Jalpyǵa birdeı deklaratsııa: Qazaqstandyqtardyń múlki týraly 80 elden málimet túsedi
Aıta keteıik, jalpyǵa birdeı deklaratsııalaýdyń úshinshi kezeńinde 2024 jyldyń 1 qańtarynan bastap zańdy tulǵalardyń basshylary, quryltaıshylary jáne dara kásipkerler, sondaı-aq olardyń jubaılary aktıvter men mindettemeler týraly deklaratsııasyn (250.00-nysan) usyna bastady. Deklaratsııa tapsyrýdyń sońǵy merzimi — 15 qyrkúıek.
− Elimizde jalpyǵa birdeı deklaratsııa engizýge ne sebep boldy jáne qaı elderdiń tájirıbesine súıendińizder?
− Múlik kiristerin jalpyǵa birdeı deklaratsııalaý tujyrymdamasy salyq salý jáne ony tóleýden jaltarǵan adamdardy anyqtaý maqsatynda jeke tulǵalardyń kirisin jan-jaqty baqylaýdy qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Halyqtyń naqty kirisin salyqtyq baqylaý jáne kóleńkeli ekonomıka men sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl tásili retinde deklaratsııalaý ádisi álemniń kóptegen elinde, onyń ishinde AQSh, Germanııa, Frantsııa, Shvetsııa, Fınlıandııa, Danııa, Aýstrııa, Italııa, Chehııa, Sıngapýrde qoldanylyp keledi.
TMD elderi arasynda bizdiń elimiz jalpyǵa birdeı deklaratsııalaýdy alǵash engizdi. Munyń bastapqy nátıjesi deklaratsııalaýdyń barlyq kezeńi engizilgen soń baıqalady. Halyqaralyq tájirıbe kórsetkendeı, halyqtyń kirisi men múlkin deklaratsııalaý – kóleńkeli ekonomıka deńgeıin tómendetý úshin jeke tulǵalardyń kiristerin baqylaýdyń tıimdigi tetigi bolyp otyr.
− Deklaratsııa aıasynda aktıvterdi qaıtarý jumystary qalaı júrip jatyr?
− Deklaratsııalaý júıesi barlyq azamattyń «kirý» deklaratsııasyn usynýdan turady, onda sheteldegi barlyq aktıvteri, jyljıtyn jáne jyljymaıtyn múlikteri kórsetiledi. Bul rette Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy múlik boıynsha málimetter memlekettik kirister organdaryna ýákiletti organdardan kelip túsedi.
Jalpyǵa birdeı deklaratsııalaý aıasynda ýákiletti uıymdar men úshinshi tulǵalardyń málimetterimen salystyrý arqyly jeke tulǵalardyń kiristeri men múlkin baqylaý tetigi ázirlengen. 2021 jyldan bastap Memlekettik kirister komıteti sheteldik bankterdegi qazaqstandyqtardyń shottaryna túsetin kirister týraly málimetter alyp keledi. Bul quzyretti organdardyń qarjylyq shottar týraly aqparatty avtomatty túrde almasý týraly kópjaqty kelisim (Salyq isteri boıynsha ózara ákimshilik kómek týraly Strasbýrg konventsııasy) arqasynda múmkin boldy.
Jyl saıyn Qazaqstanǵa BAÁ, Ulybrıtanııa, Túrkııa, Frantsııa sekildi 80 elden málimet kelip túsedi. Onyń ishinde bank shottaryndaǵy aqsha qarajatynyń qaldyǵy; alynǵan dıvıdend somalary; shot boıynsha alynǵan syıaqy somalary; aktıvterdi jáne ózge de kiristerdi satýdan túsken túsimderdiń somalary týraly maǵlumat bar.
Sheteldik bankterdegi kiristerdi kameraldyq baqylaý qorytyndysy boıynsha ótken jyly 684 azamat 4,2 mlrd teńge salyq tólegen.
− Jalpyǵa birdeı deklaratsııanyń artyqshylaqtary týraly aıtyp berseńiz?
− Munda kirisi tómen azamattardyń deklaratsııalary memlekettiń qoǵamdaǵy naqty áleýmettik ahýaldy kórýine jáne odan ári halyqtyń naqty kómekke muqtaj bóligine qoldaý kórsetýine múmkindik beredi.
Óz kezeginde jalpyǵa birdeı deklaratsııalaýdy engizý qarjylyq saýattylyq pen salyq tártibiniń ósýine de áser etti.
− Deklaratsııada tolyq emes, anyq emes derekterdi usynǵan úshin qandaı jaýapkershilik kózdelgen?
− Deklaratsııada tolyq emes, anyq emes derekterdi usynǵan úshin alǵashynda – eskertý (QR ÁQBtK 272/2/1-baby), bir jyl ishinde qaıtalap buzǵany úshin – 11 076 teńge (3 AEK) mólsherinde aıyppul (QR ÁQBtK 272/2/2-tarmaǵy) qarastyrylǵan.
− Salyq salý obektilerin jasyrǵany úshin ne kózdelgen?
− Salyq salý obektilerin jasyrǵany úshin alǵashqyda – tólenbegen salyqtar somasynan 200% kóleminde aıyppul (QR ÁQBtK 275/1-baby), bir jyl ishinde qaıtalap buzǵany úshin – tólenbegen salyqtar somasynyń 300% mólsherinde aıyppul (QR ÁQBtK 275/1-baby) qarastyrylǵan.