Jańa álipbı jobasy qazaq tilindegi sózderdiń barlyǵyn jazýǵa múmkindik beredi - Quralaı Kúderınova
«Jańa álipbı A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty ǵalymdarynyń jasaýymen jáne Ulttyq komıssııa janyndaǵy Orfografııalyq jumys toby músheleriniń saraptaýymen, sondaı-aq elimizdiń oqytýshy-professorlyq quramynyń talqylaýymen jan-jaqty ekshelgen, tarazyǵa salynǵan, jazý tájirıbesinde synalǵan dep aıtýymyzǵa bolady. Álipbıdegi áripter tilimizdegi barlyq dybystardy tańbalap, tilimizge engen kirme termınderdi de qamtı alady. ıAǵnı bul álipbımen qazirgi qazaq tilinde qoldanylyp júrgen sózderdiń barlyǵyn jaza alamyz», - dep túsindirdi professor.
Ǵalymnyń aıtýynsha, bul álipbıde jasandy áripter de bar. Biraq aıaq astynan oılap tabylǵan jasandy áripter emes, álemdik jazý tájirıbesinde qoldanylatyn «jasalyndy» tańbalar. Ol áripter «ýájsiz» de emes, mysaly, bul áripterdi kórgende latyndy tanıtyn, aǵylshyndy biletin oqyrman nemese jazarman qaı dybysty tańbalap turǵanyn boljaı alady.
«Mysaly, latyn álipbıindegi «A» dybysy men árpin biletin adam áriptiń tóbesindegi eki núktesi bar (ýmlıaýt) tańbany «A» dybysynyń jińishke túri (Á) ekenin, al «O» dybysyn biletinder tóbesindegi ýmlıaýt arqyly onyń jińishke túri (Ó) ekenin anyq túsine alady. ıAǵnı áripterdiń ýáji kórinip tur, latyn-aǵylshyn álipbıiniń bazasynan shyǵarylǵan jáne áriptiń mazmuny soǵan uqsas bolǵandyqtan, assotsıatsııalanyp, negizi kórinip turatyn áripter bolyp sanalady. «Ǵ» árpin qarasańyzdar da, brevıs (ğ) aıshyq tańbasymen g dybysynan aıryqshalanyp turady. Sol sııaqty «Sh» árpiniń tómengi jaǵyndaǵy (ş) sedıl tańbasy yzyń Sh daýyssyzyn anyq ańǵartady. Sondyqtan barlyǵy birinen-biri shyǵarylǵan bazalyq áripterden uqsatý arqyly taýyp alýǵa bolatyn áripter. Jańa álipbıdegi áripter asa bir shatastyrýdy boldyrmaıdy», - dedi Quralaı Bımoldaqyzy.
Osy oraıda ǵalym qazaq tilindegi erindik daýystylar birinen-biri shyǵarylǵan tańbalardan turatynyn atap ótti. Mysaly, latynnyń bazalyq álipbıindegi «Ý» árpi «U» tańbasymen beriledi. Ýmlıaýt dıakrıtıkasy jińishke daýystylardy belgileıtinin eskersek, qazaq tilindegi «Ú» dybysyn (ü) beredi. Al eger onyń ústine syzyqsha qoıylsa (makron), jýan daýysty «U» dybysyn bildiredi. Bul turǵyda qazir belinde syzyqshasy bar «U» árpi jańa latyn álipbıinde tańbanyń tóbesine qoıylyp otyr.
«Qazir «ýmlıaýt pen makron aldaǵy ýaqytta bir tańba bolyp ketpeı me» degen ýáj aıtylyp jatyr. Qazirdiń ózinde qolmen jazatyndar az kezdesedi. Jazba materıaldar kompıýtermen teriledi nemese smartfon arqyly taralyp otyr. Osy oraıda ýmlıaýt pen makron tańbasy anyq kórinip turady. Qolmen jazý barysynda ýmlıaýt ( ̈ ) makron ( ˉ ) bolyp ketýi múmkin, ıaǵnı eki núkte bir-birimen qosylyp ketýi yqtımal. Biraq qosylyp ketse de, bul asyǵystyqtan bolatyny belgili», - dep túsindirdi Til bilimi ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri.
Prefessor buǵan deıin «Sh» dybysynyń tańbasy SH-tiń tirkesi arqyly berilgenin, bul jazýda biraz qıyndyqtar týdyratyny belgili bolǵanyn atap ótti. Endi sedıl dıakrıtıkasy arqyly «Ş» tańbasymen berý birshama jeńildik ákeledi.
«Álipbıde ulttyq dybystardan basqa «F», «V» áripteri bar. «F» árpi bizge kırılmen kirgen joq, HІH ǵasyrda arabtan kirgen sózderdi jazǵan kezde qoldanylǵan edi. ıAǵnı bul erte kezdegi kirme áripter. Sondyqtan bul áriptiń kirýiniń dástúrli ári tarıhı sıpaty bar. Bul áripterdi jazǵanda tilimizge zııany tımeıtin bolǵandyqtan, jańa álipbıde qaldyryp otyrmyz», - dedi Quralaı Bımoldaqyzy.
Aıta keteıik, osy aptada QR Premer-Mınıstri Asqar Mamın Qazaq tili álipbıin latyn grafıkasyna kóshirý jónindegi ulttyq komıssııa otyrysyn ótkizdi.
Álipbıde halyqaralyq tájirıbede qoldanysta bar ýmlıaýt ( ̈ ), makron ( ˉ ), sedıl ( ̧), brevıs ( ̌ ) dıakrıtıkalyq tańbalary qoldanylǵan. Álipbı qazaq tiliniń jazý dástúrinde ornyqqan «bir dybys – bir árip» prıntsıpine tolyq sáıkes keledi. Jańa álipbıge kezeń-kezeńimen kóshý 2023 jyldan bastap 2031 jyl aralyǵynda josparlanyp otyr.