqytynda aıtyldy dep esepteımiz. Latyn álipbıine kóshý úshin bilikti oqytýshy kadrlar men ádistemelik baza qajet. Osy negizde, bizdiń bilikti ustazdar joǵaryda atalǵan jumysqa daıyndyǵyn jetkizip, qoldaý bildiredi», - dep atap ótti Hadısha Qylyshbaeva.
Esterińizge sala keteıik, keshe Aqordanyń tórinde ótken alqaly jıynda jańa qariptiń sońǵy úlgisin tanystyrmas buryn Elbasy bul - bizdiń qasterli Táýelsizdigimizdiń jemisi ekenin tilge tıek etti. Sondaı-aq, osy rette biregeı jobany iske asyrý aıasynda Prezıdent Ákimshiligine 300-den astam úndeý men usynys kelip túskenin, áleýmettik jelilerde 1000-ǵa jýyq taqyryptyq jazba jarııalanǵanyn alǵa tartty. Elbasy 2025 jylǵa deıin latyn qarpindegi qazaq álipbıine tolyqtaı kóshý jóninde tapsyrǵan bolatyn. Memleket basshysynyń nazaryna usynylǵan álipbı jobasynda 32 qarip tańbalanǵan. Jalpy, latyn qarpindegi álipbıge kóshý qazaq tiliniń halyqaralyq dárejege shyǵýyna jol ashady. Qazaq tiline kompıýterlik jańa tehnologııalar arqyly halyqaralyq aqparat keńistigine kirigýge tıimdi qadamdar bastalmaq. Eń bastysy, túbi bir túrki dúnıesi, negizinen, latyndy qoldanady. Bizderge olarmen rýhanı, mádenı, ǵylymı, ekonomıkalyq qarym-qatynasty, tyǵyz baılanysty kúsheıtýimizge latyn tili altyn kópir bolmaq.