Jambyl oblysynda ınvestıtsııa tartý kórsetkishi 7,8 paıyzǵa artty
«Óńirdegi ónerkásip óndirisiniń kólemi ótken jylǵy deńgeıden 1,6 paıyzǵa joǵary. Ekonomıka damýynyń ekinshi mańyzdy kórsetkishi – ınvestıtsııa tartý kórsetkishi de byltyrǵy jylmen salystyrǵanda 7,8 paıyzǵa artyq. Halyqty jumyspen qamtý baǵdarlamalaryn iske asyrýǵa bıýdjetten 45 mıllıard teńge qaraldy. 500 myńnan astam turǵynǵa áleýmettik kómek kórsetildi», - degen oblys ákim jergilikti atqarýshy organdardyń qyzmeti týraly toqtalyp ótti.
Odan keıingi sózdi «Qazfosfat» JShS Bas dırektory, Qazaqstannyń Eńbek Eri Muqash Eskendirov aldy.
«Aǵymdaǵy jyldyń on aıynda biz ótken jyldyń tolyq kórsetkishine teń 144 mıllıard teńgeniń ónimin óndire aldyq. Jyl sońyna deıin bul san 155 mıllıard teńgege deıin ósedi dep oılaımyn. Biz bıýdjetke barlyq tólemder boıynsha 17 mıllıard teńgeden astam qarjy túsirdik. Qazir bizde ammofos óndirisin keńeıtý jobasy iske asyrylýda. Keler jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda natrıı geksametofosfatyn shyǵarýǵa kirisemiz. Bul ónimder tolyǵymen eksporttalatyn bolady», - dedi M.Eskendirov.
Osy jyldyń shilde aıynda segiz aılyq úzilisten keıin «Taraz qant zaýyty» iske qosyldy. Bul týraly «Taraz qant zaýyty» JShS dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Nurjan Qaıyrbekov aıtyp berdi.
Ol segiz aılyq kidiristiń sebebin Reseıdegi qant qyzylshasynyń buryn-sońdy bolmaǵan óniminiń nátıjesinde qant baǵasyn tómendeýimen túsindirdi.
«Talas Investment Company» JShS Bas dırektory Erlan Nurhanov byltyrǵyǵa qaraǵanda kásiporynnyń aǵymdaǵy jyly ónimdi jumys istep jatqanyn aıtty.
Sonyń arqasynda óndirilgen ónim kólemin aqshalaı túrde bir mıllıard teńgege ulǵaıtýǵa múmkindik týǵan.
Taraz metallýrgııalyq zaýyty da óndiristi keńeıtý úshin qarjy quıýǵa nıetti. «TMZ» JShS Bas dırektorynyń orynbasary Ǵabıt Sultanqulovtyń aıtýynsha, qazir elektrod massasyn shyǵarý tsehyn jańǵyrtylýda.
Oblystyq kásipkerler palatasynyń dırektory Samat Qosalıev jyl basynan beri palataǵa quqyq qorǵaý boıynsha 214 ótinish kelip túskenin aıtty.
Barlyq ótinish boıynsha tıisti sharalary qabyldandy, qorǵalǵan bıznes-aktıvter men múliktiń jalpy somasy 320 mıllıon teńgeden asqan. Zańgerler on sot protsesine qatyssa, búginde onyń jartysynda jeńiske jetken.
Startaptar men qoldanystaǵy bıznesti ilgeriletý úshin palata kásipkerlikti qoldaýdyń barlyq derlik baǵdarlamalaryn iske asyrdy.
«Shyn máninde Memleket kásipkerlerdi qoldaýǵa baǵyttalǵan kóptegen sharalar qabyldaýda. Biraq jaqsy jobalar az. Ásirese aýylsharýashylyq ónimderine qatysty. Suranysqa ıe ónimge basa nazar aýdarý kerek. Baıandamashy aıtyp ótken ara, baqsha sharýashylyǵy jáne basqa da jobalar boıynsha jumys isteý kerek. Memleket bizge usynyp otyrǵan múmkindikterdi barynsha paıdalanaıyq, biraq bul rette bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi týraly umytpaıyq. Máselen: ujymdyq sharttar jasasý, az qamtamasyz etilgenderge kómek kórsetý, jalaqyny ýaqytyly tóleý. Jeltoqsan aıynyń jalaqysyn jeltoqsanda jiberý kerektigin umytpańyzdar. Jyl qansha aýyr bolǵanymen, ony sátti aıaqtaıyq», - dep túıindedi B.Saparbaev.