Zertteýmen aınalysatyn muǵalimderdiń jalaqysyna qosymsha aqy belgilenedi – Senat tóraǵasy
«Qujat ǵylymı zertteýlerdiń tıimdiligin arttyrýdy, ǵalymdar úshin áleýmettik kepildikterdi jaqsartýdy jáne ǵylymdaǵy qarjy resýrstaryn paıdalanýdy ońtaılandyrýǵa baǵyttalǵan mehanızmderdi engizýdi, sondaı-aq merzimdi áskerı qyzmettiń belgilengen merzimin ótkergen azamattarymyzǵa bilim alýda birqatar jeńildikter berýdi kózdeıdi. Atap aıtqanda zańda birqatar jańa ózgerister men tolyqtyrýlar qarastyrylǵan. Birinshiden, jergilikti atqarýshy organdarǵa ǵylym jáne ǵylymı-tehnıkalyq qyzmet salasyndaǵy memlekettik saıasatty iske asyrý quqyǵyn berý arqyly, óńirde ǵylymı jáne ǵylymı-tehnıkalyq jobalar men baǵdarlamalardy uıymdastyrý ári iske asyrý boıynsha quzyretter beriledi», - dedi senator Talǵat Júnisov.
Memlekettik joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý uıymdaryndaǵy pedagogter men jáne ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizetin qyzmetkerlerge ǵylymı ataǵy úshin 25 eselengen aılyq eseptik kórsetkishke deıin, sondaı-aq «professor» ǵylymı ataǵy úshin 50 eselengen aılyq eseptik kórsetkishke deıin qosymsha aqy belgileý eskerilgen. Qazir bul kórsetkish sáıkesinshe 17 jáne 34 AEK deńgeıinde belgilengen. Endi ǵylym kandıdaty dárejesi jáne qaýymdastyrylǵan professor (dotsent) ǵylymı ataǵy úshin – 93 myń teńge, al beıini boıynsha doktor dárejesi jáne professor ǵylymı ataǵy úshin – 185 myń teńge qosymsha aqy alatyn bolady.
«Sonymen qatar, joǵary oqý oryndarynda jáne ǵylymı uıymdarda bes jyldan kem emes jumys isteıtin ǵalymdar úshin ǵylymı, ǵylymı-pedagogıkalyq jáne ǵylymı-tehnıkalyq sıpattaǵy jumystardy aıaqtaý úshin ortasha jalaqysyn saqtaı otyryp, 1 jylǵa deıin shyǵarmashylyq demalys alýǵa quqyq beriledi. Ǵylymı ári ǵylymı-tehnıkalyq qyzmet sýbektileri ustanatyn ádep qaǵıdattary, qaǵıdalary men normalarynyń jıyntyǵy retinde «ǵylymı ádep» uǵymy engiziledi jáne ǵylymı ádeptiń úlgilik qaǵıdalaryn ázirleý men bekitý jónindegi ýákiletti organnyń quzyreti aıqyndaldy. Sonymen birge, ýákiletti organnyń quzyretine jer qoınaýyn paıdalanýshylar sýbektileriniń qarajaty esebinen iske asyrylatyn ǵylymı jáne ǵylymı-tehnıkalyq jobalar men baǵdarlamalardy, olardyń nátıjesin kommertsııalandyrýdy memlekettik esepke alý tártibin reglamentteý quzyreti beriledi», - dedi depýtat.
Onyń aıtýynsha, zańmen merzimdi áskerı qyzmet ótkergen azamattarǵa joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi oqý oryndaryna túsý kezinde jeńildikter, sondaı-aq jataqhanadan oryn alýǵa basym quqyq beriledi.
Óz kezeginde Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev zań Memleket basshysynyń tapsyrmalary men Ǵylym jáne tehnologııalar jónindegi ulttyq keńestiń otyrysynda belgilengen mindetterdi iske asyrý úshin ázirlengenin, sondaı-aq oǵan Parlament depýtattary bastamashy bolǵanyn atap ótti.
«Jańa normalar ǵalymnyń mártebesin kóterýge, ǵylymı qyzmetkerlerdi yntalandyrýǵa jáne talantty jastardy ǵylymı qyzmetke tartýǵa baǵyttalǵan. Atap aıtqanda, zań ǵylymı-pedagogıkalyq jáne ǵylymı-zertteý jumystarymen aınalysatyn muǵalimderdiń negizgi jalaqysyna qosymsha aqy belgileýdi kózdeıdi. Sondaı-aq jetekshi ǵalymdarǵa ǵylymı jumystardy aıaqtaý úshin aqyly shyǵarmashylyq demalys alý quqyǵy qarastyryldy. Merzimdi áskerı qyzmetti ótkergen azamattarǵa da joǵary oqý oryndaryna túsý kezinde jeńildikter beriledi. Maquldanǵan zań otandyq ǵylymdy jáne elimizdiń bilim berý júıesin odan ári damytýǵa oń septigin tıgizedi dep senemiz», – dedi M. Áshimbaev.