«Jahanǵa keler zalal kóp» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkadaǵy basylymdarda 9 sáýir, sársenbi kúni jaryq kórgen ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda Májilis depýtaty, Ekonomıkalyq reforma jáne óńirlik damý komıtetiniń múshesi Talǵat Erǵalıevpen aradaǵy suhbatty usynyp otyr. «1991 jylǵa deıin bizdiń elimizde 55 JOO bolsa, qazir olardyń sany 130-ǵa jetti. Demek, kadrlar daıarlaıtyn oqý oryndary jetip artylady. Alaıda, olar ekonomıkanyń suranysyna emes, ózderi usyna alatyn mamandyqtardy ǵana basymdyqpen oqytýda. Basqa jyldar emes, ústimizdegi, ıaǵnı 2014 jylǵa qa­jetti mamandardy mınıstrlikter boıynsha qaraıtyn bolsaq, bıyl munaı jáne gaz salasyna - 2416, ındýstrııa jáne jańa tehnologııalar boıynsha - 14478, kólik jáne kommýnıkatsııa salasyna - 5093, ıaǵnı barlyq tehnıkalyq ǵylymdar men tehnologııa salasyna 22 myńdaı maman kerek eken. Aýyl sharýashylyǵy boıynsha ústimizdegi jylǵa 4700 mamanǵa suranys bar. Al JOO-larda oqyp jatqandarǵa qaraıtyn bolsaq, tehnıkalyq ǵylymdar men tehnologııa salasynda oqyp jat­qandardyń jalpy sany 112 353 adam, so­nyń bıyl bitiretinderi shamamen 22 myńnan artyq. Endeshe, suranysqa usy­nys saı dep aıtýǵa bolady. Bul jaqsy kór­setkish»,-deıdi depýtat. Kadr máselesin arqaý etken suhbat gazette «Mamandarǵa naqty qamqorlyq kerek» degen taqyryppen basyldy.

Bas basylymnyń jazýynsha, 31 naýryzda Japonııanyń Iokagama qalasynda BUU-nyń Klımat ózgerýi jónindegi úkimetaralyq sarapshylar tobynyń baıandamasy jarııalandy. 39 elden 259 sarapshy qatysyp, 1500-den astam betti quraǵan bul esepten málim bolǵandaı, jahandyq jylyný úrdisi jalǵasa berse, Jer betinde klımat ózgerýinen zardap shekpegen bir de bir adam qalmaıdy. Klımat ózgerýi jónindegi úkimet­aralyq sarapshylar toby­nyń (KÓÚST) jetekshisi Radjen­dra Pachaýrı: «Eger adamzat balasy býly gazdardyń aýaǵa taralýyn azaıtý jolynda qazirgi kúni jedel sharalar qoldanbasa, jahandyq jylyný planetamyzdy tabıǵı jáne ekonomıkalyq apattarǵa alyp keledi. HHІ ǵasyrdaǵy klımat ózgerýiniń qandaı kólemde júretindigi bizdiń búgingi tabı­ǵat­ty saqtaýǵa qatysty qabyldaǵan sheshimderimizge tikeleı táýeldi bolmaq. Óıtkeni, klımat ózgerýiniń áser etpeıtin salasy joq. Ol sý resýrstary men ónim óndirý, azyq-túlikpen qamtamasyz etý syndy adam úshin qajettiliktiń bárin qamtıdy», dep málimdeýi álemdik BAQ ókilderin ózine jalt qaratty. Osy kólemdi saraptamalyq maqalany « Jahanǵa keler zalal kóp» degen taqyrypta oqı alasyzdar

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, mektep tabaldyryǵyn jańa ǵana attaǵan balaqaılardy birden ózderine jat aǵylshyn tilin meńgerýge májbúrleý tek ata-analar men muǵalimder ǵana emes, ǵalymdar tarapynan da qarsylyq týdyrýda. Olar Bilim jáne ǵylym mınıstrliginen «eń quryǵanda, úshinshi tildi úırenýdi 2-synyptan bastaýdy» surady. Áıtkenmen, jaqynda qabyldanatyn «Memlekettik jalpyǵa mindetti bastaýysh bilim berý standartynyń» jobasynda úshtildilik saıasatyn birinshi synyptan-aq júzege asyrý qarastyrylýda. «Nazarbaev zııatkerlik mektepteri» DBBU men Y.Altynsa­rın atyndaǵy Ulttyq bilim akademııasy ázirlegen «Memlekettik jal­py­ǵa mindetti bastaýysh bilim berý standarty­nyń» jobasy qo­ǵam­da qyzý pikirtalasqa tamy­zyq bolýda. Óıtkeni bul qujat orta bilim berý júıesinde «revolıýtsııalyq» reformalar­ǵa yqpal etpek. Osy máseleni arqaý etken maqala basylymda «Memlekettik tilge basymdyq bergen durys» degen taqyryppen jarııalandy.

Osy basylymda «Múgedekterge múmkindik jasaldy» atty maqala berilgen. «Samuryq-Energo» aktsıonerlik qoǵamynda 111 múmkindigi shekteýli azamat eńbek etedi. Jyl sońyna deıin olardyń qataryna taǵy 70 adam qosylady. Mundaı málimdemeni «Samuryq-Energo» AQ basqarma tóraǵasy Almasadam Sátqalıev jasady. Memleket basshysy júktegen tap­syrmalardy oryndaý jáne aktsıonerlik qoǵamnyń áleýmettik jaýapkershiligin arttyrý maqsatynda atqarylyp jatqan ıgi is barysynda múmkindigi shekteýli jandarǵa jumys ornynda halyqaralyq talaptarǵa saı jaǵdaı jasalynyp jat­qanyn jetkizgen basqarma tóraǵasy: «Bizde jumys isteıtin múmkindigi shek­teýli jandar eńbek ónimdiligi jaǵynan óte jaqsy nátıje kórsetip jatyr. Biz olarǵa qoldan kelgenshe qolaıly jaǵ­daı týǵyzyp jatyrmyz» dedi.

***

«Qazaq ádebı tili aýyzsha jáne jazbasha túrde qyzmet etetini belgili. Syrttaı qaraǵanda, aýyzsha til men jazba tildiń esh aıyrmasy joq, aıyrma tek bireýiniń estýge (aýdıaldy), ekinshisi kórýge (vızýaldy) negizdelgen, ıaǵnı birinde dybys tolqyny, ekinshisi qaǵaz betindegi tańbalar júıesi tárizdi materıaldyq negizinde ǵana sııaqty. Al rasynda, aıyrma tereńde jatyr. Ol - tildik quraldardy talǵap, tańdaý jáne ony qalaı qoldaný degenge saıady. Máselen, aýyzsha tildiń ıntonatsııalyq quraldary beretin mán-maǵyna, áýezdik bederdi berýde qalamnyń múmkindigi shekteýli»,-dep jazady «Ana tili» basylymy sońǵy sanynda. Sózder quramyndaǵy aıtylym erekshelikteri egjeı-tegjeıli taldanǵan maqala «Biz qalaı sóılep júrmiz» degen taqyryppen berilgen.

***

«Ekspress-K» basylymynynda « SKATskoe otnoshenıe » degen degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Skat» áýe kompanııasy QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrligi Azamattyq avıatsııa komıtetiniń nazaryna iligip otyr. Osy tasymaldaýshynyń ushaǵymen bolǵan kezekti oqıǵadan keıin, bılik tarapy áýe saparlarynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý turǵysynda kompanııaǵa tyńǵylyqty tekserýdi bastap ketti. Esterińizge sala keteıik, 7 sáýirde «Shymkent-Astana» reısi boıynsha jolǵa shyqqan «Skat» áýe kompanııasynyń ushaǵy Astana áýejaıynda 10.57 saǵatta aldyńǵy shassıiniń isten shyǵý sebebinen apatty jaǵdaıda qonǵan bolatyn.