Zeınet jasyn arttyrý arqyly júıeni jańǵyrtý salanyń turaqty damýyna sep bolmaq
1998 jyldan bastap zeınetaqyny jınaqtaý júıesine óttik. Alaıda, dál osy salada birqatar jyldar boıy qordalanyp kelgen problemalar da bar ekendigi daýsyz. Sondyqtan da, Memleket basshysy Úkimet pen Ulttyq bank aldyna elimizdegi zeınetaqy júıesin jańǵyrtý týraly keleli tapsyrmalardy júktegen bolatyn.
Dál osy maqsatta Úkimet arnaıy zań jobasyn ázirlep, ony Parlament Májilisiniń qabyrǵasynda bir márte talqydan da ótkizgen edi. Keıinnen, depýtattar qozǵaý salǵan máseleler, qoǵam tarapynan kóterilip otyrǵan usynys-pikirler eskerilip, zań jobasyn atqarýshy bılik qaıta pysyqtap shyqqan bolatyn. Keshegi kúni Úkimet jańa zań jobasyn maquldap, búgin halyq qalaýlylary aldynda kezekti tanystyrylymyn ótkizdi.
Zeınetaqy júıesin jańǵyrtýdy maqsat tutqan zań jobasy basty eki máseleni sheshýdi murat etedi. Onyń birinshisi ári bastysy áıelderge qatysty zeınetke shyǵý jasyn erlerdiń jasymen birdeı etip teńestirý. Ekinshi másele - Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy júıesin engizý. Álbette, buny bázbir aıaq astynan aıtylyp, aıdy aspannan shyǵarǵan jáıt dep qabyldaýǵa kelmes. Biraz jyldar boıy sarapshylar tarapynan oqtyn-oqtyn kóterilip, túrli pikirtalasqa túsip kelgen másele. Degenmen, bundaı qadamǵa dál búgin barýǵa ne sebep boldy? Aldymen máseleniń osy tusyn qaýzap kórelik.
Zeınetkerler máselesimen aınalysatyn basty organ Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, áıelderdiń zeınet jasyn arttyrý eń aldymen 1998 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha eńbek ótiliniń azaıýyna baılanysty týyndaıdy. Bul rette mınıstrlik sarapshylary 2012 jyly zeınetaqy taǵaıyndaý úshin ótinish bildirgen áıelderdiń 12 paıyzdan astamynyń 1998 jylǵy 1 qańtarǵa jınaqtalǵan tolyq eńbek ótili bolmaǵanyn, al 2018 jylǵa qaraı zeınetke shyǵatyn ondaı áıelderdiń barlyǵynda tolyq ótil bolmaıtynyn alǵa tartady. Demek, 2018 jyldan keıin zeınetke shyǵatyn áıelderdiń zeınetaqysy bazalyq zeınetaqy men 1998 jylǵy 1 qańtarǵa deıingi eńbek ótiline sáıkes bıýdjetten yntymaqty zeınetaqyny qamtıdy. Bul rette eńbek zeınetaqysy tolyq emes eńbek ótiline baılanysty jyl saıyn bekitiletin eń tómengi zeınetaqy mólsherinen az bolýy múmkin. Boljam boıynsha áıelderdiń alatyn zeınetaqysy burynǵy ortasha aılyq jalaqynyń 40 paıyzynan kem bolmaq. Sondyqtan da zeınetaqy jasyn birizdendirý bıýdjet qarajatyn únemdeý úshin ǵana emes, áıelderdiń jınaqtaýshy zeınetaqy júıesine qatysý ótilin jáne zeınetaqy jınaqtarynyń kólemin ulǵaıtý úshin usynylýda.
Al zeınetke shyǵý jasyn er azamattarmen birdeı deńgeıge teńestirý sharasy birden emes, birtindep júzege asady. QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Serik Ábdenovtiń aıtýynsha, el Úkimeti janyndaǵy vedomstvoaralyq jumys tobynyń sheshimi boıynsha áıelderdiń zeınetke shyǵý jasyn kóterý kelesi jyldan bastalyp (árıne, eger zań jobasy qabyldansa) 10 jyl ishinde 6 aı saıyn kezeń-kezeńmen júzege asyrylady. Bul qadam eń aldymen zeınetke shyǵar aldyndaǵy azamattarǵa aýyrtpalyqty azaıtý maqsatyn kózdeıdi. Máselen, keler jyldan bastap jasy 58-ge tolǵan 6 aıdan keıin, ıaǵnı 58,5 jasynda zeınetke shyǵady. Osylaısha, áıelder qaýymy zeınetke shyǵý jasynyń ulǵaıýyna birtindep beıimdeledi.
Toqtala ketetin jaıt, dál osy zeınet jasyn kóterý máselesin álemdik úderisterden de aıqyn ańǵarýǵa bolady. Naqty aıtqanda Ulybrıtanııa, Germanııa, Frantsııa, Norvegııa, Shvetsııa, Ońtústik Koreıa, Chehııa, Ázerbaıjan, Ýkraına, Estonııa memleketterinde de qolǵa alynyp jatyr. Eýroodaqtyń 18 elinde áıelderdiń zeınetke shyǵý jasy 2020 jyly erlerdiń jasymen teńestiriledi, basqa 5 elde de bul másele kún tártibinen túspegen. Osy memleketterde de zeınetkerlik jasty arttyrý kezeń-kezeńmen júrgiziledi. Mysaly, Ońtústik Koreıada áıelderdiń zeınetkerlik jasyn 65-ke jetkizý 20 jyl ishinde júrgizilse, Frantsııada 62 jasqa deıin 8 jylda, Ýkraınada 60 jasqa deıin 10 jylda júzege asyrylatyn bolady.
Toqtala ketetin jaıt, zańǵa engeli otyrǵan ózgerister zeınetaqy júıesinde qordalanǵan máselelerdi ret retimen az ýaqytta sheshýge yqpal etip qana qoımaı, qoǵam arasyndaǵy túrli usynystardy da ońtaıly qamtýǵa baǵyttalady. Máselen, áıelder úshin jalpy zeınet jasyn kútpeı erte shyǵý sekildi basqa jeńildikter sol kúıinde saqtalady. «Zań jobasynda erterek shyǵý jasy da kórsetilgen. Mysaly, kóp balaly analardyń 53 jastan shyǵý múmkindigi bar. Ol da saqtalyp otyr. Sonymen qatar, Semeı óńirinde turyp jatqandar áıelder 45, erkekter 50 jastan shyǵady. Ondaı zań talaptary saqtalýda», deıdi mınıstr Serik Ábdenov.
Naqtyraq aıtqanda, 1998 jylǵy 1 qańtarǵa deıin eńbek ótili bar áıelder úshin zeınetkerlikke erte shyǵý quqyǵy saqtalady. Jalpy eńbek ótili 20 jyldan kem emes, 5 jáne odan da kóp balaly jáne olardy 8 jasqa deıin tárbıelegen áıelderge 53 jasta, «Semeı ıadrolyq synaq polıgonyndaǵy ıadrolyq synaqtardyń saldarynan zardap shekken azamattardy áleýmettik qorǵaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń zańyna sáıkes 1949 jylǵy 29 tamyzdan bastap 1963 jylǵy 5 shildege deıin keminde 10 jyl tótenshe jáne eń joǵary radıatsııalyq qater aımaqtarynda turǵan, keminde 20 jyl jalpy eńbek ótili bar áıelderge 45 jasta zeınetkerlikke shyǵýǵa múmkindik beriledi. Sondaı-aq eńbek ótiline sábılerdiń kútimimen jumys istemeıtin analardyń kútim jasaǵan ýaqyty, naqty aıtqanda árbir balasy 3 jasqa jetkenge deıingi ýaqyt 12 jyl bolyp eseptelinedi. Sonymen birge, jınaqtaýshy zeınetaqy qorlaryna qatysýshylar úshin zeınetaqy jınaqtary jetkilikti bolǵan kezde Qordan beriletin zeınetaqy tólemderin taǵaıyndaý quqyǵy 55 jastan saqtalatyn bolady. ıAǵnı, taratyp aıtsaq, zeınetaqy qoryndaǵy salymyn 3 mıllıon 100 myń teńgege deıin jetkizgen áıelder 50 jasynda da zeınetke shyǵa alady.
Zań jobasyndaǵy jáne bir jańalyq jaldamaly áıel jumyskerdiń biliktiligin óndiristen qol úzip jáne qol úzbeı arttyrýdy, «Jumyspen qamtý - 2020» baǵdarlamasy aıasynda óz betinshe jumyspen aınalysatyn áıelderdi nátıjeli jumyspen qamtýdy, kásipkerlikpen aınalysatyn nemese óz isin ashýdy qalaıtyn áıelder úshin shaǵyn nesıelerdiń qoljetimdiligin keńeıtýdi, bala kútimi boıynsha demalysta júrgen áıelderdi tańdaǵan kásibi boıynsha oqytýdy, Eńbek kodeksine jumys berýshige zeınetaldy jastaǵy áıeldermen eńbek qatynastaryn toqtatý bóliginde qoıylatyn talaptardy qatańdatýdy kózdeıtin ózgerister engizýdi, júktiligi men bosaný, bala kútimi boıynsha demalysta júrgen áıelderdiń mindetti zeınetaqy jarnalaryn sýbsıdııalaýdy qamtıdy.
Jalpy, Úkimet músheleri zeınetaqy júıesin bulaısha jańǵyrtýdyń bolashaǵyna senimdi. Máselen, Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstriniń orynbasary Qaırat Kelimbetov sharalardyń tutasymen zeınetaqy júıesin ózgertýge arnalyp otyrǵanyn, nátıjesinde zeınetaqy júıesi turaqty túrde jáne uzaq merzimde qyzmet kórsete alatynyn alǵa tartady. Al Qarjy mınıstri Bolat Jámishev jańalyqtyń barlyǵy zeınetaqy júıesin birtutas etip keshendileý úshin jasalynyp otyrǵanyn aıtady. «Bul úshin zeınetaqy tóleý bazasyn túbegeıli ózgertý kerek. Sol kezde qordan zeınetaqy tóleý jetispeýshiligi bolǵan jaǵdaıda memleket kepildik bola alady», deıdi mınıstr.