Zeınetaqyny jańǵyrtý túıini tarqatyldy: áıelderdiń zeınet jasyn uzartý 2018 jyldan kezeń-kezeńimen bastalady

ASTANA. 9 maýsym. QazAqparat - Juma, 7 maýsym kúni Memleket basshysy Nursultan Ábishuly qoǵam arasynda úlken rezonans týdyrǵan zeınetaqyny jańǵyrtýǵa baǵyttalǵan zańnyń taǵdyryna qatysty kópshilik jurt kútken sheshimdi qabyldady.

Úkimet pen Ulttyq bank bastama jasap, Parlamentpen qabyldanǵan zańnyń tolyqtaı kúshine enýine Memleket basshysy biraz kidiris jasady. Atalǵan zańnyń ishinde Prezıdent «áıelderdiń zeınet jasyn er azamattarmen birizdendirý» máselesine qatysty normasyn áli de pysyqtaı túsý úshin Parlamentke qaıtardy.

Eske sala keteıik, bul zań negizinen Qazaqstandaǵy zeınetaqy júıesin jańǵyrtýdy kózdegen edi. Bul rette qujat boıynsha Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryn qurý qarastyrylǵan bolatyn. Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń quryltaıshysy men aktsıoneri el Úkimeti bolsa, onyń zeınetaqy aktıvterin basqarýdy QR Ulttyq banki júzege asyratyny qarastyrylǵan. Budan bólek, zań aıasynda aýyr jáne qaýipti óndiris jaǵdaıynda jumys isteıtin adamdar úshin mindetti sanatqa eńbekaqy tóleý qorynan 5 paıyz mólsherinde erikti kásiptik zeınetaqy jarnalaryn aýdarý qarastyryldy.

Al dúıim jurtty dúrbeleńge salǵan qoǵamnyń birshama bóliginde qarsylyqty týǵyzǵan jańalyqtardyń biri - áıelderdiń zeınetkerlik jasyn birizdendirý máselesi. Bul rette Parlament qabyldaǵan zańda qamtylǵandaı 2014 jyldyń 1 qańtarynan bastap zeınetkerlik jasty jyl saıyn 6 aıǵa ulǵaıta otyryp, birtindep 10 jyldyń ishinde júzege asyrý kózdelgen edi. Mundaı jaǵdaılarda zeınetkerlik jasty teńestirý áıelderdiń jınaqtaýshy zeınetaqy júıesine qatysý ótilin ulǵaıtý jáne zeınetaqy jınaqtarynyń kólemin arttyrý úshin usynylǵan bolatyn. Bul tıisinshe, jınaqtaýshy zeınetaqy júıesinen alatyn zeınetaqynyń mólsherin arttyrýǵa septigin tıgizýi tıis dep túsindirilgen bolatyn.

«Men zańnamany jaqtaýshylardyń da, oǵan qarsylyq bildirýshilerdiń de dálel-dáıekterimen jaqsy tanyspyn. Erler men áıelderdiń zeınetke shyǵý jasyn teńestirý týraly másele qazirgi eń ózekti taqyrypqa aınaldy. Munyń sebebin men Úkimet pen Ulttyq bank is-áreketiniń olqylyǵynan da kóremin. Jalpy, men Úkimet pen Ulttyq banktiń jańa zeınetaqy zańnamasyn halyqqa túsindirý jónindegi jumysyna oń baǵa bere almaımyn. Birinshiden, osyndaı óte mańyzdy áleýmettik zań jobasy nemquraıdy qaral­dy. Ekinshiden, ony halyqqa keńinen nasıhattaý isi durys júrgizilgen joq. Nátıjesinde, qazaqstandyqtardyń kóbi zeınetaqy júıesin jańǵyrtýdyń túp­ki mánin túsinbeı qaldy», dep málimdedi Elbasy zańǵa qatysty óziniń Úndeýinde. Bul rette Prezıdent zeınetaqy zańnamasyna óz­ge­rister engizý kerektigi anyq ekenin aıtyp, onyń jahandyq úrdis ekenine toqtaldy. N. Nazarbaevtyń aıtýyna qaraǵanda, Eýropalyq odaq pen álemniń ózge de elderi daǵdarys pen quldyraý jaǵdaıynda osyndaı qadamǵa barýǵa májbúr boldy. Óıtkeni, áıelderdiń zeınet jasyn arttyrýdyń basty sebebi zeınetaqy tóleýdegi qara­jat­tyń boljamdy defıtsıti jáne zeınet­kerlerdiń 70%-yn áıelder quraıtyny boldy.

«Áıelderdiń zeınet jasyn arttyrmasa, zeınetaqy tóleýge jumsalatyn bıýdjet shyǵystary 2014-2024 jyldary 3 trıllıon teńgege ósedi. Bul memleketti zeınetaqy tóleýge qaý­qarsyz etip, bolashaq zeınetkerler úshin problemaǵa aınalady. Sondyqtan biz bul máseleni qazirden bastap sheshýge tıispiz. Qazaqstan Úkimeti áıelder úshin zeınet jasyn ósirýdi joǵary shekke deıin birtindep kóshirý arqyly júzege asyrýdy aldyn ala usyndy. Parlament Májilisi men Senaty bul sheshimniń halyq úshin mańyzyn túsinip, zeınetaqy júıesi týraly jańa zańnamanyń durys sheshim bolyp tabylatyn nusqasyn qabyldady. Azamattardyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý úshin qajet bolǵandyqtan zań jobasyn men jalpy qoldaımyn. Biraq, zeınetaqy júıesin reformalaý aspektileriniń bári jete oılastyrylǵan deı almaımyn. Konstıtýtsııa bergen ókilettikterime sáıkes, áıelderdiń zeınet jasyn ósirý týra­­ly normany qaıta talqylaý úshin Parlamentke qaıtaramyn», dep málimdedi Elbasy.

Osyǵan oraı, Prezıdent zeınet jasyn kezeń-kezeńmen uzartýdy 2014 jylǵy 1 qańtardan emes, 2018 jylǵy 1 qańtardan bastaýdy usy­ndy. Bul rette Memleket basshysy Úkimetke ha­lyqqa qajet zań máselelerin odan ári pysyqtap, damytýdy tapsyramyn. Atap aıtqanda, Elbasynyń tapsyrmasyna sáıkes, bala kútimi demalysy kezinde jumys isteýshi áıelderdiń mindetti zeı­netkerlik salymyna memleket esebinen qosymsha tólemaqy qamtamasyz etilýi tıis. Budan bólek, azamattardyń mindetti 10 paıyz zeınetaqy shyǵysyna jumys berýshiniń mindetti shyǵarylymy esebinen qosymsha 5 paıyz engiziletin bolady. Úshinshi másele, mindetti kásibı zeınetaqy salymyn kezeń-kezeńmen taǵy da 5 paıyzǵa kó­beıtý. Bul jáıt aıryqsha jáne zııandy óndi­ris­terde zeınetkerlikpen qamtamasyz etýdi jaqsartady.

Sondaı-aq Prezıdent Úkimetke 2030 jylǵa deıin zeınetkerlikpen qamtamasyz etý júıesin jańǵyrtýdy odan ári jalǵastyrý jóninde keshendi is-sharalar ázirleýdi tapsyrdy.

«Parlamentti meniń ustanymymdy eskerýge shaqyramyn. Zeınetaqy júıesin jańǵyrtýdyń kúrdeli máse­lesi boıynsha durys sheshimder tabylady dep men kámil senemin», dep atap ótti N. Nazarbaev.

Sóıtip, Elbasynyń zeınetaqyny jańǵyrtýǵa qatysty zańyna oraı jasaǵan málimdemesi qoǵamdy taǵy dúr silkindirdi. Álbette, birshama sarapshylar, saıası sholýshylar qoǵamdyq pikirdi saralaı kele, Memleket basshysynyń dál osyndaı qadamǵa baratynyn dóp basqan edi. Endeshe kúrmeýi kúrdelengen istiń túıini tarqady, Konstıtýtsııa bergen quzyret sheńberinde óz quqyǵyn paıdalanǵan Prezıdent jurtshylyqtyń kóńilinen shyǵatyn durys joldy siltedi. Soǵan baılanysty endigi kúni Úkimet pen Parlament Memleket basshysy júktegen tapsyrma aıasynda jumysqa kirisetin bolady.

Toqtala ketetin jaıt, Elbasy Úndeýiniń ertesinde QR Premer-Mınıstri Serik Ahmetovtiń tóraǵalyǵymen arnaıy Úkimet otyrysy ótti. «Memleket basshysy áıelderdiń zeınet jasyn arttyrý týraly normany engizý merzimderi bóligin qaıtadan talqylap, daýysqa salý úshin Zań jobasyn Parlamentke qaıtardy. Prezıdent áıelderdiń zeınet jasyn 2014 jylǵy 1 qańtardan emes, 2018 jyldyń 1 qańtarynan kezeń-kezeńimen kóterýdi bastaýdy usyndy», - degen Premer Serik Ahmetov, Prezıdent Úkimetke jańa zańnama kúshine engenge deıin zańnamalyq súıemeldeý máseleleri boıynsha birqatar usynystardy pysyqtaýdy tapsyrǵanyna toqtaldy.

Atap aıtqanda, jumys jasaıtyn áıelder úshin bala týý jáne bala kútimi demalysy kezeńinde bıýdjet esebinen mindetti zeınetaqy jarnalaryn sýbsıdııalaýdy qamtamasyz etý qajet. Jınaqtaýshy zeınetaqy qorlaryna tólemderdiń jalpy mólsheri olardyń burynǵy deńgeıinen 10 paıyzǵa deıin jetkiziledi. Jumys berýshilerden óz qyzmetkerleriniń paıdasyna qosymsha 5 paıyzdyq mindetti aýdarymdar jasaý engiziledi. Kásibı mindetti zeınetaqy jarnalarynyń mólsherlemeleri kezeń-kezeńimen taǵy da 5 paıyzǵa ulǵaıtylady. Budan basqa Úkimetke 2030 jylǵa deıingi zeınetaqymen qamtamasyz etý júıesin odan ári jańartýdyń keshendi sharalaryn oılastyrý, sondaı-aq zeınetaqy aktıvterin ekonomıkanyń neǵurlym perspektıvaly salalaryndaǵy jobalarǵa tıimdi ınvestıtsııalaý tetikterin jasaý júkteldi. «Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn kidirtpeı oryndaýǵa kirisýge tıispiz», - dep atap kórsetti S.Ahmetov.

Keńes qorytyndysyna sáıkes, Premer-Mınıstrdiń orynbasary Qaırat Kelimbetovtiń tóraǵalyǵyndaǵy usynystar men tıisti eseptemeler, sondaı-aq 2030 jylǵa deıingi zeınetaqymen qamtamasyz etý júıesin odan ári jańartý tujyrymdamasy jobasyn ázirleıtin jumys toby qurylatyn boldy. «Memleket basshysy zeınetaqy júıesin jańartý jónindegi zań jobasyn halyq arasynda túsindirý jumysyn ádil synǵa aldy», - degen Úkimet basshysy, Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi men Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine Memleket basshysynyń eskertýlerin qaperge ala otyryp, zeınetaqy júıesin jańartý jónindegi keńeıtilgen túsindirý josparyn ázirleýge jáne eń aldymen halyq arasyndaǵy jumysty kúsheıtýdi tapsyrdy.

«Bizdiń aldymyzda zeınetaqy júıesin odan ári jetildirý jóninde úlken jumystar tur. Bul sala eldiń barlyq azamattaryna qatysty, sondyqtan da bizdiń is-qımylymyz, oılastyrylǵan jáne úılestirilgen bolýy tıis. Elimizdiń bolashaq zeınetaqymen qamtamasyz etý júıesiniń bolashaǵy tutastaı alǵanda osyǵan baılanysty», - dep málim etti S.Ahmetov.