Jambyldyqtar áz-Naýryz merekesin keń kólemde atap ótti

Foto:
TARAZ. QazAqparat – Jambyl oblysynda Naýryz merekesi dástúrli túrde ulttyq oıyndarmen, túrli qoıylymdar jáne qyzyqty kontserttik baǵdarlamalarmen atalyp ótti, dep habarlaıdy QazAqparat óńir ákiminiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Bul kúni Taraz qalasynyń turǵyndary men qala qonaqtary «Kóne-Taraz» tarıhı-etnomádenı keshenine qaraı aǵyldy. Munda kıiz úıler tigilip, ulttyq taǵamdar, naýryz kóje ázirlenip, kelýshilerge úlestirildi.

Balalar úshin arnaıy jasaqtalǵan aýmaqta qazaq ertegileriniń keıipkerlerinen foto-aımaq, qolóner jáne robototehnıka kórmesi ótti. Al, ulttyq sport túrleri aımaǵynda sadaq atý, arqan tartý, asyq atý, láńgi tebý, qazaq kúresi, qol kúres, qoı kóterý, toǵyzqumalaq oıyn túrlerinen jarystar uıymdastyryldy.


«Barshańyzdy Ulystyń uly kúni – Naýryz mereksimen shyn júrekten quttyqtaımyn! Naýryz merekesi – kún men túnniń teńeler shaǵy. Halqymyz úshin aıtýly mereke, aıryqsha kún! Bul kún – búkil tirshilik jańaryp, tabıǵat túrlenip, jańasha keıipke enetin kún. Sondyqtan da, babalarymyz bul kúndi erekshe qadir tutyp, «áz Naýryz» dep ataǵan. Tamyry tereńde jatqan áz-Naýryz dana halqymyz úshin qaı kezde de eńsesi bıik eldiktiń, irgesi sógilmes birliktiń, yrys pen yntymaqtyń merekesi.

Naýryzdyń taǵy bir belgisi – uqyptylyq pen tazalyq. Qazaq – tazalyqqa etene jaqyn halyq. Osy ulystyń uly kúni bulaqtyń kózin ashyp, aǵash otyrǵyzyp, qorshaǵan ortany tazalaý – erteden kele jatqan dástúrimiz. Osylaısha, túrli sıpatta atap ótý arqyly biz ata-baba saltyn berik ustanyp kelemiz.


Jańarý men jasampazdyqtyń bastaýy bolǵan áz-Naýryzben taǵy da quttyqtaı otyryp, eńbekterińizge tabys, shańyraqtaryńyzǵa shattyq alyp kelsin degim keledi», - dedi oblys ákimi Nurjan Nurjigitov.


Budan soń aımaq basshysy jańadan shańyraq kótergen jas jubaılardy qýanyshymen quttyqtap, aq tilegin jetkizdi.

Kópshilikke sahnadan ulttyq óner – aıtys, teatrlandyrylǵan kompozıtsııa usynylyp, dástúrli ánder aıtylyp, bıden shashý shashyldy. Batagóı aqsaqal Amanjol Dúráli aq batasyn berip, eldiń yntymaǵyn, ósip-órkendeýin tiledi.


Kelesi kezekte «Dostyq úıiniń» aýmaǵynda saýda-sattyq aımaǵynda tigilgen bir úlgidegi shatyrlar astynda naýryz kóje men baýyrsaq taratyldy.

Osyndaı merekelik dýman QR Tuńǵysh Prezıdenti saıabaǵynda da ótti.

Sondaı-aq, «Naýryz jarshysy» kúıme-kerýeni oblys ortalyǵynyń «Qant zaýyty», «Qaınar», «Baryshan», «Qamuqat», «Shóldala», «Qumshaǵal», «Araı», «Kóltoǵan» turǵyn alqaptaryn aralap, merekelik kontserttik baǵdarlamaryn tartý etip, bazarlyqtaryn úlestirdi.

Mundaı merekelik sharalar oblystyń barlyq aýdan, aýyldyq okrýgterinde de uıymdastyryldy.


Seıchas chıtaıýt