Jańa álipbı nusqasynda syn da, suranys ta eskerilgen - Erlan Sydyqov

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstannyń jańa álipbı jobasynyń muraty – qazaq tilin jańǵyrtý talabynan, Qazaq elin mekendegen etnos ókilderiniń toleranttylyq qaǵıdattarynan týyndaıdy. Bul týraly L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń rektory, QR UǴA akademıgi Erlan Sydyqov málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Sonymen birge munda otandyq til bilimi akademııalyq mektebiniń ustanymy men baı tájirıbesi eskerilgen. Qoǵamdaǵy túrli býyn arasyndaǵy talap-tilek - aǵa býynnyń parasaty men jas býynnyń jańashyldyǵy úılesken. Biz, joǵary mektep ókilderi, sonyń ishinde L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti ǵalymdary, elge ortaq iske birinshi kúnnen ıntellektýaldyq áleýetimizben atsalystyq. Bilikti mamandarymyz jaýapty til ortalyqtarymen birge fonologııa, orfografııa, grammatologııa qaǵıdattaryn qatań ustandy. Eń bastysy, til – tek kommýnıkatsııa quraly emes, san ǵasyrlyq mádenıet kodynyń kórinisi, rýhanı qazynanyń arqaýy retinde qarastyryldy. Osyǵan saı qazaq álipbıiniń tek-tamyryndaǵy tabıǵılyq, ósimtaldyq, jasampazdyq negizder eskerildi», - dedi E. Sydyqov.

Rektordyń aıtýynsha, jańa álipbı jobasy bilim alýshylar men bilim berýshilerdiń ortasynda, ǵylymı-shyǵarmashylyq úderiste synamadan – aprobatsııadan ótti. Qoǵamda talas týdyrǵan qaısybir áripter ábden jetildirilip, kóz, beıne, jad, salystyrý qalpyna salynyp, jan-jaqty taldandy.

«Jańa álipbı nusqasynda syn da, suranys ta eskerilgen. Bul – tabıǵı úderis. Tilshi ǵalymdar, tájirıbeli oqytýshy-muǵalimder qaýymy Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń: «Til mamandary jańa álibıdi jetildirýi kerek!» tapsyrmasynyń údesinen shyqty deýge negiz bar», - dedi ǵalym.

«Osy rette maman daıarlaıtyn, ǵylymı mektep qalyptastyratyn jaýapty oryndar men mekemeler mynany eskerse deımiz: til de, álipbı de – jandy aǵza. Ol jetilý ústinde damı beredi. Sondyqtan endigi jerde taza tildik, orfografııalyq problemalardy biryńǵaı kásibı ortada, ǵylymı jýrnaldarda talqylaýdy tájirıbege qaıta engizsek.

Atap aıtqanda, ǵylymnyń basty qaǵıdaty – normalaý ıakı birizdendirý. Bizdińshe, osyǵan deıin synalǵan dıgraf, akýt t.b. álipbılik erekshelikter – normalaný jolyndaǵy izdenister. Jalpy qaýymǵa túsinikti bolý úshin osy jaǵyn basa aıtsaq. Budan bólek, bizde klassıkalyq til bilimi ǵylymynyń mamandary jyldan-jylǵa azaıyp barady. Kemdi tolyqtyrý jáne bardy arttyrý úshin «Til ǵylymy» atty keshendi baǵdarlama qabyldaýdy usynamyz», - dep atap ótti Erlan Sydyqov.

Aıta keteıik, ótken aptada QR Premer-Mınıstri Asqar Mamın Qazaq tili álipbıin latyn grafıkasyna kóshirý jónindegi ulttyq komıssııa otyrysyn ótkizdi.

Álipbıde halyqaralyq tájirıbede qoldanysta bar ýmlıaýt ( ̈ ), makron ( ˉ ), sedıl ( ̧), brevıs ( ̌ ) dıakrıtıkalyq tańbalary qoldanylǵan. Álipbı qazaq tiliniń jazý dástúrinde ornyqqan «bir dybys – bir árip» prıntsıpine tolyq sáıkes keledi. Jańa álipbıge kezeń-kezeńimen kóshý 2023 jyldan bastap 2031 jyl aralyǵynda josparlanyp otyr.


Seıchas chıtaıýt