Jahandyq jylyný jáne Qazaqstan úshin jańa ekonomıkalyq naqtylyq
Qazaqstannyń damýyna baǵyttalǵan barlyq josparlar men baǵdarlamalardy júzege asyrý jumystary álemdik ekonomıkadaǵy ortaq ahýalmen baılanysyn úzbesten oryn alyp jatqany sózsiz. Aıta keterligi, 2000 jyldardyń basynan bergi qarqyndy ekonomıkalyq ósim álemdik naryqtaǵy munaı baǵasynyń kóterilýimen jáne bizdiń elimizde qara altyndy óndirý kóleminiń artýymen qamtamasyz etilgen edi.
Qazirgi ýaqytta munaı baǵasy aıtarlyqtaı tómendep, sońǵy jyldyń ishinde shamamen 4 esege quldyrap ketti. Árıne, munyń barlyǵy suranys pen usynys arasyndaǵy teńgerimniń buzylýynan oryn alyp otyrǵandyǵy belgili. Buǵan qosa, qara altyn naryǵy barynsha sezimtal keledi. Sondyqtan da taıaý jyldardyń ishindegi ahýal túbegeıli ózgeriske ushyraýy múmkin degen boljamǵa súıenýge týra keledi.
Degenmen, álemdik ekonomıkadaǵy úrdis mynadaı: munaı, gaz, sonymen qatar kómir aldaǵy uzaqmerzimdi bolashaqta eksporttaýshylardyń negizgi ónimi retinde tapshylyqsyz ómir súrýdiń kepili bolyp qarastyryla almaıdy.
Búkil álemniń ǵalymdary kóptegen jyldardan beri tize qosyp, sheshimin tabý úshin tynbaı eńbektenip kele jatqan jahandyq problemalardyń biri ǵalamdyq jylymyq kezeńin týyndap bolyp otyrǵany anyq. 20-shy ǵasyrdyń basynan beri aýanyń ortasha temperatýrasy 0,74 °C-qa jylynsa, sonyń úshten biri 1980 jyldan keıingi kezeńniń úlesine tıedi. Temperatýra ózgeriske ushyraýynyń negizgi bóligin adamzat balasynyń is-áreket saldarynan týyndaǵan parnıkti gaz kontsentratynyń shamadan tys artýy qurap otyrǵandyǵyn álem jurtshylyǵy moıyndap ta otyr. Al 21 ǵasyr ishindegi temperatýranyń ósý múmkindigi emıssııanyń eń tómengi mólsherinde 1,1-2,9 gradýs, al eń joǵary emıssııa kezinde 2,4-6,4 gradýs aralyǵynda bolýy múmkin. Jahan jylynýynyń nátıjesinde barynsha eń joǵarǵy temperatýra belgilenedi, Jer sharynyń barlyq óńirlerinde ystyq kúnder sany artyp aıazdy kúnder sany qysqarady. Buǵan qosa, qurlyqtyq aýdandardyń basym bóliginde jylý tolqyny jıi oryn alyp, temperatýranyń taralýy qysqarady.
Halyqaralyq energetıkalyq agenttiń sońǵy baıandamasynda energııa tasymaldaýshylarǵa suranystyń tómendeýi qystyń jyly bolyp bastalýymen baılanysty ekendigi aıtylǵan. Jylynýdyń nátıjesinde 2016 jyly munaıǵa degen suranys táýligine 95,8 mln. barrelden 95,7 mln. barrelge deıin tómendedi. Bul úrdis Jerdegi klımattynyń jylyna túsýine baılanysty kúsheıe túsip, energııa tasymaldaýshy elderdiń ekonomıkalyq damýyna keri áserin tıgizetindigi anyq.
Biraq, jahandyq jylynýǵa qarmastan-aq munaı, gaz jáne kómirge degen suranystyń kúrt tómendeýi de oryn alýy múmkin. Óıtkeni, ónerkásibi damyǵan jáne atalǵan taýarlardyń negizgi tutynýshysy sanalatyn elderdiń basym bóligi uıymshyldyqpen parnıkti gazdar shyǵaryndylaryn tómendetý úshin kóp kúsh-jiger jumsaýda.
Álemniń 190-nan astam eli Kıoto hattamasyn ratıfıkatsııalaǵan. Atalǵan halyqaralyq kelisim 1997 jyly Kıotoda BUU-nyń klımattyń ózgerýi týraly ramalyq konventsııasyna qosymsha retinde qabylanǵan edi. Qujat damyǵan eldermen men kóshpeli ekonomıkadaǵy elderge parnıkti gazdar shyǵaryndylaryn qysqartýdy nemese turaqtandyrýdy mindetteıdi. Aıta keterligi, bul elderge álemdegi jalpy shyǵaryndylardyń 63,7 paıyzy tıesili jáne osyǵan sáıkes bul memleketter kómirsýtegi shıkizatynyń negizgi tutynýshylary bolyp otyr.
Jıyntyq quny 3 trln. dollardy quraıtyn aktıvterdi basqaratyn ınvestorlar toby álemniń iri munaı, gaz jáne kómir korporatsııalaryna hat joldap, onda memleketterdiń klımattyq ózgerýi qaýpimen kúresine baılanysty otynnyń qazba túrlerine suranystaryn tómendetýi múmkin ekendikterin eskertti. Kompanııalarǵa 2050 jylǵa qaraı parnıkti gazdarǵa emıssııa kólemin 80 paıyzǵa deıin qysqartý týraly Úkimetterdiń josparynan týyndaıtyn táýekelderge baǵalaý júrgizý usynylýda. Boljamǵa sáıkes, mundaı qysqartý jahandyq aýqymda temperatýranyń artýyn 2 gradýstan ósirmeýi tıis.
Investorlar otynnyń jerden alynatyn túrlerine suranys kúrt tómendeıtin bolsa, baǵanyń da quldyraıtyndyǵyn eskertýde. Olar 2012 jyly 200 iri kompanııanyń jańa ken oryndaryn ıgerýdi qarjylandyrýǵa bólgen 674 mlrd. dollar kólemindegi qarjylaryn qaıta qarastyrýǵa shaqyrýda.
Bul rette AQSh-taǵy iri zeınetaqy qorlarynyń biri Calpers qorynyń bas dırektory Enn Staýsboll ınvestorlardyń ustanymyn: «Biz klımattyq apatqa ınvestıtsııa sala almaımyz», - dep ádemi túıindep bergen edi.
Sarapshylardyń baǵalaýynsha, munaı-gaz kompanııalary parnıkti gazdar shyǵaryndylaryna shekteý engiziletin álemde naryqtyq kapıtaldyń 40-tan 60 paıyzyna deıin joǵaltýy múmkin. Halyqaralyq energetıkalyq agenttik taratqan málimdemege sáıkes, eger álem temperatýra ósimin 2 gradýsta shekteý týraly maqsatty ustanatyn bolsa, onda 2050 jylǵa qaraı otynnyń qazyp alynatyn túriniń naqtylanǵan qorynyń nebári úshten biri ǵana kádege jaratylatyn bolady.
Taǵy bir sarapshy, Scottish Widows Investment Partnership kompanııasy turaqty damý bóliminiń jetekshisi Kreıg Makkenzı ınvestorlar arasynda otynnyń jerden qazyp alynatyn túrine suranystyń tómendeýi uzaqmerzimdi keleshektegi is dep sanalatyndyǵyna qaramastan bul protsestiń odan jyldamyraq oryn alatyndyǵyna senimdi.
Onyń mundaı senimin kómirsýtek otynyn paıdalanbaıtyn avtomobıldiń, ushaqtyń jáne kóliktiń basqa da jańa túrleriniń jyldam jasalyp, naryqqa shyǵaryla bastaýy da qýattaı túsedi.
Al jalpy ulttyq ónimindegi munaı-gaz sektorynyń úlesi 25 paıyzdy quraıtyn bizdiń elimiz úshin munyń barlyǵy da neni bildiredi? Bul saýaldy Elbasy N.Nazarbaevtyń «ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq damýǵa balama joq» degen sózimen-aq túıindeýge bolady. Al Qazaqstanda qabylanǵan barlyq josparlar men baǵdarlamalar dál osy damýǵa baǵyttalyp otyr.