Zańsyzdyq jaılaǵan sala: rıeltorlar jumysyn kim retteıdi?
Ctatıstıkalar naqtylaýdy qajet etedi
Kez kelgen taqyryp tóńireginde sóz qozǵamas buryn resmı derekterge júginetin daǵdy bar. Degenmen dál osy rıeltorlarǵa kelgende naqty aqparattardy aıtý óte qıyn, baspana naryǵynda deldaldyq qyzmet atqaratyn qansha kásipker men jeke tulǵa bary áli belgisiz jaıt. Degenmen Ulttyq ekonomıka mınıstrligi tuspaldy derek usynǵan, vedomstvonyń óz esebi boıynsha, atalǵan naryqta deldaldyq qyzmetter kórsetetin zańdy tulǵalardyń sany – 1 157, al dara kásipkerleriniń sany – 1 636. Bizdiń oıymyzsha, bul san óte az ispetti, ásirese, dara kásipkerlerge qatysty tusy.
Ulttyq statıstıka bıýrosy keltirgen málimetterde «baspanany jáne basqa jyljymaıtyn múlikti satý-satyp alý jáne jalǵa berý kezindegi deldaldyq qyzmetter» ekonomıkalyq qyzmet túrleriniń jalpy jikteýishi boıynsha 4 875 kásipkerlik sýbekti tirkelgeni jazylǵan.
Biraq tirkeýsiz-aq qyzmet usynyp júrgen rıeltorlar kóp. Olardyń zańsyz jumys isteýin jaldamaly baspana naryǵyndaǵy zańsyzdyqtarmen ushtastyrýǵa bolatyndaı. Qazir jaldamaly úılerdi kelisimshartsyz, aýyzsha kelisimmen alýshylar kóp. Dálelin «Qazaqstan turǵyn úı kompanııasy» AQ-nyń bıyl qazanda usynǵan derekterinen ańǵarýǵa bolady. Zańsyz jolmen berilgen nemese jaldaý kelisimshartyn resmı rásimdemegen páterlerdiń baspana naryǵyndaǵy úlesi 67 paıyzǵa jetken. Jalǵa berilip jatqan páterlerdiń bar bolǵany 33 paıyzynda kelisimshart rásimdelgen.
Aldamshysy kóp naryq
Endigi másele – keı rıeltorlar zańsyz jumys istep qana qoımaı, alaıaqtyq jasap, tutynýshylardyń múlkin qoldy etýde. Onyń mysaldary jeterlik, tizbektep jatpaımyz, bastysy, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi de rıeltorlarǵa qatysty shaǵym kóp túsetinin málim etken. Aıla-tásiline qaraı olardy birneshe topqa saralapty.
Birinshiden, rıeltorlar baspanasyn satýshy qarapaıym azamattardy, sondaı-aq kásipkerler men kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik ıelerin ózimen «eksklıýzıvti kelisimshart» bekitýge májbúrleıdi. Qujatqa qol qoıǵan adam sol «mamannyń» qyzmetine kóńili tolmaı, ózge mamandy jaldar bolsa nemese obektini óz betinshe satsa, úlken aıyppul sanktsııalarynyń astynda qalady. Aıyppuldy tóleýden bas tartsa, arbıtraj sotqa tartylady.
Ekinshiden, óz mindettemesin laıyqty oryndamaǵanyna qaramastan, rıeltorlardyń satýshydan jáne klıentterinen sot arqyly jáne sottan tys tásildermen joǵary aqyny jáne aıyppuldardy zańsyz óndirip alýynyń oqıǵalary qaptaǵan.
Úshinshiden, rıeltorlardyń bir-birimen sóz baılasyp, sybaılasyp, qyzmetteriniń qunyn kóterý faktileri tirkelýde. Halyq olardyń qymbat qyzmetine amalsyz júginedi, sebebi onlaın platformalarda satylatyn nemese jalǵa beriletin jyljymaıtyn múlik habarlandyrýlarynyń basym kópshiligin rıeltorlar usynady.
Tórtinshiden, rıeltorlar óz qyzmetiniń aqysyn satýshydan da, satyp alýshydan da jınaıdy. Kóptegen rıeltorlar páter kórýshilerden tipti ony satyp almasa da, ıaǵnı, qandaı da bir qosymsha qyzmet kórsetpese de aqy talap etedi.
Máselen, deldal qyzmeti úshin páterdi jalǵa alýshydan aı saıynǵy tólemniń kemi 30 paıyz mólsherinde aqy suraıdy. Bul degenimiz, eger siz aı saıyn 200 myń teńgege jaldap turýǵa rıeltor kómegi arqyly páter tapsańyz, qyzmeti úshin qosymsha 60 myń teńge shyǵyndaısyz. Al páter izdep júrgenderdi habarlandyrýlar túsip turatyn chattarǵa qosýdyń ózi 10-15 myń teńgege baǵalanady.
Vedomstvo dereginshe, naryqta baspanaǵa qatysty mámile jasaý kezinde túrli alaıaqtyq shemalar jolǵa qoıylǵan. Sonyń ishinde jalǵan aqparattar, klıentti jańylystyrý, jyljymaıtyn múlik ıesiniń ruqsatynsyz saýdaǵa qoıylǵan nysandy jalǵa, sýbarendaǵa berý kezdesedi. Sarapshylar barlyq problemalardyń sebebi retinde salanyń zań arqyly rettelmeýin alǵa tartady.
Aqsha jylystatý aılasy
Qarjy monıtorıngi agenttigi de jyljymaıtyn múlik salasyndaǵy deldaldardyń alaıaqtyǵynan qaýip bar ekenin jasyrmaıdy. Ótken aıda agenttik Ulttyq ekonomıka mınıstrligimen birlesip, rıeltorlardyń qyzmetine baqylaýdy kúsheıtý týraly sheshim qabyldady. Jańa buıryqqa sáıkes, rıeltorlar joǵary qaýip-qateri bar dárejege aýystyryldy. Agenttik muny aqshany jylystatý úshin rıeltorlyq qyzmetterdi paıdalaný qaýpiniń ósýimen túsindirdi. ıAǵnı, jyljymaıtyn múlikpen jasalatyn operatsııalar aqshany jylystatý joly retinde tanylýda.
Árıne, jyljymaıtyn múlik arqyly aqsha jylystatý zańsyz kiristerdi zańdastyrýdyń kóne ári tanymal ádisteriniń biri ekeni belgili. Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń derekteri boıynsha, jyljymaıtyn múlik qylmyskerlerdiń qomaqty aqsha jasyrýyna múmkindik ashyp keledi. Mysaly, Global Financial Integrity (GFI) esebinshe, AQSh-ta 2015-2021 jyldar aralyǵynda jyljymaıtyn múlikpen jasalatyn mámileler arqyly 2,3 mlrd dollardan astam aqsha jylystatylǵan. Bul tájirıbe ekonomıkaǵa qaýip tóndirip tur.
Zań jobasyn ázirleý bastamasy kedergige tap bolǵan
Ózimizge oralsaq, buǵan deıin Qazaqstanda rıeltorlarǵa qatysty zań normalaryn bekitýge birneshe ret talpynys jasaldy. Bıyl aqpanda bir top Parlament Májilisiniń depýtaty «Rıeltorlyq qyzmet týraly» zań jobasyna bastama jasap, Úkimet qaraýyna usynǵan bolatyn.
Májilismender rıelterlik qyzmetti memleket tarapynan retteý qajetin, arnaýly zań ázirlep, deldaldardyń kásibı jaýapkershiligine mindetti saqtandyrý engizýdi suraǵan. Buǵan qosa, rıelterlik qyzmetti lıtsenzııalaý, deldaldyń sottylyǵyn tekserý, olardy mindetti oqytý men emtıhan tapsyrýǵa mindetteý jaıyn alǵa tartqan.
Barlyq rıelterlik kompanııalar úshin bir úlgidegi shart ázirlenip, qyzmetke baılanysty daý shyqqanda ony arbıtraj sottardyń qaraýyna tyıym salý usynysy da boldy. Dál osy arbıtraj sottarǵa qatysty tusyn Májilis depýtaty Oljas Quspekov buǵan deıin problema retinde kótergen edi. Máselen, rıeltor óz qyzmetine júginýshige mindetti túrde kelisimshart usynady. Tutynýshy mátindi tolyq oqymaýy múmkin nemese keıbir talapqa qatysty tustary kózine asa túspeıdi. Qyzyqtyń bári kelisimshartqa qol qoıǵan soń bastalady. Klıent rıeltor qyzmetinen aınysa, aıaq asty kelisimshartta kórsetilgen aıyppuldardy tóleýge mindetteledi.
– Qazaqstandyqtardyń kóp bóligi kelisimsharttardaǵy barlyq daý-shıelenisti tórelik sotpen sheshý týraly sharttan japa shegedi. Memlekettik emes ınstıtýt bolyp sanalatyn arbıtrajdar daýlardy sheshý kezinde óz jaǵdaıyn teris paıdalanady, ádiletsiz, zańǵa qaıshy sheshimder qabyldaıdy. Óıtkeni sýdıalardan aıyrmashylyǵy sol, arbıtrlar eshqandaı jaýapkershilik arqalamaıdy. Sondyqtan olardy sybaılasýdan, korrýptsııalyq qylmysqa barýdan, aldaýdan, alaıaqtyqtan eshteńe toqtata almaıdy. Arbıtrajdy sot qurý – Qazaqstanda ońaı sharýa. JShS tirketseńiz, zańger jaldasańyz boldy, sot tóreligin qalaǵanyńyzsha júzege asyrýǵa jol ashyq. Arbıtrlarǵa qoıylatyn biliktilik talaptary óte-móte az. Saldarynan arbıtrajdar jappaı rıeltorlyq kompanııalardyń paıdasyna sheshim shyǵarady, – dedi depýtat.
Sonymen, Oljas Quspekov bizge jyl basynda aıtylǵan rıeltorlarǵa qatysty zań jobasyn ázirleý usynysy Úkimet tarapynan qoldaý tappaǵanyn jetkizdi. Tek qoldanystaǵy zańnamaǵa túzetýler engizilmek.
Atap aıtqanda, adal rıeltorlardyń ashyq elektrondyq tizilimin ázirlep, ınternet platformalarda mámileler jasasý jónindegi talaptardy zańnamalyq bekitý, rıeltorlar qyzmetin platformalyq jumyspen qamtý boıynsha Yandex taxi-ge uqsas pılottyq joba engizý jaıy bar. Sonymen qatar, rıeltorlar qyzmet kórsetkeni úshin tólengen chekterge 1 paıyzdyq arnaýly salyq rejımin engizý pysyqtalýda eken.
Al rıeltorlyq daýlardy tórelik sottarda qaraýǵa tyıym salý usynysyn Úkimet maqul kórmegen, tek azdaǵan jetildirý bolatynyn baıandapty.
Qazir Ulttyq ekonomıka mınıstrligi zańnamalardaǵy rıeltorlarǵa qatysty tustarǵa ózgerister ázirlep qoıǵan, alaıda salany keleshekte qaı ýákiletti organ baqylaıdy – sony aqyldasýda. Jeltoqsan aıynda Úkimette osyǵan qatysty jıyn ótetinge uqsaıdy.
Osy tusta damyǵan elderde baspanany alyp-satý, jalǵa berý jumystarynyń túgeli derlik rıeltorlar arqyly iske asatynyn, biraq memleket salany zań arqyly rettep otyrǵanyn tilge tıek eteıik. Bul elderdiń tájirıbesinde satyp alýshy nemese jalǵa alýshy rıeltor qyzmeti úshin qosymsha aqy tólemeıdi, sebebi onsyz da qarjy shyǵyndap otyrǵany eskeriledi. Máselen, AQSh-ta, Germanııada, Kanadada rıeltorlyqty retteýge qatysty naqty talap qoıylǵan. Ulybrıtanııa, Belgııa, Ispanııa elderinde de osyndaı qyzmet naryǵyn retteý júıesi bar.
Atalǵan elderde jekemenshiktiń ıesi satatyn úıin alatyn adamǵa ózi kórsetpeıdi, rıeltorlar jumys atqarady. Sol sebepti qyzmetke aqyny tabys taýyp otyrǵan jaq tóleıdi. Qyzmet quny orta eseppen 5 paıyzdan aspaıdy.
Tutynýshylar quqyǵy qorǵalmaı otyr
Túrli alaıaqtyq shemalar arqyly tutynýshylardyń quqyǵy taptalyp otyrǵanyn Qazaqstannyń ózin-ózi retteıtin rıeltorlar qaýymdastyǵynyń prezıdenti Larısa Stepanenko da alǵa tartady. Onyń sózinshe, rıeltorlardyń qyzmetin retke keltirý úshin qajetti zańnamany jetildirý mańyzdy. Sarapshy osyndaı normalardyń bolýy saladaǵy alaıaqtyqty edáýir azaıtyp, kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn arttyratynyn aıtyp otyr.
– Búginde rıeltorlyq qyzmet ishinara kásipkerlik, azamattyq jáne salyq kodeksterine, «Jeke kásipkerlik týraly», «Jyljymaıtyn múlikke memlekettik tirkeý týraly», «Turǵyn úı qatynastary týraly» jáne «Jarnama týraly» zańdarǵa engizilgen. Alaıda rıeltorlyq qyzmet kórsetý salasyn retteıtin qoldanystaǵy quqyqtyq baza biliktiligi joq jáne zańsyz jumys isteıtinterdi tolyq anyqtaýǵa múmkindik bermeıdi. Sonyń áserinen mamandarǵa teris kózqaras qalyptasty. Qoldanystaǵy quqyqtyq baza tutynýshylardy zańsyz áreketterden qorǵamaıdy. Qazir azamattarymyzdyń da, jyljymaıtyn múlik naryǵynda jumys isteıtin kásipkerlerdiń de quqyqtary buzylyp otyr, – dep esepteıdi rıeltorlar qaýymdastyǵynyń prezıdenti Larısa Stepanenko.
Qalaı alǵanda da rıeltor qyzmeti kásipkerlikke jatady. Onymen aınalysý úshin mindetti túrde jeke kásipker retinde memlekettik tirkeýden ótý kerek. Sarapshylar eger arnaýly zań qabyldanyp, memleket naryqty rettese, el bıýdjetine túsetin salyqtyń kólemi artatynyn boljaıdy.