«Jahandyq jylyný: sońǵy múmkindik» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanynda Tuńǵysh Prezıdent kúnine oraı birqatar maqala toptamasy berilip otyr. Máselen, «Egemen Qazaqstan» gazetine Syrtqy ister mınıstrligi arqyly álemdik geosaıasatta úlken ózgerister jasalǵan tusta, ótken ǵasyrdyń 90-shy jyldarynda sol kezdegi Germanııa Demokratııalyq Respýblıkasynyń Úkimetin basqarǵan, búgingi tańda Germanııanyń «Solshyldar partııasynyń» aqsaqaldar alqasynyń tóraǵasy Hans Modrov elimiz týraly, Elbasymyz týraly maqalasy kelip túsken. Tarıhtyń tar kezeńin kórgen, Qazaqstannyń qazirgi deńgeıin, Elbasymyzdyń eren eńbegin syrt kózdiń synshylyǵymen baǵalaýǵa múmkindigi bar saıasatkerdiń maqalasyn «Egemen Qazaqstan» oqyrmandarynyń nazaryna «Qazaqstannyń áserli serpilisi bizdi súısindiredi» degen taqyryppen usynyp otyr. Maqala avtorynyń paıymynsha, Qazaqstan óz damý kezinde basqa respýblıkalar men jalpy KSRO jasaǵan úlken qatelikterdi aınalyp ótip, óziniń tabıǵı, materıaldyq jáne áleýmettik resýrstaryn údemeli tabyspen paıdalanýda. Memleket jerindegi paıdaly qazbalar tizimi óte keń jáne ártúrli. Olardyń eksporty jáne óz memleketinde óńdelýi áleýmettik-ekonomıkalyq progrestiń turaqty negizi bolyp tabylady. «Memlekettiliktiń quqyqtyq negizin qamtamasyz etý maqsatynda qazirgi zamanǵy memlekettik apparatty qalyptastyrý maqsatynda Prezıdent Nazarbaevtyń jarııa etken «100 naqty qadam» reformasy, keleshek kópultty memlekettiń ekonomıkasy men ındýstrııalyq damýynyń tıimdi ósýiniń ıgiligine kóp úmit artady. Qazaqstannyń áserli serpilisi bizdi súısindiredi», - dep jazady ol.
«Frantsııa astanasy Parıjde ótetin klımat jónindegi jahandyq konferentsııa qarsańynda Jer shary qyzyp barady. «Jahandyq jylyný qateri» ańyzdan aqıqatqa aınaldy. Biraq tabıǵatqa shekesinen qaraıtyn adamzat kúndelikti tirshilik kúıbeńine kiriptarlyqtan shyǵa almaı, jahandyq jylynýdy daqpyrtqa balap, ýaqytty ótkizip aldy. Adamzat balasy men Tabıǵat-ananyń aıqasy janaıqaı shegine jetti», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti senbilik sanyndaǵy «Jahandyq jylyný: sońǵy múmkindik» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, 2002 jyldan beri Grenlandııa muzdyǵyna eki jasandy spýtnık turaqty baqylaý jasap keledi. Zertteýler kórsetip otyrǵandaı, Grenlandııa muzdaǵy óte jyldam erı bastady. Jyl saıyn 250 mıllıard tonnadan astam grenlandııalyq muz sýǵa aınalyp, Atlant muhıtyna qosylyp jatyr. Qanadalyq ǵalymdardyń derekteri boıynsha, Arktıkanyń muz qabaty sońǵy 15 jyl ishinde 40 paıyzǵa tarta azaıǵan kórinedi. Bul muzdaqtardyń erı bastaýy muhıttardaǵy sý deńgeıiniń kóterilýine ákelip soqtyrǵany qazir kúmán keltirmes aqıqatqa aınaldy. «Ǵalymdardyń zertteýi kórsetip otyrǵandaı, 1993 jyldan beri Álem muhıttarynyń deńgeıi jyl saıyn 3,2 mıllımetr jyldamdyqpen kóterile bastapty. Oǵan deıin bul kórsetkish 1,2 mıllımetrden aspaı kelgen bolatyn. Bul degenimiz, 2100 jyldarǵa taman Álem muhıttarynyń deńgeıi qazirgi mólsherden 0,5-2 metrge deıin joǵarylaıdy degen sóz. ıAǵnı aldaǵy 50-70 jyl kóleminde dúnıejúzindegi ondaǵan megapolıster men bútin bir memleketter sý astyna ketedi, delingen maqalada.
***
«Nur Otan» partııasynyń baspasóz ortalyǵynda L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde jeltoqsan aıynyń 4 juldyzynda ótetin ІІІ Astana ınternet-forýmyna qatysty brıfıng uıymdastyryldy. Osy shara arqaý bolǵan maqala «Aıqyn» gazetinde «Qazaqtildi saıttardyń máseleleri basty nazarda» degen taqyryppen berilgen. Máslıhat barysynda Jýrnalıstıka máselelerin zertteý ınstıtýtynyń qyzmetkeri Bella Orynbetova KazNIC qazaq aqparat torabynyń qarashaǵa deıingi deregi boıynsha, Qazaqstanda kz, kaz domenderimen tirkelgen 124 myń saıt bar ekenin, olar zań boıynsha BAQ bolyp sanalatynyn, alaıda bul saıttardyń baǵyty men maqsaty qandaı degenge jaýap tabý qıyn ekenin alǵa tartyp: «Sanaq.kz saıty Jýrnalıstıka máselelerin zertteý ınstıtýtynyń dırektory Namazaly Omashevtyń bastamasymen elimizdegi qazaqtildi saıttardyń negizgi baǵytyn, aýdıtorııasyn anyqtaý jáne statıstıkasyn kórsetý maqsatynda quryldy. Bul saıttaǵy aqparat 15 mınýt saıyn jańaryp turady jáne saıtqa kim, qaıdan, qalaı kirdi, qandaı áleýmettik jelilerdi qoldandy degen suraqtardyń jaýabyn bilip otyrýǵa bolady. Erekshe atap kórseterligi, bul saıtta reıtıng jınaý úshin qoldanýshylardyń sanyn jasandy árekettermen kóbeıtýge múmkindik berilmeıdi. Sondyqtan bul naqty aqparat beretin statıstıkalyq saıt dep senimmen aıta alamyz. Sanaq.kz saıtynyń jumysyn nasıhattaý úshin biz aqparattyq saıttar, korporotıvtik jáne jeke saıttar, salalyq saıttar, qoǵamdyq-áleýmettik saıttar, mekemeler men uıymdardyń saıttary degen atalymdar boıynsha qazaqtildi saıttar arasynda báıge jarııalap otyrmyz. Baıqaýǵa qatysý úshin qarashanyń 25-ine deıin iforum.kz saıtyndaǵy tirkelý formasyn toltyrý nemese Sanaq.kz saıtyna ótip tirkelý qajet. Aıta keteıin, Sanaq.kz-te burynnan tirkelgen saıttar baıqaýǵa avtomatty túrde qatysady. Jeńimpazdar tizimi barlyq respýblıkalyq BAQ-ta jarııalanyp, olarǵa aqparattyq qoldaý kórsetiledi», - dedi.
«Keshe, «KEGOS» AQ basshylyǵy ózderindegi kadrlyq rezervpen, ıaǵnı óz isiniń ozyq úlgili úzdikterinen tańdalǵan «TOP-25» tiziminiń ókilderimen kezdesti. Atalǵan kompanııanyń dırektorlar keńesi men basqarma músheleri jáne arnaıy jasaqtalǵan quramdaǵy qatarlastarynan oza shapqan bilikti mamandar ózara ashyq suhbat quryp, ózekti máseleler tóńireginde pikir almasty», dep jazady «Aıqyn» gazeti «KEGOS-tyń tabys kilti - TOP-25-te» degen taqyryptaǵy maqalasynda. «TOP-25 kadrlyq qory daryndylardy anyqtaý jobasy sheńberinde tańdaýdan ótkender qatarynan qalyptasty. Bul joba «Samuryq-Qazyna» AQ pen Korporatıvtik ýnıversıtet tarapynan qoıylǵan maqsattar men mindetterdi atqarý aıasynda júrgizilýde. Bir aı ishinde KEGOC-tyń baǵalaý satylarynan ótý úshin iriktelgen 50 eńbekkerden verbaldy jáne sandyq test, jeke saýalnama boıynsha skrınıng, ári quzyrettiligi boıynsha ótkizilgen suhbatta joǵary kórsetkishke jetken 25 eńbekker tańdap alyndy», - dep túsindirdi «KEGOC» AQ Basqarma tóraǵasy Baqytjan Qajıev.