Jalǵyzbasty jandardyń kóbeıýi — Ońtústik Koreıadaǵy jańa áleýmettik problema
El halqynyń sany 3 jyl qatarynan kemip keledi
Statista aqparattyq portalynyń habarlaýynsha, 1953 jyldan bastap 1990 jyldarǵa deıingi kezeńde Ońtústik Koreıa turǵyndarynyń sany túrli faktorlardyń arqasynda kúrt ósti. Alaıda, sońǵy jyldary ósim aıtarlyqtaı qysqaryp otyr. 2020 jyly el halqynyń sany shamamen 51,78 mln adam bolsa, bir jyldan keıin 51,6 mln adamǵa deıin azaıdy.
Statıstıkalyq derekterge qaraǵanda, 2022 jyldyń jeltoqsan aıyndaǵy jaǵdaı boıynsha respýblıkada tirkelgen turǵyndardyń sany 51,4 mln adamdy quraıdy. Bul bir jyl burynǵy kórsetkishten 0,39 paıyzǵa kem. Osylaısha, úshinshi jyl qatarynan el tarıhynda turǵyndar sanynyń kemı túsýi baıqalady. ıAǵnı, dúnıege kelgen sábılerdiń sanynan ómirden ozǵandardyń sany basym bolyp tur.
Foto: Heo Ran / Reuters
Ońtústik Koreıa 2025 jyly «sýper-qartaýıýshy» qoǵamǵa aınalady
Týý kórsetkishiniń tómendeýi men halyqtyń qartaıýy búginde Ońtústik Koreıa betpe-bet kelip otyrǵan eń úlken problemalardyń birine aınalǵan. Ótken jyldardyń ishinde ońtústikkoreılikterdiń ómir súrý uzaqtyǵy 80 jastan 83 jasqa deıin artty. Al osy oraıda 2021 jyly eldegi týý koeffıtsıenti 0,81-ge qysqarǵan. Bul sońǵy 5 jyldyń ishindegi eń tómengi kórsetkish sanalady.
Búginde elde qart adamdardyń úlesi únemi artyp kele jatyr. 2025 jylǵa qaraı Ońtústik Koreıa 65 jas jáne jasy odan asqan adamdar búkil halyqtyń 20 paıyzdan astamyn quraıtyn «sýper-qartaıýshy» qoǵamǵa aınalady degen boljam bar.
Foto: medicalinasia.com
Jan sany az otbasylar kóbeıip keledi
Sońǵy 10 jyldyń ishinde ońtústikkoreılik qoǵamnyń otbasylyq qurylymy da ózgeristerge ushyrap otyr. Eger, osydan 40 jyl buryn ortasha eseppen alǵanda bir otbasynda tórtten astam adam bolsa, búginde ne bári 2-3 adamdy ǵana quraıdy. Turǵyndardyń jalpy sanynyń tómendep kele jatqanyna qaramastan 2022 jyly jalǵyzdyqta ómir súretin nemese oqshaýlanǵan ómir saltyn ustanatyn adamdar sany 9,71 mln adamǵa deıin artqan. Bul 2021 jylǵy kórsetkishten 260 myń adamǵa kóp.
Koreılik The Korea Herald basylymynyń eldiń statıstıkalyq agenttigine silteme jasaı otyryp jazýynsha, 2021 jyly Ońtústik Koreıada 1 adamnan turatyn otbasylardyń úlesi jańa rekordtyq deńgeıge jetip, otbasylardyń jalpy sanynyń 2020 jylǵy 31,7 paıyzymen salystyrǵanda 33,4 paıyzǵa jetken.
Eldiń statıstıkalyq agenttiginiń boljamyna sáıkes, 2030 jylǵa qaraı jalǵyzbasty ońtústikkoreılikterdiń sany jalpy otbasylardyń 35,6 paıyzyna, al 2050 jyly 39,6 paıyzyna jetpek.
Bul derekter eldegi demografııalyq ózgeristerge dálel bola alady. Sonymen qatar agenttik neke qııýdy keıinge ysyryp júrgen ne bolmasa ekonomıkalyq qıyndyqtardyń saldarynan jáne áleýmettik normalardaǵy ózgeristerden nekeleýden bas tartqan jastardyń sany kúrt artyp bara jatqandyǵyn atap ótedi.
Foto: Reuters
2021 jyldyń qorytyndysynda eldegi jasy 20-ǵa tolǵan jalǵyzbasty jastardyń sany 19,8 paıyzdy quraıdy. Al dál osy sanattaǵy jasy 70-ten jáne odan joǵary adamdardyń úlesi 18,1 paıyzǵa jetip otyr. Ońashalanǵandy jany qalaǵan 30 jastaǵylardyń úlesi 17,1 paıyz bolsa, 60 asqan turǵyndardyń 16,4 paıyzy – jalǵyzbasty.
Jalqy ómir súrý. Sebebi ne?
Demografııalyq zertteýlermen aınalysatyn sarapshylar bir adamnan turatyn otbasylar sanynyń artýyn, neke tirkeý kórsetkishiniń tómendeýin, ajyrasýlar sanynyń ulǵaıa túsýin jáne jalǵyzbasty qarttardyń kóbeıýin jubaılardyń biriniń ómirden ozýymen, sonymen qatar jastar arasyndaǵy jumyssyzdyq deńgeıiniń kúsheıe túsýimen túsindiredi.
Qarjynyń qosymsha qoryn talap etetin Ońtústik Koreıadaǵy ómir súrýdiń joǵary deńgeıi ońasha ómir súrý saltyn qalaǵan jalǵyzbasty adamdar sanynyń artýyna túrtki bolyp otyr. Otbasylyq qarym-qatynastaǵy sońǵy tendentsııalarǵa sáıkes, elde shańyraqty kesh kóteretinder sanynyń úzdiksiz ulǵaıýy, neke qııýdy qalamaıtyn jastar sanynyń artýy jalǵasyp keledi. Jasy 20-dan asqan qyzdar arasynda turmysqa shyqpaǵandardyń sany kóbeıe túsken. Sonymen qatar úılenýden bas tartyp júrgen 30-ben 50 jas aralyǵynda erlerdiń de qarasy qalyń.
Foto:traveltimes.ru
2018 jylǵy statıstıkalyq derekter elde ajyrasqandar sanynyń únemi ósip kele jatqanyn kórsetip otyr. Tipti, 40-50 jas aralyǵyndaǵy azamattardyń arasynda da ajyrasý órship tur. Buǵan deıin eldegi neke buzý statıstıkasy tómendegendigi baıqalǵan bolatyn. Degenmen, 2018 jyly kórsetish qaıtadan arta bastady. Koreı qoǵamynyń áleýmettik qarym-qatynasynda neke qundylyǵy degen túsiniktiń máni joǵalyp bara jatqan sııaqty. Munyń ornyna ajyrasý men azamattyq neke qolaılylyǵy, bala týýdyń qajetsizdigi degen sııaqty túsinik dendep bara jatyr.
Aıta keterligi, koronavırýs indeti saldarynan týyndaǵan ekonomıkalyq quldyraý men áleýmettik qarym-qatynastyń buzylýy saldarynan ońtústikkoreılik jastar qarjylyq turaqsyzdyq jáne baspana baǵasynyń qymbattaýy, páter jaldaý qunynyń kóterilýi, jumyssyzdyq jaılaǵan sátte jumys izdeý, azyq-túlik pen kıim-keshek, jalpy taýarlardyń baǵasynyń sharyqtaýy syndy faktorlarmen baılanysty qarjylaı qıyndyqqa tap boldy. Sol sebepten de romantıkalyq kezdesýlerden, neke qıyp, bala tárbıeleýden jaltaryp, jalǵyzdyqta ómir súrýdi qalap júr.
Foto:© ALXEYPNFEROV / GETTYIMAGES.COM
Jalǵyzdyqta ómir súrýge qushtarlyq tendentsııasy el halqynyń qaı tobyn alyp qarasaq ta baıqalady. Al jalǵyzilikti turǵyndar sanynyń artý problemasy qoǵam úshin ǵana emes, jalpy Ońtústik Koreıa memleketi úshin de ózekti bola túsýde.
Aıta keterligi, Koreıa Respýblıkasy sońǵy 16 jyldyń ishinde bala týý kórsetkishin arttyrý maqsatynda 210 mlrd dollar shyǵyndady. Bul qarajat balalar kútimine tólem jasaýǵa arnalǵan túrli sýbsıdııalar berýge, mektepke deıingi mekemelerdiń jelisin keńeıtýge jumsaldy. Tipti, jas otbasylar páter satyp alýy úshin tómen paıyzdy nesıe de berildi. Biraq, eldegi demografııalyq ahýal túzeler emes. Sondyqtan osy jyldyń 1 qańtarynan bastap koreı úkimeti 1 jasqa tolmaǵan bir bala úshin olardyń ata-analaryna aı saıyn tólenetin tólemaqy somasyn 300 myńnan 700 myń vonǵa (570 dollar) deıin, 1 jastan 2 jasqa deıingi balalarǵa 350 myń vonǵa (284 dollar) deıin ulǵaıtý týraly sheshim qabyldady. Al 2024 jyldan bastap sýbsıdııa kólemi tıisinshe 1 mln jáne 500 myń vonǵa deıin arttyrylmaq. Munan bólek, mınıstrler kabıneti bala kútimine baılanysty ata-ananyń ekeýine de demalys merzimin 1 jyldan 1,5 jylǵa deıin arttyrýdy josparlap otyr.