Jambylda 112 myń gektardan astam jer memleketke qaıtaryldy

TARAZ. QazAqparat – Jyl basynan beri oblys aýmaǵynda paıdalanýsyz jatqan 112 100 gektar aýyl sharýashylyǵy jerleri memleket meshigine qaıtarylǵan. Onyń 104 849 gektary jaıylym bolsa, 7 251 gektary egistik alqap. Bul týraly oblys ákimi Berdibek Saparbaevtyń tóraǵalyǵymen ótken keńeste aıtyldy,- dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Jaıylym tapshylyǵy áli de ózekti. Biz árbir sharýa qojalyq pen otbasyndaǵy mal basyn eseptep, soǵan sáıkes olardyń úı irgesinde nemese jaılaý men qystaýǵa aparyp baǵýǵa qajetti mal sanyn saralap otyrýymyz kerek. Buǵan deıin, satylyp, berilip qoıǵan jerlerdi qazirgi tańda ıeleri utymdy uqsatyp otyr ma? Sony zerdeleýdi júktegen bolatynmyn»,- dep aımaq basshysy tapsyrmalardyń oryndalý barysyna nazar aýdartty.

Jerlerdi paıdalaný jáne qorǵalýyn baqylaý basqarmasynyń basshysy Ábilhaıyr Tamabektiń aıtýynsha, paıdalanýsyz jatqan jerlerdi qaıtarý jospary artyǵymen oryndalyp, 137 paıyzdy quraǵan.

«Jyl basynda bıyl paıdalanylmaı jatqan 82 myń gektar aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerlerdi memleket menshigine qaıtarý boıynsha jospar bekitilgen. Búgingi tańdaǵy jaǵdaı boıynsha oblys kóleminde jalpy 112 100 ga aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jer qaıtarylyp, jyldyq jospardyń oryndalýy - 137%»,-dedi basqarma basshysy.

Jıynda tómen kórsetkish kórsetip otyrǵan aýdandarda jarty jyldan beri jer ınspektorlary taǵaıyndalmaı otyrǵandyǵy aıtyldy.

Aımaq basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, aǵymdaǵy jyly qurylǵan jumysshy toptarymen júrgizilgen zerdeleý nátıjesinde oblys aýmaǵynda barlyǵy 271 623 gekter jerdiń ıgerýsiz jatqandyǵy anyqtalǵan.

Onyń 19 346 gektary egistik jerler desek, 252 277 gektary - jaıylym.

Bul jerlerdi 2022 jyldyń sońyna deıin tolyǵymen qaıtarý boıynsha jospar qaıta túzilip, bekitilgen.

Ábilhaıyr Tamabek jospardy oryndaýǵa tolyq múmkinishilik bar dep sendirdi.

«Bizde jerge qatysty arnaıy derekqor bolý kerek. Oǵan árbir aýyldyq okrýgtiń jerleri eseptelip, enýi tıis. Osydan on jyl burynǵy málimet pen qazirgi aqparattardyń sáıkestigin salystyrý qajet. Atqarylǵan jumystardyń qorytyndysy bolýy tıis. Árbir aýyldyq okrýgtiń enshisindegi jer qaralyp, onyń revızııasy jasalyp, elektrondy kartaǵa engizilýin qadaǵalaý kerek. Ár mal basyna eseptelgen qajetti normatıv boıynsha turǵandar arasynda túsindirý jumystaryn kúsheıtý – mańyzdy», - degen aımaq basshysy aýdan ákimderi men osy salaǵa jaýapty orynbasaryna jáne tıisti basqarmalarǵa jumysty jandandyrýdy tapsyrdy.