Jambylda úsh jyl ishinde 16 myńǵa jýyq ustaz arnaıy kýrstan ótken

Foto: None
TARAZ. QazAqparat - Oblys ákimi Asqar Myrzahmetov «Nazarbaev zııatkerlik mektepteri» derbes bilim berý uıymynyń basqarma tóraıymy Kúlásh Shámshıdınovamen kezdesti, dep habarlaıdy QazAqparat oblys ákimdiginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Kezdesý barysynda óńir basshysy Elbasy Joldaýyndaǵy bilim sapasyn arttyrýǵa arnalǵan mindettemelerdiń oblys boıynsha oryndalý barysyna toqtalyp ótti.

Búginde oblystaǵy barlyq mektepterdiń 1,2,3,5,6,7,8 synyptary Nazarbaev zııatkerlik mektepteriniń baǵdarlamasyna sáıkes jańartylǵan bilim berý mazmunyna kóshti. Ondaǵy ozyq tájirıbeni taratý maqsatynda óńirdegi 40 bilim mekemesi bazalyq alań retinde jumys atqarýda. Bul oraıda  úsh jyldyń ishinde 15840 muǵalim arnaıy kýrstan ótken. Bilim berýdiń jańartylǵan mazmunyna kóshken ustazdardyń  jalaqysy 30 paıyzǵa  ósken. Ol úshin aǵymdaǵy jyly respýblıkalyq  bıýdjet esebinen 3 mıllıard 540 mıllıon 799 myń teńge bólingen.

Aıta keteıik, jańa baǵytta bilim berýge ádistemelik qoldaý kórsetý maqsatynda oblystyq bilim basqarmasy, pedagogıkalyq sheberlik ortalyǵy, Taraz qalasyndaǵy Nazarbaev mektebimen birikken jospar qurylǵan. Sondaı-aq, oblystyq  oqý ádistemelik kabıneti men Taraz qalasyndaǵy Nazarbaev Zııatkerlik mektebi  ózara kelisimshart jasasqan.

Kúlásh Shámshıdınova óz sózinde búgingi urpaqqa bilim jolynda kóptegen talaptar qoıylyp otyrǵanyn, olarǵa zamanaýı, jańasha mazmunda bilim berilý kerektigin basa aıtty. Jıyn sońynda Asqar Isabekuly men Kúlásh Noǵataıqyzy, Kúlásh Noǵataıqyzy men Taraz memlekettik pedogogıkalyq ýnıversıtetiniń rektory Erjan Ámirbekuly ózara yntymaqtastyqty damytý boıynsha arnaıy memorandýmǵa qol qoıdy. 

Aıta ketý kerek, bilim berý mazmunyn jańartý - bilim berýdiń qazirgi zamanǵy úrdisterin jáne qazaqstandyq bilim berýdiń úzdik praktıkasyn kiriktirýge baǵyttalǵan. Bilim mazmunyn jańartý sheńberinde oqý baǵdarlamalaryn ázirleý kezinde qazaqstandyq pedagog-praktıkterdiń jáne ǵalymdardyń usynystary eskerildi. Munda oqytýdyń birneshe ádis-tásilderi qarastyrylǵan. Atap aıtqanda, qundylyqty-baǵdarlanǵan tásil, tulǵalyq-baǵdarlanǵan, júıelik-áreketti, komýmnıkatıvti, ıntegratıvti, zertteý jáne ınterbelsendi tásilder. 

Ǵıbrat Sembaı

Seıchas chıtaıýt