«Jaqsy adam-2024»: Jurttan jaqsylyǵymen ozǵan jeti jerlesimiz marapattaldy
QR Prezıdentiniń Teleradıokesheni «Jibek joly» telearnasynyń uıymdastyrýymen ótken dástúrli shara bıyl úshinshi márte ótkizilip otyr. Bul - telearna kórermenderiniń kózaıymyna aınalǵan «Jaqsy adamdarym» baǵdarlamasynyń jańajyldyq qorytyndy jobasy.
Bıyl arnaıy syılyqpen kóktemgi sý tasqyny kezinde eren eńbegimen erekshelengen qutqarýshylar, qorshaǵan ortaǵa qorǵan bolǵan ekobelsendiler, sanaly ǵumyryn aýyl medıtsınasyna arnaǵan abzal jan men bilim báıgesinde álemdi moıyndatqan ozyq oıly oqýshy, ózgeniń ómiri úshin óz basyn qaterge tikken búgingi kúnniń batyry, ata-anasynan aırylǵan egiz balaǵa erekshe baqyt syılaǵan qamqor otbasy marapattaldy. ıAǵnı, jyldaǵy dástúr boıynsha 7 adamǵa «Jaqsy adam-2024» arnaıy syılyǵynyń dıplomy men statýetkasy jáne 1 000 000 teńge qarjylaı syılyq berildi.
Qoly altyn hırýrg - Búrkit Arynbekov
Kóptiń ystyq yqylasyna bólengen hırýrg Búrkit Arynbekov – Túrkistan oblysy Sozaq aýdany Qumkent aýylynyń týmasy. Qazir jetpistiń jeteýine tolsa da súıikti kásibinen qol úzbegen arda azamat ǵumyrynyń 58 jylyn medıtsınaǵa arnap keledi. Osy aralyqta jalpy sany 10 myńnan asa operatsııa jasap, osynsha adamǵa sharapaty tıgen.
Búrkit Arynbekovtiń dárigerlik jolynda shalǵaı aýyldaǵy bólimshelik aýrýhanada kúrdeli operatsııa jasap, ókpesiniń jartysyn oq julyp ketken naýqasty aman alyp qalǵan, bosaný kezinde ana men bala ómirine qaýip tónip, ekeýiniń de janyn ajaldan arashalaǵan, qysyltaıań sátte qan toby sáıkes kelip, naýqasqa óz qanyn quıyp, betin beri qaratqan sátter de kezdesedi. Búginde bilgeni men túıgenin Sozaq aýdandyq ortalyq aýrýhanasynda jas mamandarǵa úıretip, otalarǵa birge kirip, tájirıbesin bólisip júr.
Bıyl onyń aıaldamada avtobýs kútip turǵan vıdeosy áleýmettik jelilerde keńinen tarap, ol týraly kóptegen jaǵymdy pikirler jazyldy, saıttarda jarııalandy.
Alty qurlyqtaǵy eń aqyldy oqýshy – Marǵulan
Taraz qalasynda turatyn Marǵulan Sharel — anasynyń jar degende jalǵyz perzenti. «Bilim-ınnovatsııa» lıtseıiniń 11-synybynda oqıtyn ol alty qurlyqtyń eń aqyldy oqýshylarynyń biri. Bıyl Ulybrıtanııada ótken álemniń daryndy jas matematıkteriniń basyn qosqan bedeldi jáne joǵary deńgeıdegi IMO(International Mathematical Olympiad) olımpıadasynda 28 upaı jınap, júldeger atandy. Osylaısha Qazaqstannyń atyn kúlli álemge pash etti. Odan bólek osy jyly taǵy onshaqty dúnıejúzilik pándik dodanyń altyn medalin moınyna taǵyp úlgerdi.
Osyndaı jetistikterine baılanysty ol Almatydaǵy Súleıman Demırel ýnıversıtetine shaqyrtý aldy. Ákesi ómirden erte ótse de, Marǵulan jasyǵan joq. Tynbaı eńbektenip, bar ýaqyty men qýatyn matematıka pánin oqyp úırenýge sarp etti. Ol shahmat pen voleıbol oınaǵandy da unatady. Ózi eko-klýb múshesi bola júrip, qaıyrymlydyqpen de aınalysady. Ol keleshekte elimizdiń ósip-órkendeýine, ásirese otandyq ǵylymnyń qaryshtap damýyna úles qosýdy maqsat etip otyr.
32 adamdy sý tasqynynan qutqarǵan - Aıat
Aıat Seralıev — qutqarýshy, Aqmola oblysy Astrahan aýdandyq Tótenshe jaǵdaılar bóliminiń bastyǵy. Kóktemgi alapat sý tasqyny kezinde 32 adamdy tabıǵat apatynan aman alyp qalǵan. Onyń bireýi - múmkindigi shekteýli azamat. Ony qutqarý oqıǵasy 11 sáýir kúni Eski Qalqutan (Staryı Kolýton) aýylynda bolǵan.
Qutqarýshylar jasaǵy úı-úıdi aralap, úıinda qalyp qoıǵan turǵyndardy izdeý jumysy qarqyndy júrip jatqan sát edi. Aıat kirgen úıden járdem suraǵan naýqas adamnyń daýysy estiledi. Oılanatyn da, ózgelerdi kómekke shaqyratyn da ýaqyt joq. Shapshań qımyldap, dereý iske kirisken Aıat sý astynda qalǵan úıden múmkindigi shekteýli azamatty evakýtsııalaıdy. Odan bólek qutqarý operatsııasy kezinde jalǵyz ózi 10 buzaý men 40-tan astam qoıdy arnaıy mal ustaıtyn orynǵa jetkizedi.
6 myń tal ekken Suńǵat
Suńǵat Muńalbaev — Aqtaý qalasynyń turǵyny. Ózi turatyn shahar men qorshaǵan ortanyń janashyry. Aqtaýdaǵy taqyr bolyp jatqan aýmaqta óz qarajatymen úlken saıabaq ashyp, ishin tolyq abattandyrǵan. Jer bederi men tabıǵaty jasyl jelekke qolaısyz, shóldi aımaqqa 6000-nan astam tal egip, ony baptap, qala turǵyndaryna jaıly oryn syılap otyr.
Ekologııany jaqsartýdy, turǵyndarǵa jaıly orta jasaýdy ómirlik boryshy sanaıtyn azamat saıabaqty kútip baptaý úshin 30-ǵa jýyq adamdy jumysqa alǵan. Taza aýa men sporttyń adamǵa taptyrmas paıdasyn anyq uǵynǵan Suńǵat bıyl aqtaýlyqtarǵa saıabaq mańynan óz qarjysyna 11 myń sharshy metrlik jabyq sport kesheni men ashyq jazǵy sport alańyn da tartý etti. Qazir onda 50 adamdy jumyspen qamtyp otyr. Keshende úzdiksiz jumys istep turǵan fýtzal, voleıbol, basketbol, dzıýdo, karate, tennıs, júzý sekildi sport úıirmelerine 300-den astam oqýshy qatysady. Al múmkindigi shekteýli 15 bala basseınge tegin túsip júr.
Tabıǵatty súıgen — Mahaddın
Mahaddın Hadjıev — Almaty qalasynyń turǵyny. Alma-Arasan shatqalynda shaı, kofe jáne basqa da sýsyndar satýmen aınalysady. Onyń 4 jyldan beri uıymdastyryp kele jatqan aktsııasyna jurt tánti. Ol kún saıyn taýǵa shyqqan azamattar ishinen qoqys jınap kelgen adamdarǵa ystyq shaı, kofe, kakao syndy boı jylytar zattardy tegin berip, kóńil-kúıin kóteredi, alǵysyn aıtady. Maqsaty – kópshilikke qorshaǵan ortany kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýdy, aıalaýdy úıretý.
Bul – týǵan jerge, tumsa tabıǵatqa degen erekshe mahabbat pen ony qorǵap, taza saqtaýǵa degen shynaıy nıetten týyndaǵan bastama. Nátıjesinde qazir aptasyna 1-2 ret taýǵa shyǵyp, qoqys jınaýdy ádetke aınaldyrǵan ujymdar da kóbeıgen. Osy ýaqytqa deıin Mahaddın Hadjıev aktsııasynyń aıasynda taýdan bir kúnde eń kóbi 19 qapshyq qoqys jınalǵan. Al bir-birimen jarysyp júrgen azamattar bir aıda 300 kg qoqysqa deıin jınap úlgeripti. Mahaddın Hadjıev olardyń taýdaı eńbeginiń qarymtasyn ystyq yqylasymen shaı berip otyryp, ónegeli áńgimesimen qaıtarady.
Balany qutqarǵan - Álıhan
Álıhan Jaqsylyq — 25 jasta, Qyzylorda qalasynyń týmasy. Onyń batyp bara jatqan kishkentaı balany qutqarǵan erlik isin buqaralyq aqparat quraldary jarysa jarııalady. Oqıǵa 27 qazan kúngi túski eki shamasynda Almatydaǵy Esentaı ózeninde bolǵan. Alyp shahardan jaldamaly páter izdep júrgen Álıhan Esentaı ózeni men Maqataev kóshesiniń qıylysyndaǵy jaǵalaýda jas balalardyń kómek surap aıqaılaǵanyn estıdi. Baıqasa, top balanyń bireýi Esentaı ózeniniń kaskadynda turyp sýǵa qulaǵan. Al ózendegi aǵynnyń qarqyny qatty bolyp, bala birneshe ret sýǵa batyp ta ketedi. Ne isteý keregin birden uqqan Álıhan qas qaǵym sátte temir qorshaýdan sekirip ótip, kózildirigi men ıyǵyndaǵy sómkesin sheshpesten aǵyndy sýda jan alysyp-jan berisip jatqan balaǵa tura umtylady. Kúzdiń qara sýyǵy men sýdyń salqyndyǵyn ol ystyq qaıraty men ot jigeriniń arqasynda jeńip, balany jaǵaǵa aman alyp shyqqan.
Keń júrekti Baqytjan-Arzygúl Ábdirahmanovtar
17 jastaǵy egiz Bogdan men Danıldyń ómirden kórgen taýqymeti az emes. Jastaıynan ákesinen, eseıe kele anasynan aıyrylyp, tul jetim qalǵan balalardyń barar jer, basar taýy qalmaǵan. Sóıtip balalar úıin panalaǵan qos jetkinshektiń taǵdyry júregi meıirimge toly synyptas dosy Samırdi qatty alańdatady. Aqyry óziniń ata-anasyna egiz dosyn asyrap alý týraly tosyn usynys tastaıdy. Oǵan deıin úıine jıi kelip-ketip júretin bozbalalardy jaqsy tanıtyn erli-zaıypty Baqytjan men Arzygúl de esh oılanbastan sheshim qabyldaıdy. Sóıtip eki ul, bir qyz tárbıelep otyrǵan olar bir sátte kópbalaly ata-anaǵa aınaldy. Bes balasyna birdeı júrek jylýyn syılap otyrǵan altyn júrekti áke men ana taǵy bir qyz bala asyrap alǵysy keledi.
Baqytjan men Arzygúl Ábdirahmanovtar asyrap alǵan Bogdan men Danıldyń jańa otbasyndaǵy alǵashqy týǵan kúni túsirilgen vıdeo 6 qańtarda jelige júktelip, kóptiń júregin eljiretken edi. Meıirimge toly kadrlar mıllıondaǵan qaralym jınap, avtor jurtshylyqtyń yqylasyna bólengen bolatyn.
Aıta keteıik, «Jaqsy adam-2024» arnaıy syılyǵynyń saltanatty marapattaý rásimine arnalǵan kontserttiń tolyq nusqasy jańa jyl qarsańynda «Jibek joly» telearnasynyń efırinen kórsetiledi.