Jahandaný zamanyndaǵy jýrnalıster jazyp qana qoımaı, aqparattyq tehnologııalardy meńgerýi tıis - Muratbek Toqtaǵazın

Foto: Фото: кейіпкердің жеке архивінен
<p>ÓSKEMEN. KAZINFORM &ndash; BAQ ókilderiniń kásibı merekesine oraı respýblıkalyq &laquo;Ádilet.Rýhanı jańǵyrý&raquo; gazetiniń bas redaktory Muratbek Toqtaǵazın &laquo;Qurmet&raquo; ordeniniń ıegeri atanǵan bolatyn. Jýrnalıstıka jolynda jemisti jumys istep kele jatqan qalamgermen Kazinform tilshisi suhbat quryp kórdi.</p>

Áńgimemizdi týyp-ósken jerińizden bastasaq... 

- 1964 jyly 1 shildede burynǵy Semeı oblysy Aıagóz aýdany Tarbaǵataı aýylynda dúnıege keldim. 2000 jyldan ǵylym jolyndaǵy maqalalarymdy jaza bastadym. 2011 jyldan L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde baspasóz jáne baspa isi kafedrasynyń dotsenti, sońǵy 5 jylda professory retinde jýrnalıstıkanyń, kósemsózdiń ózekti máselelerine qalam terbep kelemin. «Derektilik pen kórkemdik», «Aqmola úshin aıqas», «Kitap basý isindegi kommýnıkatıvti saıasat jáne jarnama», «Epıstolıarnye janry v pýblıtsıstıke Belarýsı, Rossıı ı Kazahstana», «Zamansóz zańǵary» atty kitaptarym jaryq kórgen.

- Qazirgi zaman jýrnalısi qandaı bolýy kerek dep oılaısyz ?

- Búgingi alasapyran zamanda jýrnalıstiń jaýapkershiligi zor. Jýrnalıstiń baqyty - eline qalammen qyzmet etý, respýblıka kólemindegi kúrdeli máselelerdiń kúrmeýin sheshý, tarıhta qalatyn ózgerister jasaý. Qazirgi býyn jýrnalısteri aqparattyq tehnologııalardy qoldana otyryp kótergen máseleni jan-jaqty ashyp kórsetýine bolady. Youtube arnalarynda qazaq tildi podkasttar joǵary suranysqa ıe. Belgili tulǵalardy, qarapaıym halyq ishindegi erekshe keıipkerlerdi shaqyryp jatady. Jahandaný zamanyndaǵy jýrnalıster tek jazyp qana qoımaı, aqparattyq tehnologııalardy jan-jaqty qoldana bilýi kerek. Smartfonnyń bizge jasap otyrǵan múmkindigi sheksiz. Sony bes saýsaǵyndaı bilip, óz materıalyn kreatıvti túrde usynǵany jón dep oılaımyn. Aqparat aǵynynyń astynda qalyp qalmas úshin únemi trendti bilgen jón.

- Qazaqstandaǵy BAQ salasynyń damýyna qandaı baǵa beresiz ?

- Qazaqstandaǵy medıa keńistik damýy úshin jýrnalıster usaq-túıek jaıttardan basqa, keleli máselelerdi jan-jaqty zerttep jazýlary kerek. Aınalamyzda kúrmeýi sheshilmegen túıini tarqatylmaǵan qanshama másele bar. Klassıkalyq formattaǵy gazetterde qalamy ótkir áriptesterimiz maqalany zerttep, ártúrli stılde jazýda. El damýyndaǵy kezek kúttirmeıtin taqyryptardy jýrnalıster jazbaǵanda kim jazady?! Bir ǵana aýyl sharýashylyǵyn alyp qarasaq, osy salanyń ózinde jan-jaqty ashyp, saraptama jasap kórsetetin jaqtary kóp. Bilim salasyn alsaq, balabaqsha jasyndaǵy balalar ókinishke qaraı TikTok jelisimen tárbıelenip jatyr. Keń baıtaq jerimizge ıe bolyp qalatyn osy urpaǵymyz óz ana tilinde sóıleı almaýy naǵyz qasiret. Sondyqtan búldirshinderdiń tilin ana tilimizde shyǵarýǵa kúsh salýymyz kerek. Osy salada jazatyn máseleniń tamyry tereńde. Áriptesterimiz sol týraly júıeli túrde qalam terbep, baspasóz betterinde, áleýmettik jelilerde jarııalasa deımin.

- Kúni keshe ótken kásibı merekede «Qurmet» ordeniniń ıegeri atanýyńyzben quttyqtaımyz! Osy marapatty alǵandaǵy áserińiz qandaı boldy ?

Foto: keıipkerdiń jeke arhıvinen

Aqparat maıdanynda júrgenime 40 jyldan asty. Maıdan dep beker aıtyp otyrǵanym joq. Sebebi, jýrnalıster ulttyń qamy úshin aıqasyp, tarıhymyz ben búginimizdi túgendeýge zor eńbek sińiredi. Osy ýaqytqa deıin talaı ocherk, maqalalar dúnıege keldi. Elimizdiń jaqsarýyna úles qosatyn, qarapaıym halyqtyń muń-muqtajyn bılikke jetkizip, kóptegen máseleniń sheshilýine muryndyq boldym. Orden alǵanda álbette qýandym. Alaıda bul qýanysh marapat alǵanym úshin emes, osy kúnge deıingi eńbegimniń baǵalanǵany úshin boldy. Bul orden ary qaraı da qazaǵymnyń qamy úshin ter tógýge yntalandyrady.

- Qazirgi ýaqytta qaı baǵytta qyzmet etip jatyrsyz ?

Foto: keıipkerdiń jeke arhıvinen

- 2019 jyldan beri «Ádilet.Rýhanı jańǵyrý» respýblıkalyq qoǵamdyq-saıası, tarıhı-tanymdyq gazetiniń bas redaktorymyn. 2012 jyldan bas redaktorlar klýbynyń vıtse-prezıdentimin. L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde pedagogtik qyzmetim de bar. Qoǵammen birge tynystap, halyqtyń ortasynda júrgendi jaqsy kóremin. Qoǵamdyq jumystarǵa belsene qatysamyn. Osy kúnge deıin jıǵan-tergen bilimimdi stýdentterge berýge ázirmin. Alash arystary salyp ketken sara joldy keler urpaqqa amanattaý – bizdiń mindetimiz.

Seıchas chıtaıýt